Naine kukkus vette

Nägin ka eile siis selle vettekukkunud naise ära. Originaalis siis "Lady in the Water". Minu jaoks seostub see Arturi-lugude Lady of the Lake'iga ja eesti versioon pole niisiis väga hea tõlge. Aga mine sa tea, ehk ei ole see yldse nii mõeldud.

Kui varasemad Shyamalanid mulle ei meeldinud - liiga palju yksteise otsa kuhjatud asju, mis lõpuks kuhugi välja ei viinud ja yksteisega samuti ei sobinud -, siis see oli päris tore. Muinasjutt sõna kõige paremas mõttes. Natuke meenutas Charles de Linti linnamytoloogiaid, mis mulle ka väga meeldib.

Sinine värv oli tore. Yldse mitte film noir'i moodi synge, nagu karta võinuks. Ja Paul Giamatti on põhimõtteliselt hea, olemuslikult. Isegi kui ta terve filmi vältel ainult magaks, oleks ta ikka hea. Peab uurima, kus ta veel mänginud on.
Ma vist hakkan fänniks.


P.S. Leiutasin seda kirjutades - vabandust, mu sõrmed leiutasid - sõna smaut. Tähendab "samuti".