Klassiekskursioon

"Tere. Siin korrusel on lehetoimetus. Siin tehakse lehte."

"Siin istuvad sekretärid. Nende töö on olla tark ja ilus. Nemad teavad kõike, mis juhtub, ja kus keegi parasjagu on. Kui sul on mure, maksab nende juurde tulla, sekretärid oskavad aidata. Ja nemad vahetavad ka mynte kohviautomaadi jaoks. Kohviautomaat on, näe, siin nurga taga. Pärast me näeme teda veel."

"Siin on kalad. Mina nende nimesid ei tea, aga näoilmest võib aru saada, et nad on väga tähtsad."

"Siin on koosolekuruumid. Seal saab istuda ja asju arutada, kui miski segaseks jääb."

"Siin pimedas toas elavad fotograafid. Neid on palju, neil on kõik asjad segamini ja nad kardavad valgust. Fotograafid teevad lehte pilte, sest ilma piltideta leht on igav ja seda ei viitsi keegi lugeda."

"Siin kahes reas istuvad ajakirjanikud, kes kirjutavad lehte jutte. Lehes on iga päev terve hulk jutte ja kuskilt peavad need ju tulema, eks ole. Ajakirjanikud on väga uudishimulikud. Nad helistavad kogu aeg igale poole, vahel käivad ka mööda ilma ringi ja panevad kõik kirja, mida näevad. Hiljem läheb see jutt lehte."

"Siin istuvad need, kes kirjutavad igasugu asju arvutisse ja internetti. Sealt on põnev lugeda. Ja suure punase laua ymber istuvad need, kes peavad igal õhtul kõige kauem töötama. Nemad valivad välja, millised uudised ja pildid homsesse lehte panna. Lehte ei tohi ju tyhje auke jääda. Nemad parandavad ka kõik vead ära, sest vigu ei tohi lehes kah olla. Vahel mõni satub, aga yldiselt ikka vähe."

"Siin istuvad toimetajad. Kui keegi lehele jutu kirjutab, siis nemad vaatavad yle, kas see on ikka hea ja huvitav jutt. Vahel teevad natuke paremaks ka. Ja kui vaja, siis kirjutavad või helistavad inimestele ja kysivad jutte juurde. Põhimõtteliselt võib igayks lehte kirjutada, toimetajad vaatavad siis kirjutatu yle."

"See mees joonistab lehte pilte. Enamasti teevad pilte fotograafid, aga tema teeb igasse lehte yhe joonistatud pildi. See on siis niisugune lõbus ja naljakas. Näete, niisugused vahvad suure ninaga mehikesed on siin peal. Ta armastab, jah, kollast värvi."

"Kõige tähtsam toimetaja on peatoimetaja. Tema on lehe jaoks umbes sama nagu koolis on direktor. Tema ytleb, mis peab kuidas olema ning kes peab mida tegema. Vahel kiidab ja vahel noomib ka, kui keegi on millegagi hakkama saanud või lillepoti ymber ajanud. Ja nyyd ytleme kõik koos: "Tere, peatoimetaja!""

"Siin on kohviautomaat. Tema on väga tähtis. Kohviautomaat on ajakirjaniku sõber. Kui kohviautomaat on katki, siis ei saa ajakirjanik kohvi ning on väga pahur ja kurb, sest ta peab teisele korrusele kohvi järele minema. Näiteks kolmandale või viiendale või yheteistkymnendale. Õnneks on meil majas lift. Kohviautomaat sööb yhekrooniseid mynte ja annab vastu kohvi. Näe, nii. Teeme kohviautomaadile pai!"

"Siin kapis on vanad ajalehed. Siia saab tulla ja vaadata, kas see jutt, mida sa tahad kirjutada, ei ole kogemata juba varem ära ilmunud. Või kui miski on meleest ära läinud. Ega kõik ju kogu aeg meeles ei pysi."

"Siin virnas on värsked ajalehed. Neid võib võtta, kui vaja on. Teinekord võib tullagi toimetusse ja sekretäride käest kysida, nemad ikka annavad. Meil on yldiselt lahke rahvas, mina olengi kõige kurjem."

"Nii. Kas on kysimusi ka või lähete kohe edasi liftiga sõitma ja yheksanda korruse kohviku aknast kõrgelt välja vaatama?"


***

Umbes nii see asi vist homme välja näeb, ainult mitte sedavõrd sõnaohtralt.

Lubasin tondilastele kontorit näidata. Palju kummalisi masinaid, sebimist ja akvaarium kaladega. Ega meil muud põnevat ole.