Hea, et meie poliitikud pole vooruslikud

Prantsusmaal oli meeleolu tuline, puhkes kohutav revolutsioon. Purustatud riigi ajutised juhid valitsesid terrori abil keset ennekuulmatuid ohte.

Enamasti polnud nad nii julmad ega halastamatud kui Jahvest maapealsetesse riikidesse seatud valitsejad ja kohtumõistjad. Ometi paistsid nad olevat metsikumad, sest nemad mõistsid kohut inimsuse nimel. Õnnetuseks läks neil liiga kergesti süda haledaks ja nende tundmused olid alati erutusseisundis. Tundelised inimesed ärrituvad kergesti ja langevad raevuhoogudesse. Nad olid vooruslikud, olid kombekad, see tähendab pidasid moraalikohustusi täpselt piiritelduks ega otsustanud inimeste tegude üle mitte nende loomulike tagajärgede, vaid abstraktsete põhimõtete põhjal.

Kõigist pahedest, mis riigimeest ähvardavad, on vooruslikkus kõige hukatuslikum: see tõukab kuriteole.

Anatole France, "Inglite mäss" Tallinn: Eesti Raamat, 1976, lk 122