Sonetipärg eesti kirjanduses

1978. aastal kirjutas Jaak Põldmäe monograafias "Eesti värsiõpetus": "...sonetipärgi kirjutatakse harva (eesti kirjanduses autori teada ainult K. Krimm, R. Reiman, A. Lõhmus, B. Kangro, J. Mihkla, V. Adams...)." 1998. aastal kinnitas Aivar Kull Merca kogu arvustades: "Jaak Põldmäe teadis oma «Eesti värsiõpetuses» (1978) nimetada kuue eesti luuletaja sonetipärgi, viimastel kümnenditel on see arv kindlasti mitmekordistunud, ent peale virtuoosliku lüürilise käteosavuse pole need pärjad midagi rohkemat enamasti sisaldanud." Ning nimetas Merca pärga heaks erandiks.

Olen mõnda aega nakitsenud Vikipeedia artiklite kallal sonetist ja sonetipärjast. Võtsin siis eile kätte ja pyydsin Põldmäe kunagist nimekirja täiendada. Tulemus on selline:


Valmar Adams
Kus? Mis? Kuidas? Ei tea. Mul on kaks Adamsi kogu, paksud nagu nuumpõrsad. Ei soneti-, ei loorberipärga. Usun pimesi Jaak Põldmäe juttu.

Lembit Eelmäe
Festivitas Artiumi kinnitusel on palavalt armastatud näitleja kirjutanud sonetipärja. Pole päris täpselt aru saada, kas mulgi- või eestikeelse. Avaldamisest ei kõssugi.

Merle Jääger
"Laule Laurale" ilmus 1998 Eesti Kostabi Seltsi kirjastusel kogus "Vana libu hommik". Seda mainiti vist igas arvustuses, Kalev Keskyla oma on siin.

Bernard Kangro
Pärja nimi on "Eikuskimaa, meta-maailm". Kogu nime ei tea, aastat kah mitte. Minu riiulis teda paraku ei leidu.

K. Krimm
Oletatavasti Kaarel Krimm, aga kindlalt ma ei tea. Pole tast varem kuulnudki.

A. Lõhmus
Arvan, et Aivo Lõhmus. Aga yhtki tema raamatut mul kodus kyll ei ole ning nett seda hypoteesi ei kinnita.

Arne Merilai
"Ood ülikoolile. Kroonpärg Humanitaarseile ümarvormele" ilmus kogus "Tolmutort" 2001 ja on yks lõpmata muhe lugemine. 1999. aasta 14. mai porises Merilai Sirbis, et Looming ta taiest vastu ei võtnud, põlates selle liig tartulikuks. Toona väitis ta muidugi ka, et ei tahagi Kirjanike Liitu astuda, aga praegu paistab olevat CV andmeil oma sõnu söönud. Luuletaja leib on nähtavasti kidur, ent magus.
Kogu PDF ripub siin.

J. Mihkla
Arvata võib, et Juuli ehk Julie Mihkla, tõlkija ja kirjandusõpikute autor. Kindlalt, jällegi, ei tea. Mulle luuletajana täiesti tundmatu; Karl Mihkla õpikuid olen lugenud kyll.

Helve Poska
Tema kogu "Tuulte ristteel. Luuletusi 1984-1992" on nyyd pisut libedale minek, sest ainus viide Poska sonetipärjale on sisuloend Raamatukoi tutvustuses. Vabalt võib olla, et tal on hoopis sellenimeline rondoo või romanss. Aga kuna iseloomustus ytleb "Valik vaimulikku luulet", julgen eeldada, et autor on niisugusteks mängudeks liialt tõsimeelne.

Mait Raun
Nimetu pärg ripub tema muu loomingulasu keskel Rauna kodulehel nimega Kirjanike Kodu. Tekst ilmunud 1998. aastal proosavormis teose "Uni" osana Loomingus, usub Raun. Ju on siis põhjust.

Rudolf Reiman
Reimani sonetipärga "Öö laul" mainib Ekspressis ilmunud ylevaates "Ilmne stiil ja varjul sisu" Arne Merilai.

Lembit Saarts
Veel yks kahtlane juhtum. Postimehe lugu aastast 2003 väidab, et muidu kunstnikuna tuntud Saartsil olla kuskil yks avaldamata sonetipärg. No kui see nii ei peaks olema, las jääb see vale siis Raimu Hansoni sydametunnistusele.

Katrin Tammik
Viljandi luuletaja, Oskar Kruusi lemmik. Sonetipärg "Uppunud katedraal" ilmus esmalt ajalehes "Sakala". Kui Kruusi juttu kolmat korda lugesin, hakkas Tammiku 1990. aastal ilmunud esikkogu "Ussihammas" juba meenuma - faktina, mitte sisu poolest. Väidetavalt olnud tal sahtlis "kymneid sonetipärgi"; loodan, et see on siiski kunstiline liialdus.

Urve Tinnuri
Rakvere harrastusluuletaja, endine korrektor ja praegune naistelehtede kirjasaatja, kellest kirjutab näiteks Virumaa Teataja. Leelo Tungla protežee. Väidetavalt on ta artiklid "tundelised, satsilised ja pastelsetes toonides". Ehk on sonetipärg "Ajarannal" kogus "Eksinud ingel" siis samasugune.

Leelo Tungal
1. septembril 2007 arvustas Mariliin Vassenin Postimehes Tungla luulekogu "Täisminevik". Arvustuses seisab ka, et kogus on kaks sonetipärga. Tungla raamatut mul pole, ei saa täpsemalt järele uurida.

Märt Väljataga
Kus tema oma pärja avaldas ja mis nime see kandis, pole aimugi. Sellest vaikib internet ja minul on ainult Väljataga kõige esimene pisike kogu. Ah et kust ma yldse ta sonetipärjast tean? Mälumängukysimusest Tartu-Tallinna linnavõistlusel 2007.

Kuusteist pärgurit kunagise kuuega võrreldes - pole sugugi paha. Kui kaks avaldamata juhtu maha arvata, siis neliteist.

***

Tean ise lisaks veel vähemalt kolme sonetipärga kahelt autorilt Poognas: uneskäija ja riti (1 ja 2). Viimane osales yhega ka Delfi 2007. aasta luulevõistlusel. Vikipeedia artiklisse ei hakanud neid siiski panema. Pseudonyymsete ja trykis avaldamata autorite omaalgatuslik kirjanduslukku kirjutamine tahab rohkem otsustavust kui mul sygaval ööajal võtta on.

Kui keegi oskab andmestikku täiendada, olgu aga lahke. Ja kui keegi pole päris kindel, misasi sonetipärg õigupoolest on, siis palun, artikkel on siin.


P.S. Kommentaarides ilmnes kahtlusi Märt Väljataga (negatiivsed) ja Juhan Sytiste (positiivsed) kohta. Viimasel on sonetitsykkel "Arm", mis võib olla ka sonetipärg. Või kaks. Usalda, aga kontrolli.