Hundi ökoloogiline jalajälg

Lapsu valutab sydant lehmade pärast, kes liiga palju vett larbivad. Yhe kilo veiseliha tootmiseks kuluvat nimelt 20000 liitrit vett.

Numbrid tunduvad suured. Nii suured, et mõni ei taha uskudagi. Samas jaguneb see kõik lehma eluea peale laiali. Nii et yks kord seedimisest läbilastud vesi jõuab rahulikult jõkke, merre, pilvedesse ja uuesti joogikynasse. Arvud on petlikud, just seepärast neid igasuguses propagandas armastataksegi. Tõenäoliselt liiguks see vesi samamoodi ringiratast ka ilma lehmata.



Lõppeks kulutab Indias ringi jalutav lehm, keda keegi ei söö, peaaegu sama palju vett. (Võib muidugi juhtuda, et vähem, kuna teda keegi ei pese ning põua ajal tuleb kurvalt janu kannatada.) Probleem on pigem saastas, mida reoveest tihtipeale (ja mõnes kandis suisa enamasti) välja ei korjata. Ja muidugi vee raiskamises nendes piirkondades, kus sellest niigi puudus käes. Aga ses suhtes on igasugune põllumajandus jõletu ning riisisöömine tuleks yldse ära lõpetada.

Pealegi pole lehmad mitte ainsad sõralised. Taimetoitlaste seedimine on kord juba selline, et vajab ohtralt vett ja annab maailmale vastutasuks väärtuslikku metaani. Yks hunt haukab aga elu jooksul ysna mitut rohusööjat. Kas keegi on välja arvutanud, kui suur on hundi ökoloogiline jalajälg?