...ja sealt see Katrina tuleb

Räägitakse:

Ja rahvas tõuseb. Kes toolilt, kes trepil, kes tagajalgadele. Midagi toimub, ja see on tore. Sest mulle tundub, et mugavustsoonis elamine ei vii suurt kuskile. Väike pinge peab olema.
/.../
Ja Inga soov, et rahvas endast märku annaks ja koonduks terve mõistuse eest, on saamas tõeks. Mina ei uskunud, ausalt. Palun vabandust.

Nojah.
Eks ta ole.
Kogenud depressionistina ennustan paraku, et rahvas võib arvata või ytelda, mis syda lustib, karavan läheb ikka edasi.

Kui selgub, et ma eksin, olen selle yle ypris rõõmus.


***

Arvutasime täna (või, noh, teised arvutasid) esilehe pildikese peal olevaid numbreid kokku-lahku. Et kakssada-ikskymmend-kuus valijameest maalt ja linnast pluss sada yks kosmosest miinus lihula ja kihula, kus otsustati, et nemad Eesti Vabariiki ei kuulu (meie oma Puerto Rico, 'ksole), pluss kaks, kellest pole veel teada, on nad inimesed ehk metselajad, ehkki täna pidi otsustatama, aga kui valimiskomisjoni lehel ikka pole, siis pole... et kui palju siis õigupoolest kokku tulebki ja kuidas seda nummert lõppeks nimetada, et see imepisikesse ruudukesse tulpade kõrvale ära mahuks?

Mis Väike Valge Massa lõpuks välja mõtles, ei mina vaadanudki. Kyll tema teab, tema on tark. ("Las traktor töötab, mina olen väike," ytles Pooljuht Aatomikule.)

Ei olnud seis veel silmaga vaadates otsustatud.
Aga hästi see kah ei lõhnanud.


***

Ja nyyd, lapsed, lehvitame kõik koos.
Naeratage, palun.
Öelge: tsunaaaami!