Äpardus 3: Hypercube

Meil on nyyd uus koduleht.
Viimastel päevadel on see päris paljudele silma, kõrva ja ninna jäänud või, kui mornimalt väljenduda, lõiganud.
Näiteks on sellest räägitud siin, siin, siin, siin, siin ja siin.

Arvustused kõiguvad "roosast Postimehest" kuni hyyatuseni "see on ju reit!"
Valusat tõde pead sina laste suust kuulma.

Neile, kes ise piiluma minna ei julge: kolmandiku pisematest ekraanidest katab hyplev, vilkuv ja huilgav bänner, mida eest ära kruttida ei saa, lisaks on kahtlase olemisega latakad teksti kylgedel ja sees ning lehe sisu on pressitud kõige selle vahel kitsukesele ribale slaalomit sõitma. Esialgu on probleeme ka fontide ja linkidega, fondid saab loodetavasti ajapikku korda ja kommentaaridele ei taheta põhimõtteliselt otselinke panna, ligi saab ainult artikli (ja uute bännerite) kaudu.

Minu Firefoxil jääb paremasse serva ka täiesti tyhi roosa riba. (Kas ma ytlesin, et kogu taust on roosa?) Arvatavasti pole seda sinna kyll kavandatud, keegi lihtsalt ei viitsi seda ära koristada.



***

Täna on uudistes Suure Tyyrimehe bänneriselgitus.
Ausalt yteldes pole selles midagi niisugust, mida ma poleks juba viimases Tehnokratis kuulnud. Lyhikokkuvõttes: loll lugu kyll, kuid valge inimese kombel äriajamine ei too pooltki seda raha sisse, mis neegribisnisega tuleb. Endal ka piinlik, ent mis teha; reibas toon pyyab piinlikkust siiski varjata.

Huvitaval kombel usuvad bänneripooldajad ise samas sellesse, et kinnimakstud uudised, reklaamiga segunev põhitekst ja tasakaalustamata artiklid ei myy lõppkokkuvõttes paremini kui korralikult tehtud ajakirjandus. Põhimõte on ju sama: kas palju pappi kohe ja viletsam maine pärast või vähem pappi kohe ja parem maine nii lugejate kui ka reklaamiandjate silmis.

Ei tahaks siiski uskuda, et lamedus põhimõtteliselt nii hästi myyb. Võimalik, et probleem on siiski vaid rakendusotsustes, igapäevases leidlikkuses, integreeritud lahendustes jms. Kirsiõieturunduses.
Muidugi võin ma ka eksida.

Ja ega ma pole kindel, et ma rootslaste asemel perifeeriasse sama käsku ei annaks. Kui eestlased mingi suure kontserni harukontoris järjekordset veebiuuendust katsetavad, keeravad tavaliselt just terve talupojamõistusega välisomanikud kahtlase raharaiskamise kinni. Nyyd on neil aga kõik kodus järele proovitud, miks mitte siis edukat äri arengumaadessegi eksportida.
Hruštšovi kodumaal kasvatati jälle maisi...

Niisiis: ka mul on piinlik. Ja mina pole mitte ainuke.
Seepärast pyyangi nyyd oma sydametunnistust kergendada.



***

Aadressil http://adblock.mozdev.org/dev.html (täpsemalt http://adblock.ethereal.net/Adblock_v.5/adblock-05-dev.xpi, aga ma pole kontrollinud, kas otselinkimine töötab) on kõigile kättesaadav tore leiutis Adblock.
Kui see enda arvutisse installida, saab järgmine kord Lehe avalehte kylstades klõpsata brauseri parempoolses alumises nurgas kirjal "Adblock" ning valida pakutavast nimekirjast järgmised tooted:
* http://www.ap3.ee/Default1.aspx
* http://www.ap3.ee/bannercache/*
* muu vastavalt oma maitsele.
See keerab hypleva ja vilkuva jura kinni ning laseb alustada lehelugemist ekraani ylemisest servast.

Adblock on yldse kasulik. Postimehes, mis sama disaini (kyll pisut tagasihoidlikumalt) di.se pealt juba varem ära virutas, andsin mõnuga kinga totrat kymnesendiste jada puistavale kursorile. Ja eks neid kohti ole veelgi.
Google AdSense mind ei häiri, vahel leiab neist isegi mõne huvitava lingi. Kuid kui inimesed ei mõista piiri pidada, kutsuvad nad endale ise häda kaela.

Lähtume edaspidi sellest, et intelligentne lugeja suudab liigsed reklaamid kinni keerata ning kes sellega hakkama ei saa ja ka sõpradelt abi kysida ei julge, on karistuse igati ära teeninud.