Kas sinul on juba purk magusat pangamett?

Paremroheline kirjutab investeerimisest ja sammastest. Kommentaar kasvas liiga pikaks, tõstsin siia. Tema juttu ma ymber kirjutada ei viitsi, loetagu lingist.

Kõrge riskiga investeerimine:
päevakauple.

Madalama riskiga investeerimine:
mängi pokkerit.

Ykski politoloog, sotsioloog ega majandusteadlane ei suuda ennustada tulevikku 30-40 aastat ette.
Millise vormi võtab Euroopa Liidu ja Venemaa vastasseis?
Kas mõni meie praegustest pankadest või pensionifondidest on veel alles?
Milline on siis pensioniiga?
Milline on siis keskmine eluiga?
Mis rahayhik siis siinkandis kehtib?
Millega me oma maju kytame, kust see kyte tuleb ja mis me selle eest maksame?
Kas selleks ajaks on oma eluasemelaenu kellelegi maksta ja kas siis eluasetki on?
Kui palju siis eestlasi on?
Aga eesti keele kõnelejaid?
Aga Eesti elanikke?
Kui kõrgel on meri?

Ostke kinnisvara kõrgemates kohtades, kaugel Vene piirist ja islamiriikidest. Te ei tea, kus nende piirid tulevikus olla võivad, aga see on parim pakkumine.
Ostke kulda ja matke igale oma krundile. Või mujale.

See kõik on umbes sama hea jutt kui klassikaline "osta kymme Fordi aktsiat 1910. aastal ja hoia neid sada aastat, investeerides kõik dividendid samadesse aktsiatesse".
Aga mitte halvem.

Kõik investeerimissoovitused lähtuvad eeldustest, et maailm jääb täpselt samasuguseks (varem pole jäänud) ja et palgatöölistel on vaba raha (enamasti ei ole).
Palju õnne uskujatele. Ehk ostaksite purgikese flogistoni?

Joo hästi, söö hästi ja naudi kõike muud, mida elu pakub, sest pärast ei pruugi seda enam saada. Võimaluse korral hangi oma elamine ja looda sellele, et suudad ennast elu lõpuni mingi nipiga ära toita. Ja et sured täies elujõus. Või vähemalt muutud dementseks enne voodihaigeks jäämist.

No me molesque mojito...

Kellega me Maestro ärasaatmisel just mojito'dest rääkisime? Ei mäleta.

Nyyd tulid igatahes meelde ja otsisin yles:
* piparmynt
* rumm
* (tuhk)suhkur
* laimimahl
* mullivesi

Ei, ma pole neid joonud.
Vähemalt ei mäleta.
Millest võib muidugi paljutki järeldada.

Siseemigratsioon

Selle aasta heategu sai siis eile tehtud.
Järgmisel aastal jälle. Ega ma mingi skaut ole.

Kimasin mööda linna, põhjapõder takso ees ja kingikott tagaistmel, et jõuaks enne pärisjõulu algust maalt põgeneda. Korda läks, ehkki õhtuks olin nii võhmal, et rongis oli istme seljatugi märg.

Vabandust, aga kaugemal olijate kinke posti panna ei jõudnud. Jääb järgmisse nädalasse. Ehk lähevadki seistes paremaks.



P.S. Nagu selgus, on kõige parem kingitus ikka elus asi. Praeguseks on kingitust kommenteerinud juba saaja ja tema sõbranna. Ootan kingituse arvamust.

Kes on näinud vana-vana filmi "Konvoi"?
Täpselt vastupidi.

Spartalaste pärijad

Tänase lakoonilisusauhinna saab Tartu Tarbijate Kooperatiiv, kes saatis mulle rohkelt kirjatud ymbrikus säästukaardi ja... tyhja paberilehe. :)

Kui vähe on rõõmuks vaja, tõepoolest.

Variserid Kaanas

Punane Hanrahan & Co arutlevad selle yle, kas viina võttev teoloog on variser.

Lugesin kunagi eesti keeles ilmunud propagandabukletikest, milles kinnitati, et kuna alkohol on kurja juur ja yrgvaindlane, ei saanud Jeesus Kaana pulmas vett kindlasti kuidagiviisi veiniks muuta. Ilma täpsema argumentatsiooni või selgituseta oli autor kindel, et piiblis on kyll kõik muu sulatõde, aga vat selle kohaga on mingi arusaamatus.

Viinajoomine nyyd selle kõrval mingi variserlus...

