Vistat pole olemas

Sain mõne päeva eest tuttuue lapaka. Yhel, teisel ja kolmandal põhjusel oli selles Windows Vista, mille ma varem lootsin vahele jätta. No ei vedanud. Eks ta toimib kyll muidugi, aga erilist rõõmu ei paku. Õnneks on masin piisavalt tugev, et seda koormat vedada.

Eile läksin siis IT-osakonda, et lasta tööprogrammid arvutisse panna. Ajasime natuke juttu ning võtsin suure kruusitäie kohvi, et aeg kiiremalt veereks. Vastu ootusi tuli aga suhteliselt lyhike lugu. Poolest tunnist kakskymmend minutit lõpetasin kohvi.

Indesigni vana versiooni installikaid pole enam olemas. Olen ise seda kõikvõimalikest kohtadest otsinud, on tõesti haruldane. Ja olemasolevat saab installida alles siis, kui Novelli klient pysti. Ainult et Novelli see versioon Vistaga ei yhildu. Kuuldavasti on kaalutud ka uuele versioonile minekut, mis yhilduks selle, teise ja kolmandaga, ainult et litsentsid nõuavad raha. Ja kulutusteks ei ole praegu hea aeg.

Siis on meil veel paar eestipärase nimega programmi, mis kuuluvad aladokumenteeritud tarkvara tippkymnesse ning pole mulle jätnud soodsat muljet ei töökindluse ega kasutajasõbralikkuse poolest. Vahet pole, sest ilmselt ei võta needki Vistat jutule.

Noh, vähemalt ei pea ma muretsema selle pärast, et poliitilise otsusega eraarvuteid enam firma WiFisse ei lasta. Puhkuselt naastes hakkan ringi käima kahe lapakaga: yks minu, teine tööandja oma. Yhes yhed, teises teised asjad. Elaks ma 50ndate Ameerikas, peaks nad bussi eri otstes sõitma.

Lõppkokkuvõttes istun IT-poliitiliste otsuste ja vahepeal edasi liikunud maailma vahelises augus. No ja siis? Kes ytles, et maailm on ratsionaalne?

On nigu on.