Head 1. detsembrit, seltsimehed!

Nägin siis ka tunaeile "Detsembrikuumuse" ära. Märkasin jah, et mõni nuriseb. Ja ega ma yldiselt propagandat ei armasta. Ent see film mulle meeldis.

Porisetud on igasuguste asjade kallal, mõne kallal minu arvates mõttetult. Eesti on sedavõrd pisike, et igasse filmi jagub vähemalt mõni hea osatäitja. Antud juhul siis eelkõige Tõnu Kark ja Mait Malmsten, kindlasti Ain Lutsepp ning veel mitu pisemat rolli sekka. Yhtki silmapaistvalt viletsat näitlejat ei olnudki, ka Liisi Koikson oli päris hea valik.

Operaatoritöö oli tõepoolest korralik. Piisavalt vaheldust, piisavalt staatikat - tasakaal, nagu olema peab. Kogu õhustikust jäi pisut film noir'i mulje. Öö muidugi. Ja Eestis on detsembrikuus ka päevad ööde nägu.

Kõige nõrgem koht oligi ehk stsenaarium - hoolimata produtsent Talviku ja režissöör Kase kirjeldustest, kui koledal kombel Lauri Vahtre isamaalist jura rapiti. Karikatuurseks kippusid nii koomilis-patriootlik kindral Põdder kui ka koomiksitegelased Zinovjev ja Kuusinen, peategelased jäid veidi kõrvaltegelaste varju. Mõni repliik oli ilmselgelt kasvatuslik, kuid yldmuljes taandus kõik siiski oma kohale.

Aga mis sellesse puutub, et ei näidatud yht, teist ega kolmandat hirmtähtsat ajaloolist nyanssi, siis ega seda kõike mängufilmis ei jõuagi. Kes tahab näidata nõukogude juhtkonna sisemisi lahkhelisid, kes pesukorvi pugenud riigivanem Akelit - olge lahked, tehke dokumentaalne õppefilm. Niikuinii on imelik, et selliseid juba pole ning internetis ei leidu isegi korralikku ylevaadet 1. detsembri yritusest.

Tõsi, vähemasti Akel olla väljalõigatud materjali seas täitsa olemas ning loodetavasti võivad fännid teda tulevikus DVD pealt imetleda.

Peotäis linke on siin.


P.S. Vikipeedias on 1. detsembrist 1924 artikkel kyll, aga kole sodine ning mitmest kohast auklik. Näiteks tahaks ma teada, kes oli kunagi Balti jaamas seisnud monumendi autor. Aga ei tea.

Võru Vikipeedia jutt Vanast Õkvast on palju muhedam.