Jõulukingid kui mainekujundus

Tore on saada kirju.

Tere,

Kuna Ita Ever Elu Suuruses on momendil otsas, saame Teie tellimuse täita arvatavavasti alles sellel laupäeval.
Teatame Teile e-maili teel millal võite raamatutele järele tulla.

Lugupidamisega,

xxx
Rahva Raamat AS

Viisakas on neile ka vastata.

Tore,

aga laupäevast on vähe kasu, laupäevaks olen linnast lahkunud.
Võib-olla jõuan järgmisel nädalal korraks tagasi, võib-olla alles uuel
aastal.

Eks teatage.
Loodan, et Teil jõulukinkidega sama hästi läheb.

Siiralt Teie

Raamat.ee neiuke vähemalt vabandas kenasti, tema vastu pole mul midagi. Mõni asutus lihtsalt teab, kuidas oma mainet kujundada. Rääkimata muidugi sellest, et raamatu populaarsust hinnata ei osata.


P.S. Norby on muidugi kõige hullem. Yhel kaunil päeval saab nende mainet Järvamaal kujundav tehnik (kes ise väidab, et ta pole tehnik, ju on siis koristusinsener) kylarahva käest peksa. Ei saa hukka mõista, asja eest antakse.

Keeleuuenduse lõpmatta kyrv

Tunaeile tuli EKIst korviga neiuke ning jagas kapaga keeletarkust. Suur jagu oli asjalik, kõik ei olnud ka.

Vaat' ei tohi enam kirjutada, peab olema vaat. Yhed vaadid kõik. Vaadud. Mis iganes.

Arvutisimulatsioonide asemel peab rääkima imitatsioonidest. Mis pagana lennukiimitaator? Imitaator on see tyyp, kes anekdoodis põõsast välja jookseb ja käsi kõigutades "uuuuuuuu" karjub. (Kuuldavasti kaitseväes selleks valmistutaksegi, sõnavara on juba juurutatud.)

Ja olla tähenduses 'olevat' olla ka paha.
Vastikult lõunaeestiline. Brrrrr.

Tipuks on aga õssus sõnade turb ja turve kõrval ka turv:turva:turva.
Perverssus ruudus.

Eesti-Hiina äri

Kyll täna ikka tuleb neid uudiseid!
Uitasin lehekyljele hiina.ee:

Help you to reach China (Taiwan, Hong Kong, and Macau)!

www.hiina.ee

My name is Zuo Xiangwei (Viktor)
Email address: viktorzuo@yahoo.com
Telefon: 00372 679 6999
Fax: 00372 679 7071
Address: Veskitammi 3, Laagri alevik, Saue vald, Harjumaa Estonia

Our goal is to help you, my clients, and other people to contact Chinese businesses and cultural organizations!

Rohkem seal midagi polnudki.


P.S. www.eesti.cn andis veel parema äriidee: tuleb registreerida kaubamärk "Host Not Accessible". Raha nagu Saksamaal rabasid.

Ratas kohtub Rajaga. Vaikus. Loojang

A says:
16.00 linnapea Jüri Ratas ja abilinnapea Jaanus Mutli tutvuvad Toomkuninga ja Suur-Ameerika nurgal asuva uuendatud hoiatustuledega vöötrajaga
B says:
"Tere. Mina olen Jüri ja see siin on Jaanus." - "Tere. Mina olen Uuendatud Hoiatustuledega Vöötrada, sõpradele Uhv." - "Rõõm tutvuda. Soovite ehk suupisteid?"
B says:
arvatavasti Sa eksisid aknaga
A says:
aa
A says:
sorry :)
B says:
ei ole midagi, mul siin ei käigi kunagi kedagi
B says:
ikka on tore, kui mõni satub :)
A says:
:D

Männitsment

Kui Eesti-Ameerika Äriakadeemia kuulutab välja eriala nimega "Ärijuhtimine (manedzment)", kummas keeles see tagumine sõna siis on? Eesti või ameerika?

Kõrgkool? Yeah, right.

Igal päeval oma nägu

Luud valutavad.

Und jäi väheks.

Yhest s-tähega osakonnast tuleb viimasel ajal ainult kirjaoskamatute pandud nimedega yritusi. Alles lubasid nad "edu läbi süstemaatilise projektijuhtimise", nyyd tuleb "Gaselli Konverents". No loodame, et sinna tõesti yksainumas sõraline tuleb. Kui nad mitut sooviksid, oleksid selle kokku kirjutanud või siis vähemasti "gasellidest" mitmusest jutustanud.

