Teenindussfääri eksinud

Apollo raamatupoes. Mõrv rahakotis, nagu alati. Clive Barkeri, mitte Agatha Christie' moodi. Ulatan panga- ja ID-kaardi. Masin jupsib.

"Oi, te olete isegi kuldklient!" - "Mitte hõbeklient," itsitab teine myyja. "Ah soo. Aga mis vahe neil on?" - "Kuldklient saab kymme protsenti alla, mitte viis. Meil siin arvuti näitab!"

"Hmm. Tore. Mulle pole keegi midagi öelnud." Itsitus. "Aga me nyyd ytlesime!"

***

Minu tavapärases juuksurisalongis Audrey Tautou'd enam ei ole. Aga nad on seal tematagi kenad ja viisakad. Yks amet, millega mina iial hakkama ei saaks: seda osavust ja kiirust pole mul kusagilt võtta.

"Kas teeme kuuese või kolmese teraga?" - "Ee..." - "No eelmine kord ma tegin kuuesega. Aga kui kolmesega teha, peab pisut harvem käima. Eks ta kasvab muidugi ruttu välja. Samas, kolmene jääb ikkagi elegantsem." - "Hmm. Nojah." Mis mul elegantsi vastu saab olla, kui see pealegi paari päevaga yle läheb.

"Kas nii sobib?" Peeglist paistab udune larakas. Lyhinägelikule esitatakse ikka raskeid kysimusi. Uskuda tuleb, uskuda ja loota. "Kyllap sobib."


***

Hommikul kulub tavapärastele toimetustele liiga palju aega. Midagi pole parata, tellin takso. "Kuni kymme minutit." Okeeei.

Kymme minutit. Yksteist. Kaksteist. Kolmteist. Neliteist. Näe, lõpuks ikkagi keerab hall masin nurga tagant välja. "Oi, tere." - "See muutub meil, jah, juba igapäevaseks," kostab kena noorik rooli tagant. "Kas täna ka tööle?" Laupäeval siiski ei tahaks.

Mnjah. See tytarlaps kuidagi kohe satub pidevalt siiakanti. Just nagu ootaks nurga taga. Ei ole ju võimalik, et Tallinnas ongi nii vähe taksojuhte. Ta on aidanud mind tööle, rongile, haiglasse ja kuhu iganes. Nyyd ei oskagi jutuajamise käigus juba "Teie" ja "sina" vahel valida. Nii need tuttavad tekivad. Tore.


***

Hesburgeri kanatortilla maitsel pole vigagi, aga see on kylm. Brrr. Niigi närib kylmetus mitmendat päeva kopse. Kysin topsi teed. Vastuseks pakutakse valikut: maasikas, hibiskus või karamell. Appi, kuhu must ja roheline jäid?

Mõtteline märkus iseendale: ära osta kampaaniatooteid ja muud, mida tehakse palju ja mis on tõenäoliselt varem valmis. Lepi oma tavalise rukkiasjandusega, kus on ehtne liha ja rukkileib ning mis iga kord eraldi särisema pannakse - sest seda keegi peale sinu ju ei söö. Iga veidrik jäägu oma liistude juurde.

Ja teepakk võta kodust kaasa.


***

See pole kyll teenindus, aga... Seisan bussi tyhjas vahekäigus, kui yks tyse mammi mulle selga ronib. Ehk tahab mööduda? Tõmbun koomale.

Ei, trygib veel enam selga ning jääb siis sinna seisma, ise puhevil ja kyynarnukid õieli. Teisele poole on inimesed ette tulnud, minema ka ei pääse. Hoian ennast siis kuidagiviisi pysti, kõht sisse tõmmatud ja kummalises asendis sõrmed kramplikult käepideme ymber.

Kui minu peatus jõuab, poen kuidagiviisi välja. Virutan maadamile raske raamatupambuga myksu tagumikku ja urisen: "Grrrrr!" Mammi ei saa millestki aru.

Kyll need tänapäeva vanainimesed on ikka alla käinud! Vanasti nad kyll sellised ei olnud. Minu kadunud vanaema, näiteks, oli kyll terava keelega, kuid alati viisakas. Ehh, maailm kulub ja mandub.


***

Eespool oli juttu mõrvast. Olgu siis ka mõrvarite nimekiri.

* Adam Smith "Uurimus riikide rikkuse iseloomust ja põhjustest"
* "Ameerika luule antoloogia. Poe'st, Whitmanist ja Dickinsonist XX sajandi lõpuni"
* Elläi Tuulepäälse "Travisarid"
* Edgar Allan Poe "Ronk"
* "Laulan oma Rootsi laulu"
* Jeremy Fox "Chomsky and Globalisation"
* "The Law Code of Manu"
* Jane Collier
* "An Essay on the Art of Ingeniously Tormenting"
* Thorstein Veblen "The Theory of the Leisure Class"
* Mahatma Gandhi "The Essential Writings"

Mõtlesin alguses natuke kommenteerida, aga see jutt ei tundunud eriti tark.
Erinevalt kõigest eelnevast, mõistagi.