Saturday, May 3, 2008

Ärategijad: meediamuljed kommentaaridega

"...sisekommunikatsioon ja organiseeritus olid veidikene nõrgavõitu..."
Nojah, seda ytleks ma kah. Kui meie kamba organisaator asjapulkadele helistas, sai vist umbes kolmandal katsel alles asjalikku nõu.

Et asjad taheti ära vedada peamiselt džiibi sabas madalal haagisel, kuulsime pärastlõunal. Seni mõtlesime, et kui klaasikillud vana kasvuhoone mant kile peal kokku tassime, võib need ju koorma põhja panna. Aga miks kile peal? Sest klaasikotte oli kaks või kolm ning neistki esimene läks katki kohe, kui sinna esimese klaasikillu sisse poetasin.

Ehituspraht jäigi sinnapaika, polnud kuhugi panna. Yks tyyp ytles, et "ju siis peaks päärast keegi labidaga tulema", ent eriti veenvalt see ei kõlanud. Võimalik muidugi, et saime millestki valesti aru. Täitsa võib olla. Aga on ka paremat kommunikatsiooni.

Ehitusprygikotte oleks vaja olnud. Pagan, et ma ise ei varunud. Samas, varutud rehadega polnud midagi peale hakata.

"Kindlasti tuleks seda kõike ühel aastal veel korrata, sest neid inimesi, kelle mõtlemine on piiratud, kes ei saa aru, kuhu käib prügi, kes ei saa aru, kui tähtis on hoida loodus puhtana, on päris palju."
Sedaviisi arvavad päris paljud. Ehkki omajagu õigus on ka neil, kelle meelest on yrituse põhiline mõju noortele, kes edaspidi oma peresid mõjutavad. Sest noori tundus nii minu muljete kui ka nähtud piltide ja uudiselõikude järgi kõige rohkem väljas olevat.

"Käige põrgusse viimne kui üks (k.a. ma ise oma varjases nõmedas nooruses), kes Eestimaad ja ka ülejäänut maailma ühel või teisel viisil on lagastanud! VIIMNE KUI ÜKS"
Tõenäosus lagastamise eest peksa saada on lähemaks ajaks järsult tõusnud.

"Mis viga paljajalu käia, kui varsti on Eestimaa prahist puhas!"
ytleb Kadri Allikmäe intervjuus, mille Madis Jyrgen temaga Ekspressi tarbeks tegi. See on yks mõnus kirjatykk.

"Eks suvilaomanikud arvestavad, et äkki korjab keegi 3. mail ka nende jäägid ära!"
Sedapidi arvajaid on, jah, kuidagi paljuvõitu. Alles mõne tunni eest nägin "Reporteri" saates kah sama juttu.

"Säästu-inimesed lihtsalt ei suuda leppida mõttega, et millegi nii enesestmõistetava eest nagu prügi tekkimine, tuleb raha maksta. ... Inimene on valmis kulutama tunde ja kroone, et osta hulludelt päevadelt natuke odavamat kaupa, samuti on ta valmis riskima keskkonnainspektoritele ja politseinikele vahele jäämisega, et jäätmetest odavamalt vabaneda. ... Mõtteviis on lihtsalt selline."
Tõsi. Ehkki ma kahtlen, kas tasuta prygilate väljakuulutamine aitaks. Osa loobib ikka kõik maja taha metsa. Ega meiegi nähtud kylamammi koristama tulnud, tal oli tarvis uksehingi või midagi seesugust. Ning see sotsialism teeb teistel meele mõruks. Siis ei taha varsti enam ykski maksta ega sortida.

Prygimägi ei ole kaubamaja. Ja minulgi pole sellele asjale täiuslikku lahendust pakkuda.

"Tsau. Ei, ma ei ole kodus, ma käisin seal, noh, koristamas. Tore oli, tead, me leidsime ühe surnud inimese ka. ... Kolmekesi olime, mina ja (veel üks nimi, mille ma ära unustasin) ja Indrek Pertelson. ... Kilekoti sees oli prügi hulgas. Ei teatanud, Indrek ütles, et ei hakka jamama. Mul on süümekad praegu. Helistasin emale ja ta ütles ka, et oleks ikka pidanud teatama."
Et kuidas siis nii, kodanik Pertelson? Ai-ai-ai!
Ise veel sportlane, peaks lastele eeskujuks olema.

