Kumu ja tema misantroop

Rahuldasin enda madalat kirge - armastust värssnäidendite vastu - ja käisin Kumus Molière'i "Misantroopi" vaatamas. VAT Teater tegi.

Takkajärele pole ma ise ka päris kindel, miks see lavastus mulle meeldis. Võib-olla seepärast, et mulle meeldib Molière. Mäletan "Misantroopi" televersioonis, ehkki enam ei tea, kes seda mängis.

VAT Teatri tõlgendus oli klassikalisest parukatega Moliére'i-lavastusest sama kaugel kui nokkloom kormoranist: sarnasusi on, aga mitte liiga palju. Dekoratsioone polnud. Oli must taust ja must längus põrand (kuidas nad seal pysti pysisid?), millele joonistati kriidiga asjad. Maas oli näiteks nelinurk, peale kirjutatud "LAUD". Selle taga teine kirjaga "TOOL". Tuli näitleja ning tegi näo, nagu istuks toolil laua taga. Võttis laualt ringi kirjaga "KLAAS", koukis taskust kriidi ja kriipsutas klaasi maha. Kybaravarn nurgas oli etenduse lõpuks igatahes mahatõmmatud mantlitest pungil.

Näitlejaid oli samuti vähe. Kava lugedes imestasin, kuidas Katariina Lauk kõigi oma viie osaga hakkama saab. Väga hästi sai. Et segadust ei tekiks, oli iga tegelase nimi kostyymi selja peale tikitud, mõnel rippus see ka sildiga rinna peal.

Aeg-ajalt läks tekst natuke sassi. Seda oli pisut kurb kuulata. Ja minu maitse jaoks oli jalaga tagumikku andmise nalju liiga palju. Tagumikke oli yldse palju: Elina Pähklimäe kahtlemata kunstiväärtuslikku postamenti demonstreeriti (ja suudeldi) igast võimalikust asendist ning publik aplodeeris ennastunustavalt, kui Katariina Lauk enda oma näitavat teeskles. Hmm. Ah et sedasorti rahvas koguneb meil kunstimuuseumi klassikat vaatama. Nunuh.

Kogu lavastus oli väga fyysiline: hypeldi, kareldi, peaaegu et tantsiti. Tegelastevahetust markeeriti näomoonutustega ning Philinte järas kogu aeg imaginaarseid pähkleid. Aeti yksteist taga ja sekka vehiti tulise ahjuroobiga.

Ega ma teatriloos nii tugev ei ole, kui olla tahaks, aga minu arust Moliére'i ajal nii usinasti commedia dell'arte võttestikku ei pruugitud. Teisalt - komöödia see ju olema pidigi. Ju siis võib ka sedaviisi. Ning tõesti, kokkuvõttes jäi etendusest päris tore mulje.

Kas ma näitlejaid juba kiitsin? Ei? Suurepärased näitlejad olid muidugi.