Keelepuhastus

Juba mitu-setu head aega on Eesti Keele Instituut kypsetanud eesti keele etymoloogilist sõnaraamatut. Nyyd liigub aga kuri kuuldus, et EKI isanda ja valitseja Urmas Sutropi ukaasiga roogitud sellest tule ja mõõgaga kõik ryvedad sõnad, mida pyhas õssus kirjas pole. Samuti praagitavat välja allikaviited.

Mida see praktikas tähendab? Sisuliselt seda, et korratakse Alo Rauna vägitegu: "Eesti keele etymoloogilist teatmikku". Ainult märgatavalt paksemana. Kuna Raun koostas oma 1982. aastal Välis-Eestis ilmunud 5800sõnalise taskuformaadis brošyyri sisuliselt yksi ning ka rahalise abita, vääris see igati tunnustust. Aga kui terve riigipalgaline instituut nyyd põlve otsas tehtuga sama taset rihib, on kyll kuri karjas.

Tõsi, Rauna teatmik sisaldas kyllaltki palju murdekeelt. See tähendab, et oma ambitsioonide piires oli selle keel märksa rikkalikum kui tulevasel õssupõhisel tippsaavutisel, kus pole ei murdeid ega õssutegijate seas kõlbmatuks põlatud sõnu. (Ja neid viimaseid pole sugugi vähe.) Kurb, härrased vannutatud mehed.

Ent teine pool kurbust tuleb kohe otsa. Rauna yhemehesõnastiku puhul oli loomulik, et see sisaldas hea hulga rahvaetymoloogiaid. Ent viiteaparatuurist loobumine tähendab, et vead on kerged kuhjuma. Mis veel hullem, nii muutub ka kergeks valida teaduskirjanduses pystitatud mitmed võimalikust etymoloogiast yks meelepärane ja "õige" ning jätta "valed" tasakesi mainimata. Milleks enda tööd ise keeruliseks ajada?

Ah et mõni aeg hiljem ilmub samast sõnaraamatust korralik teaduslik väljaanne? Usun siis, kui näen. Arvestades eestikeelse raamatuturu suurust, siiani ilmnenud poliitilist tahet kõike eesti keele ja kirjandusega seonduvat suurepäraselt finantseerida ning meie pisikese keeleteaduse kalduvust lasta end nii rahvaetymoloogiaist kui ka tavalisest lohakusest kergesti mõjutada... Mnjah. Olen kyll pessimistlik. Las keegi teine olla optimist. Käkkimist võivad endale lubada inglased, hiinlased ja venelased, kes oma vigu parandada jaksavad. Eestlastel pole selleks inimesi ega raha, meie peame oma töö esimese korraga hästi tegema.

Yht põhjalikku sõnaraamatut, mis koondaks eesti keele eri kihid, ei maksa EKIst ilmselt oodata. Varsti hakkan tõepoolest uskuma, et mõistlikum oleks tellida eesti keele suuremad sõnaraamatud erasektorist riigihangetega, kus tingimused kindlalt paigas ning yle jala laskmist ei luba. Vaevalt et asi ju hullemaks läheb.