Ja tööle jõudes tervitasid mind koos yhe noore daami arvutiga (meil siin käivad petsukad öösiti ringi, ringi, ringi...) ka tema failid isiklike asjade võrgukettal. Minu omad on muidugi läinud.

Võimalik, et ma peaksin tundma rõõmu võimalusest kolleegi eraelus sorkida, ainult et seal pole midagi huvitavat. Täiesti avalik kontoriromanss, kena kohe vaadata, kuidas noored teineteise leidnud on.

Kurat, milleks meile itimehed, kui nad isegi kasutajahalduse ära vusserdavad? Ehh... Tuleb oma lapakaga tööl käia. Ise tehtud, hästi tehtud.

Ei, kõik päevad ei ole yhesugused.
Ehk läheb õhtuks paremaks.


P.S. Niipaljukest juba läkski, et arvutit ei vahetatud. Miskipärast logiti mind lihtsalt võõra accounti all sisse. Asja mõte jääb muidugi samaks: nii need asjad käima ei peaks.
Pähh.

Tahan veinikoolitusele.

Töö, arvutid ja inimesed

Võimatu amet.

Kellegi hyljatud lauast möödudes avasin suvaliselt lehekyljelt raamatu Mario Garcia "75 simple designs" (või mis iganes), lugesin "place it right under they photo" ja panin raamatu jälle kinni.

On saatus selline ja aja märgid.



***

Tegelikult polnudki paha päev.

Tööl sain meie maja Pipsuga jutule.
Orkutis eksis yks tytarlaps uksega ja saatis mulle sõbrakutse.
Õhtul käisin Kolme Näoga Mehes vestlemas ja veini uurimas.
Koju jõudes ootas MSNis kõige meeldivam yllatus.

Infotehnoloogiast on palju kasu, kui me oskame seda pruukida selleks, mis oluline. Näiteks inimeste jaoks.
Veinist veel enam.

Paha haiku

issand kaitsku meid
padupoliitiliste
luuletuste eest

Homne kinnisvaraluule

Pankade pakutavad soodsad laenutingimused on kui kosutav finantsvihm, mis paneb uusi arenduspiirkondi kerkima nagu seeni.

Selle viljastava vihmasabina all jooksevad aga ringi maaklerid kui usinad seenelised, pihus ei teps mitte pangalogodega kirevavärvilised vihmavarjud, vaid pajujuurtest osavnäputsi punutud korvid ja vahedad seenenoad, mille teises otsas kykitavad töö ootel kinnisvaraharjakesed.

Nyyh, kui liigutav.

Teade Ruthi fännklubile

Aga mina nägin täna Ruthi!
Oli Oskari galal ja paistis täitsa kõbus oma meeldival nukrameelsel moel.
Lubas Taneli kampa kutsuda ning tulla veini jooma.
Nii et ärge Ruthi pärast muretsege. Minge parem tytarlapsele kylla, võtke kaasa lilli ja midagi head. Ja kaisutage teda, see kulub ikka ära.

Issi on barbar!

Me kõik armastame automaatpoolitust.

Barbar-
issi kommid...

Halli mytsiga päkapikk ei kuule

Hall ja roheline aastaaeg on muutunud halliks. Aastaaegu võikski niimoodi värvide järgi liigitada.



***

Jõulukingid hakkavad juba saabuma. Eile sain yhelt ilusalt tydrukult pesulõksu. Täna kinkisin teisele tytarlapsele printeri.



***

Buss oli lobisevaid põngerjaid täis. Mõni pidi käänakutel pikali kukkuma, jutustamiseks läheb ju kaht kätt tarvis.
Oli väga vaikne, ainult riided kahisesid.

Kuuldavasti... ok, loetavasti on kurtidel tekkinud uus mure: muukeelsed tahavad nende keelt ja kultuuri välja ravida. Noh, eks neid ole ka muidugi igasuguseid.
Kolmandast kyljest: kui sind ennast pandaks valiku ette, kas su laps räägib sinuga sama keelt või kuuleb, kumma sa siis valid?



***

Olen blogilt blogile hypates sattunud ninapidi igasugu inimeste muredesse ja rõõmudesse. Mõnd tahaks kuidagi aidata.
Ma ise kyll jõulu ajal ei saa, aga yldiselt võiks algatada aktsiooni "Kõik jõuluks Tikrile kylla".
Omalt poolt võin lubada pudeli veini. Või kaks.

