Tähelepanekuid kultuurist

Käisin eile kultuuri nautimas. Olen nyyd kultuurne nagu mustikas: suurem, saagirikkam, sinisem (või lillam, kuidas kellelegi), väidetavalt lahjema maitsega.

Ega ma ilmselt kultuuri nägema satukski, kui keegi iga kord ei ässitaks.

Kultuur on popp. Mina ei ole. Arvatavasti tunnen ma kadedust.

Kui kultuur juhtub olema freudistlik, kas see on siis peenisekadedus?

Kultuur paneb mul tagumiku valutama.

Kultuur on ilus, värviline ja liigub palju. Nii pysib ta heas vormis.

Kultuur on multimediaalne: ta kasutab mitut sorti meediavahendeid läbisegi. Neist igayhe jälgimiseks vajab vaataja silma. Ideaalne publik on liitsilmadega, näiteks kiilid.

Kultuuril võib olla narratiiv, kuid keegi ei suuda panna seda sõnadesse. Sõnastatud syžee on profaanne. Lugude jutustamine labastaks kultuuri.

Kultuur kasutab ohtralt lihtsat atribuutikat ja veelgi ohtramalt keerulist tehnikat. Kui tehnika valitseb kultuuri, kas tohib öelda, et ta on tehnokraatlik?

Kultuurist on raske välja pääseda. Kultuuril on pikk saba ja rasked uksed.

Kultuur tekitab minus iga kord segaseid tundeid. Ega mul ju midagi tema vastu ei ole, pigem ikka poolt. Samas ei suuda ma ilmutada pooltki sellest vaimustusest, mida kultuurilembesed sõbrad-sugulased-tuttavad mult paistavad ootavat. See tekitab omakorda piinlikkust ja kohmetuskrampi. No mis sa teed, ei saa vanast kukest munejat ega minust kultuuriinimest.

Kultuurist toibumiseks lontsisin kohvikusse. Kuni mina oma kohvi ja vett ilma luristamata juua pyydsin, lõid Guido Kangur ja keegi kahtlemata väga oluline Tiit kokku ja lahku, mitu plaati myydud on ning kuhu milline raha läheb. Tundus keeruline. Nagu kultuur.

Ma arvan, et meile mõlemile on parem, kui ma nyyd mõnda aega jälle kultuurist eemale hoian. Nii mulle kui kultuurile.


***

Sedapuhku esindas kultuuri Vanemuise etendus "Sigmund ja Freud" No-teatris, kuuldavasti viimane. Kui žanri peaks määratlema, ytleksin, et koomiline ballett lauludega. Oleks vabalt võinudki No etendus olla. Ma tean ysna mitut inimest, kellele see kindlasti väga meeldiks. Neile meeldib No ka. Ei, ega ta paha olnud - ma lihtsalt ei tunne vajalikku entusiasmi. On piinlik kyll, ausalt, just nagu keset võõrast pidu või paraadi, kus ei oska olla ega istuda. Aga teeselda oleks kah imelik. Ma väga vabandan.

Kogu etenduse aja mõistatasin, kas minu ees istuv inimene on Hannes Kaljujärv või vana tuttav Krahv. Ei olnud see ega teine, hoopis naisterahvas.