Iseseisvuse nadiir ja kirjanduse kadu

Rauakooli rektor kirjutas Postimehes:

Nüüd, kus hakkan ise lähenema vanusele, milles Juhan siit ära läks, küsin endalt sageli: kuidas võis juhtuda nii, et pärast mõnd lühikest aastat iseseisvust oli meie elu jõudnud seisu, kus temas polnud enam kohta ühele tema kõige täpsematest nägijatest, ühele parimatest luuletajatest üle pika aja, ühele kõige tundlikumale ja säravamale inimesele suurte hulkade seas – seisu, kus nii palju oleks pidanud veel olema ees, ometi paistis seal vähem kui selja taga?

Nüüd ma tean, et selle seisu nimi on seniit.

Nii et edasi läheb ainult hullemaks? Kui seniidis pole kohta vaid yhele luuletajale, on lootust edaspidi neist kõigist vabaneda?

Ysna pessimistlik ilmapilt.