Päikesepyha

Tegelikult ei ole mingit vahet, kas inimesed päikesesse usuvad. Kuni nad talle kingitusi toovad, turgutuseks pidutoite kypsetavad, puid ehivad ja päikese toetuseks pimedaimal ajal tulesid põletavad, tuleb ta ikka jälle allilmast, kummaliste elukate lõugade vahelt välja. Et inimesed need kingid pärast ise ära söövad, ei ole yldse tähtis - ka jumalakujude eest on alati keegi teine pidanud ohvriannid nahka pistma, olgu siis inimesed või loomad. Oluline on ajastus. Oluline on usk, et päike yha uuesti välja ilmub, vaatamata kylmale ja pimedusele, vaatamata kõigele. Ykskõik, kui vähe usutav see ka hetkel paistaks.

Kui ykskord enam mitte keegi seda ei usu, siis pole muidugi ka kindel, mis saab. Võib ju oletada, et kõik läheb vanamoodi edasi. Aga päris täpselt ei tea. Keegi ei ole proovinud.