Värvid ja valgus

Mulle meeldivad need vihmased kevade- ja sygiseajad.
Maailma on jäänud ainult kaks värvi: hall ja roheline.

Metsas on hall pea kohal, roheline kõikjal selle all. Vihm toob rohelises välja selle ereduse, hingamise, lõhnad.
Linnas on trikoloor: ylal hall taevas, all hall asfalt, nende vahel roheline triip.

Oli see nyyd Kristjan või Paul Raud, kes - giidi uskumisi - olnud Itaaliast naasnud pettunult: kireva, lopsaka maastiku olid 19. sajandi põhjamaalased kõik ära maalinud, Köleriga sabaotsas. Rauale jäänud kuiv, kõrbenud tuhk. No mis sa sest enam yle pintseldad? Eestis aga on kõik kohad värve täis. Ja nii niiske on meil ka, et iga nuka peal kasvab miski, anna ainult voli või isegi ära anna.

On meilgi seda kuulsat hollandi valgust kyll: selgevormiliste pilvede vahelt paiskuvad sirged kiirtevihud, prožektoritega valgustatud maastikud. Just viskas päike yhe sellise pahmaka maha. Aga see kuulub siiski rohkem suvesse. Praegu ei peleta ka kahvatu päike, kyliti pilvede vahel nagu kylje pealt pildistatud galaktika, kahevärvilist maailma: halli ja rohelist. Ja miks peakski?


P.S. Kyllap vist ikka Paul, märgib loogika.