Friday, May 23, 2008

Meditsiiniline

Korraks oli mul tunne, et mandlilõikus on kuritegelik.

***

Vahel laseb täitsa olla. Või sedamoodi vähemalt näib. Kuni ei neelata.

***

Miks kogu suur meditsiinitööstus ei suuda teha yhtki niisugust valuvaigistit, mis toimiks?

***

Ehkki yldiselt on juba parem, loobusin kontserdist. Kardetavasti ei ole seal iga istme kõrval väikest syljekaussi. Või kas nyyd just väikest.

***

Jäätist ma sel suvel vist rohkem ei taha. Vist.

***

Läheb veel tykk aega, kuni ma kõigi teistega sama toitu sööma hakkan.
- Palun pasta seentega ja tass rohelist teed.
- Mulle palun kypselõhe keedukartuliga ja klaas apelsinimahla.
- Ma võtaks klaasi mineraalvett, gaasita. Ja karbonaadi.
- Ahju- või keedukartulid või riis?
- Ahjukartulid. Ja palun pange see kõik mikserisse ja laske hoolikalt väga peeneks. Parem, kui mahub läbi sõela tulema. Või isegi vahule.


***

"I have a dream." Ka minul on unistus.

Yhel kenal päeval lähen ma kas mõnda kõrtsi või kypsetan endale kodus suure portsu kuldseid krõbedaid praekartuleid. Ja ilusa pruuni tyki praeliha, sellise põhiliselt taise, kuid pisut ka läbikasvanud - säriseval pannil. Tomatit-kurki viilutan juurde. Ja kõige tipuks tass kanget musta kohvi, vahust ja nii aromaatset, et lõhna võib juba peaaegu palja silmaga näha; ja - mis peamine - kuuma.



"Hea, kui tavalisi asju vahel ei saa. Siis õpid neid hindama. Saad aru, et nad ei ole enesestmõistetavad," ytles sõber.

Tõepoolest, miks peakski inimese unistused Maslow' pyramiidi alumisest servast kõrgemale ronima? Söök, jook ja suguelu - neid suudab enamik inimesi endale vähemalt ette kujutada. Mis on ju ka väga tähtis.

 
eXTReMe Tracker