Vägivald: kommentaare poliitilisele mytoloogiale

Tatsutahime võttis Punasest Hanrahanist inspireerituna jutuks vasakpoolsed myydid: "Jutustuse heast Nõukogude Liidust", "Lugu väiksest õnnetust Venemaast, keda kõik koolis kiusavad" ja "Traktaat moslemite jumalikust õigusest tappa oma suguvõsa naisi kõikjal, kus nad elama juhtuvad". Mytofiili ja mytofaagina tundsin kohe tahtmist paar sõna sekka kobiseda.

Tatsu: "Mis puutub inimõigustesse, siis minu arvates on tänapäeva maailma probleem mitte niivõrd see, et autoritaarsed riigid rikuvad inimõigusi (see on vana küsimus, sellele on teoreetiline lahendus olnud autoritaarsus ära kaotada) vaid hoopis see, et ka demokraatlikud riigid rikuvad inimõigusi ja peavad piinamist lubatavaks."

Kommentaator Gazza: "Minule on vasakradikaalide retoorikas käinud just see suhtumine alati pinda - et N. Liit või praegu Hiina tegid-teevad jah nii mõndagi pahasti, aga mis siis, vaadake mis nn. demokraatlikud riigid teevad. Et Itaalias või Saksamaal löödi demonstrante kumminuiaga ja USA peab ju Guantanamo vangilaagrit.
Minu arust on mastaabid ikka sedavõrd erinevad, et taolised võrdlused on kohatud."

Seda viimast argumenti - "aga vaadake, mis te ise teete" - on kasutanud näiteks yks Hiinas elutsev est vastavas blogis Hiinat kaitstes. Muuseas, demagoogia huvitav omapära on see, et demagoogiline võte jääb demagoogiliseks sõltumata faktoloogiast, millega see täidetakse. Tänu sellele saab enamiku niisugusi võtteid paljastada, asendades tekstis näited teistega, mis redutseeruvad kergesti absurdini.

Ega inimõigusi rikkuvate "demokraatlike" riikidega olegi kardetavasti suurt midagi ette võtta. Asi ju selles, et riigid ei jagune kahte lahtrisse: demokraatlikud ja mittedemokraatlikud, A ja mitte A. Mõni on yldjoontes rohkem, mõni vähem demokraatlik ning tihtipeale sõltub kõik ka konkreetsest aspektist. (Usuvabadus, sooline võrdõiguslikkus jne võivad olla yhel pool paremas, teisel halvemas seisus suuresti yksteisega seostumatult.) Mis tähendab, et praktiliselt kõik riigid rikuvad neid mingil määral. Sellest täielikult vabaneda ei saa, tuleb lihtsalt iga kord kõva häält teha ja mitte vait jääda.

Sest riik on oma loomuselt - yhes aspektis või kirjelduses - vägivalla monopol. Monopoliseeritava omandab aga mitte riik kui abstraktne entiteet - mida pole reaalselt olemas -, vaid see jagatakse laiali riiki esindavate ja realiseerivate inimeste vahel. Igal ajastul jõuab mõneni neist arusaam, et tal on sellesinase vägivalla kasutamiseks teatud ulatuses vaba voli. Eks ta seda hypoteesi siis testib. Õnnestumine sõltub sellest, kui segane aeg parasjagu on. Vahel tuleb ikka ette. Sel juhul ei aita ka vastuhakk kuigivõrd. Rahulikumatel aegadel aitab, siis tuleb ka hakata.

Astla vastu takka yles.


***

Euroopast ja islamist.

"Nüüd, olemasolevate reeglite alusel sisenenud suurte karme reegleid pooldavate kogukondadega võib-olla tõesti ei olegi muud teha, kui neile kinnitada teatud autonoomia, kus inimesed saavad elada oma reeglite kohaselt, kui nad tahavad ja kui ei taha, siis saavad liituda teise kogukonnaga," kirjutab Tatsu.

Probleem on selles, et vahel on mõne reegli täitmine kogukonnas raske või võimatu, kui ymbritsev yhiskond selle järgi ei paindu - ja teistpidi, mõne reegli täitmine isegi kogukonnas võib olla yhiskonnale vastuvõetamatu.

Kysimus on, kumb kummale järeleandmisi teeb, kuhu kumbki neist tõmbab piiri, millest ei taganeta, ning mil määral on mõlemad yldse valmis läbirääkimisi pidama. Kas esiisade pyha elulaadi ja jumala ilmutusega kehtestatud religiooni asjus saab või tohibki minna kompromissidele?

Kas on tõesti võimalik kuidagiviisi tolereerida seda, et koolis ei tohi kanda pearätikut, et lennukis sõidavad mehed ja naised läbisegi, et uskmatute lärm summutab muezzini kutse palvele?

Keeruline kysimus.

Kas on siis tõesti nii palju nõutud, et inimesed mõistaks: kui noor tydruk oma rumaluses käib omapäi väljas,kohtub võõraste meestega ega täida usukombeid, on parem päästa tema igavene hing kui maine keha? Pole ju palju aastaid möödas ajast, mil Euroopaski samaviisi arvati.

Ma loodan, et jah.
On kyll palju nõutud.

Ei mäleta, kes oli see inglise sõjaväelane või kuberner, keda tsiteeriti umbes nii: "Te ytlete, et on teie austusväärne ja esiisadelt päritud rahvuslik komme põletada naised koos nende surnud abikaasade kehadega tuleriidal. Me mõistame, et te soovite sellest kinni pidada. Ent ka meil on väärikas ja ajalooline rahvuslik komme: panna nii talitavatele meestele köis kaela ning tõmmata nad õhku rippuma. Ja me soovime sellest kombest kinni pidada."

Nojah, seda räägiti muidugi Indias. Tulgu nyyd keegi ning ytelgu, et see oli kahetsusväärne kultuuriline ja religioosne imperialism. Ytleja võiks olla suisa naisterahvas.


***

Õigupoolest on maailmas terve hulk islami kogukondi, kellega pole kohalikel mingit suuremat muret. Islamis pole midagi ydini kurja, kuri on inimestes. Igasugune fundamentalism on vaid enese soovide õigustamine usuliste ettekäänetega. Kes tahab, saab ka teistega koos elatud; kes ei taha...

Soov testida vägivalla piire on inimese loomuse yks osa. Oleme jälle sealsamas tagasi: keegi ei oska ennustada, kes järgmisena lolliks läheb ning hakkab arvama, et tema võib teiste elu määrata.


***

Sellel viimasel teemal on yks mu sõber ysna murelik. Kui tema prognoosid õigeks osutuvad, saan ma praeguse postituse pärast kord veel Euroopa Kalifaadis vett, vilet ja nuuti tunda. Noh, alati võib loota, et seks ajaks, kui välk majja lööb, on minu kõrvad juba õndsalt pea all ja keel mullamaitsega ära harjunud.

Kyllap ma jõuan enne veel hullematki kirjutada. Kui Allah tahab.