Ääremärkus vabapidamisel prygilatele

Mr Costello on mitut puhku arvanud, et inimestelt peaks hakkama prygi ilma rahata vastu võtma. Teised ka.

Lapsuliblikas on mitut puhku arvanud, et ega ikka ei peaks kyll. Teised ka.

Eks sel korjame-rohkem-makse-ja-laseme-"tasuta"-ära-tuua lahendusel on muidugi omad hädad kylges. Mitte just kõige pisem neist pole seegi, et igayhel on oma arvamus, mida kõike võiks yhiskassa kaudu ajada. Alustades tuletõrjumisest (a propos, alles hiljuti liikus ringi pisiuudis, et järjekordne vabatahtlik tuletõrjekomando pani toe ja raha puudusel pillid kotti) ja lõpetades, eks ole, prygistamisega. Kõik head ja vajalikud asjad. Ainult et kõige jaoks ei jagu, kui me just ei lõpeta palgamaksmist ja äritegevust ning ei hakka inimestele töö eest toidutalonge jagama.

Teine kysimus on, millal või kuidas siis kasvavad need inimesed, kes ise eluga hakkama saavad? Näiteks taipavad oma peaga ning riigi abita, et prygi läheb prygikasti. Tartu esiräppar Kaalike võib meeldida või mitte, aga vähemalt sellest saab ta selgelt aru. Paljud ei saa.

Samas.

Tõsi on loomulikult seegi, et inimestele võib rääkida igasuguseid argumente või yldse väga toredat ja loogilist juttu, ent nemad käituvad ikka samamoodi kui varem. Näiteks virisevad auklike tänavate ja kõrge maamaksu kallal, kuid hääletavad ikka Savisaare poolt. Või nurisevad, et pood on räpane, saba pikk ja valik niru, aga lähevad ikka Säästumarketisse. Või kaeblevad, et ei leia tööd, ent ei viitsi ka aastakymnete jooksul midagi uut õppida. Või viivad oma prahi naabrite mahapõlenud suvila taha, vingudes, et miks peaks prygi äravedamise eest maksma.

Suur osa inimesi lihtsalt ei käitu ratsionaalselt. Ja nad ei kao kuhugi. Ylejäänud peavad nende olemasoluga leppima ning pyydma leida nyri reaalsusega arvestavaid lahendusi. Vahel on tõepoolest abi sellest, kui inimestel elu piisavalt mugavaks teha ning teiselt poolt ogalise malakaga udjada. Sest kõigi taga passida ja ööpäev läbi valvata ei jaksa ykski, ei loom ega inime.