Kogu Tallinn yhte patta

Palju on lärmatud Tallinna yheks ringkonnaks muutmise teemal. Kord hõisatakse, et selle abil saab Keskerakonna kukutada; siis jälle, et see on Keskerakonna katse langeva populaarsuse kiuste olukorda päästa. Kumb siis tõsi on? Mõlemat ju korraga ei saa.

Suurepärase näitematerjali andis Postimehe artikkel, kus riigikogu kantselei valimiste osakonna juhataja Mihkel Pilving tutvustas konkreetset analyysi.

Nii näiteks kogus Keskerakond 2005. aasta valimistel Lasnamäel 58 protsenti häältest, kuid 77 protsenti mandaatidest. Põhja-Tallinnas aga 55 protsenti häältest, kuid 75 protsenti mandaatidest.

Riigikogu kantselei tehtud arvutus ühe ringkonna puhul oleks andnud Keskerakonnale volikogus 30 kohta, Reformierakonnale 14 kohta, Isamaaliidule 7 kohta, Sotsiaaldemokraatidele 7 kohta ning Res Publicale 5 kohta. Keskparteil poleks sellega olnud võimalust üksi pealinnas võim võtta.

Toonase seisu järgi poleks ka kolm suurimat - või praegu, arvestades Isamaa ja RP liitumist, kaks suurimat - suutnud saada rohkem hääli kui Keskerakond. Seega oleks Keskerakonnale alternatiivi pakkumiseks pidanud kokku leppima kõik teised, selle katse läbikukutamiseks aga piisanuks ykskõik millisest nõrgast lylist. Praktika on tõestanud, et kokkuleppijatest pole meil kunagi puudust.

Nii et nagu korduvalt nenditud, on "valgete parteide" probleem mitte Keskerakond, vaid nende endi koostöövõimetus.