Kaks huvitavat juhityypi

Mõnikord tuleb ette, et juhti edutatakse. Või on ta siis sunnitud loobuma mõnest madalamast funktsioonist, mida ta juba varem toimunud edutamisele vaatamata on seni ikkagi enda käes pidanud, et nii-ytelda hoida kätt elu pulsil.

Just pikka aega ametis olnud ning võib-olla legendaarsekski kujunenud juhtidel juhtub sagedamini, et nad kõigele vaatamata oma vanast positsioonist loobuda ei taha. Seepärast valivad nad enda asemele uue juhi, kelle väärtuslike omaduste hulka kuuluvad mõõdukas initsiatiiv, piiratud ambitsioonikus, teatud taktitunne või diplomaatilisus ning miks mitte ka enesealalhoiuinstinkt. Selline asemik võtab enda kanda kyll ametiga kaasnevad igapäevakohustused, tyytu sekeldamise ja alluvate võimalikud nurinad, kuid mitte strateegiliste otsuste tegemist - või kõrgemalt tulevate otsuste puhul oma alluvate eest seismist.

Nii synnibki, et ylemus, iseenesest sympaatne poiss, teatab koosolekul: "Sinu ja sinu osakonnad liidetakse esmaspäevast. Kuidas töökorraldus välja näeb, selgub varsti." Või siis: "Kymme inimest koondatakse. Kes, ei tea." Muidugi ei tea. Ja teadmist ei saagi talt nõuda: tema ju otsuseid ei tee.

Teatris nimetatakse selliseid nukke marionettideks.

Teine põnev seltskond on käpiknukud. Neid juhitakse teatavasti altpoolt. Aga käpiknukke, armas lugeja, oskad sa kyllap isegi kirjeldada.