Viskasin hommikul nalja, et kyllap neid ikka mõni välja tuleb. Tegelikult muidugi päris loogiline. Tavaliselt leiavad laipu mängivad lapsed. Kes siis veel? Politseinikud ju heinakuhjades ja võsa vahel ei mängi.

"Võib-olla võtab mõni patustaja õppust ja vaatab hoolikamalt, et oma visiitkaarti prügi sisse enam ei jäta. Vahele jäänuid tasub täie rauaga trahvida, kuigi karta on, et tõendeid katsutakse vaidlustada. Halduskohtudes on arvatavasti peagi hunnik kaebuseid, kus prahi omanikud väidavad, et süüdi on hoopis keegi tundmatu vedaja, kellega sai suuliselt jäätmekäitluses kokku lepitud."
Jahah. Leidsime ise ka teatud vihjeid. Ja kuigi kylamammi kinnitas, et kõik kurja olevat teinud vandaalid, siis mina kyll ei usu, et asustatud maja taha metsa, kuhu kuidagi teiselt poolt ei pääse, tuleksid oma prygiga mingid võõramaalased või tulnukad. Kultuurikiht oli paks, nõukogudeaegsed becherovkapudelid, majoneesipurgid ja kefkataara. Nyyh, nostalgia. Kui natuke kaevata, tuleks ilmselt ka esimese vabariigi aegne kola välja.

Taara taaraks. Eks teoreetiliselt saab ses asjas võimalik yht-teist ette võtta kyll. Ehkki selle kohta tuleb paar tsitaati kohe järgmiseks. Aga kui peaks õnnestuma korraldada paar näidisprotsessi, hakkab kohe uus tsirkus: toredad inimesed sokutavad naabrite sodi enda prygisse... ning viivad selle siis ERITI õnnelikult metsa alla. Ja, kirsiks koogi peal, helistavad seejärel keskkonnainspektsiooni või kuhu iganes, et naabritele käru keerata.

Kusjuures pärast seda pole ka tavaliselt räpanokkadel kuigi raske väita, et nende sopa viis metsa keegi teine. Mine ja tõesta.

"Kui see dihvann vedeleb Sinu kinnistul, siis oled paraja supi sees ja lase see ära vedada prügilasse, kuna olenemata sellest, kes selle sinna tõi, oled kinnistuomanikuna kohustatud selle ära koristama ikkagi ise.
Kui aga pole erakinnistul, mine vallavalitsusse ja tee selle väärteomenetleja juures avaldus, kindlasti lisa ka kuupäevaga foto juurde. Seejärel, aasta möödudes Sinu avaldusest, tullakse ja koristatatakse see ära. Kui ei koristata, mine ja küsi, miks seda tehtud ei ole. Sinu avaldus on väga oluline, sest sellest kuupäevast hakkab tiksuma üks aasta."

Yks lahendus, vähemalt teoreetiline.

"Arvatavasti edasi saab nii, nagu see on sätestatud Jäätmeseaduse §128 lõikes 5, et nn piraatprügi, st jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise korraldamise kohustus on keskkonnateenistusel.
Kui aga süüdlane leitakse, siis peab ta oma laga ära koristama ise. Kui ta seda ei tee, siis koristamine ikkagi korraldatakse ja eitegijale väänatakse tasumiseks sunniraha, maksimaalmääras 75000 krooni.
Käesoleva kampaania käigus me leiame kindlasti ka asitõendeid ja päris kindlasti saavad kurjategijad, seda need piraadid ju on, väga vägevasti karistatud."


Nojah. Kena keik. Aga samas räägitakse ka teistmoodi.

"Mõned aastad tagasi veeti prügi minu maale,mille hulgast leidsin omanikule viitavaid asju.Teatasin konstaablile ja käisime koos prügi arvatava toojaga kohal.Prügi tooja võttis otseselt temale viitavad asjad ja ütles et ei tea kust need sinna said. Sai ka keskonnainspektorile räägitud tema ütles et kuu aega on MINUL aega prügi koristada, kui ei siis tuleb trahv.Tegelik elu selline,kui maal omanik.Milleks vaeva näha kui lihtsam on trahve kirjutada maaomanikule."

Mnjah.


***

Korjasin kõik leitud ärateojutud deliciousesse kokku:
http://del.icio.us/oop/teeme%C3%A4ra2008.

Kyllap neid tuleb juurde.

 
eXTReMe Tracker