Leopard videvikus

Leopardi esimene päev uues onnis ehk uuel töökohal. Hirmus segane värk on see kõik.

Mõne asja jaoks on paroolid juba käes. Mõne asja jaoks veel pole. Mõne asja jaoks justkui oleks, aga teise brauseriga ei töötanud. Ootan põnevusega, kas homme ka uude postkasti pääsen.

Telefon veel ei tööta, uksekaart kyll. Wifi näitas korraks nägu ja vajus siis talveunne. Hea, et on olemas võrgukaabel. Arvuti tõin ise kodunt kaasa. Kardetavasti ei õnnestu tööarvutit siiski vältida.

Siseveebi jaoks tehti pilt. Loodetavasti õnnestus. Ise leidsin sealt paar oodatud ja ka mõne ootamatu tuttava.

Kohe alguses kysiti, kas ma jõulupeole tahan. Aga laste jõulupeole? Aga juuste tervise kontrolli? Oeh, kui aktiivne rahvas.

Päev läbi on mitmesugused inimesed käinud minuga vestlemas. Paar tykki olid ylemused. Väidetavalt on uus ametipost "hämaralal". Kui hämaral, näitab aeg.

Sisulist tööd ei oskagi justkui kuskilt alustada. Uus asi, rutiini veel paigas pole. Kontaktide andmebaasi ka mitte. Hea, et ma ise päris palju inimesi tunnen.

Kust tulevad fotod? Keegi ei tea. Yks olevat teadnud, ent läks puhkusele. Homme võtan oma seebikarbi kaasa.

Päeva lõpetuseks jagati tasuta raamatuid. Priimäe luulekogu (ostma poleks kyll hakanud), Keskyla esseekogu (oleks isegi ostnud), posu Ernie koomikseid... Istun igatahes väga õiges kohas. Ja ka kohviautomaat pole kaugel. Hurraa? Võib-olla kunagi hiljem.