Synnipäevalaual koogid kõik on reas...

Oh Taara, Taara, Taara,
jumal nagu kohev heinasaad!
Oh Taara, Taara, Taara,
kohevaks sa mindki poputad!

Rahvaliku laulukesega tervitame (pisut hilinenult, nagu ikka) taarausu asutajat hiislar Addold Mossinit, kel tunaeile täitus 88 aastat.

Kui palju on Eestis inimesi, kes on rajanud oma usu? Tjaaa...
Tehke järele.

Põnts

Läbi kõrvaklapimuusika kuulsin toimetuses kahtlast põntsumist. Piilusin ettevaatlikult riiuli varjust välja.
Seal seisis Aeg ja põntsutas sabaga.

Ajajuhtumine

Kui nyyd midagi kahtlast ei juhtu, olen jaanuaris kahepäevasel ajajuhtimiskoolitusel. Allah ise teab, et vaevalt sellest mulle mingit praktilist tulu tõuseb, olen ses suhtes lootusetu. Kõige tõenäolisemalt on kasu puhttöine: edaspidi olen siis mina see õnnetu, kes mulliajajate jutu eesti keelest eesti keelde tõlkima peab.

Lapsed, kui te kavatsete kunagi koolitajateks või juhtimisgurudeks hakata ning elatada end kuue sigma, seitsme harjumuse või kaheksa kakukese systeemiga - ärge palun emakeele tunnist viilige, vaid õppige end ses keeles korralikult väljendama. Muidu tuleb teile kuri Oop kylla ning pärast on teil endast väga, väga kahju.

Päikesepoisid: ilus emakeel

A says:
kuidas tõlkida eesti keelde "ebatihe"?
A says:
"Ebatihedalt sulguv turvauks on murdvarga rõõm"
B says:
hõre
B says:
auklik
B says:
nagu sõelapõhi
B says:
kehvasti sulguv?
B says:
et õhk puhub läbi, tuuletõmme tekib korteris, seda mõtleb vä?
A says:
C arvates tähendab halvasti sulgumine, et ukse ja piida vahele jääb otse ava
A says:
tegelikult aga tahab ta ytelda, et ukse puhul, mis kattub piidaga (ulatab piida serva peale), ei tohi jääda pragu, kuhu vahele saaks kangi suruda
B says:
on selline turvauks, millest sissepoole jäävas koteris olen viibinud, kus ongi nigu mingi pilu vahel, siis tuuletõmbusega muudkui lõgises öösel, olevat selleks, et tulekahju korral tõmbab kummi ega lase läbi s...agi
A says:
njah, kysimus selles, kas sealt vahelt annab kangutada
A says:
"kangutuskindel"
A says:
"kangisõbralik"
B says:
hea tahtmisega saab kõike kangutada
B says:
lobe <8: -da> lai, lodev, mittetihe. ▪ Lobeda lõikega särk. Lobe suuvärk. tehn suure lõtkuga: lobe+ist, +liigend
B says:
lodev turvauks
A says:
hm. lõdva ellusuhtumisega turvauks
B says:
lõdva kummiga uks
A says:
jah, ma mõtlesin just, et ma hoidun labasustest. aitäh
B says:
aga ebatihe on vist vildak eesti keeli küll
B says:
mittetihe siis
A says:
no ega see tegelikult parem ole
B says:
mitetihedalt sulguv?
A says:
aga head tiheda vastandit ei tule ka pähe
B says:
hõre ikka
A says:
no... oeh
A says:
lahja
A says:
kidur
A says:
näru
B says:
niru uks, ütle otse
B says:
siis saab lugeja hoobilt aru
A says:
ja kui mitte esimeselt, siis teiselt hoobilt



***

A says:
puurimiskindlad või puurimisekindlad?
B says:
esimene ikka
A says:
ma mõtlin ka
A says:
aga speller nõuab teist
A says:
loll speller

Uusi tuuli muusikas

Popduo N&N-Drek on toonud ilmale lehe hõlma all välja hautud muusikaajakirja Tehnotrend nimiloo.
Nunnu.

Publikum ootab põnevusega toimetuse esimest albumit.

Uue õssu naljad

Ootasin, ootasin, ent ei ytelnud mulle ykski, kas Eesti Keele Instituut on oma uue õssu valmis saanud või ei. Viisakamad firmad saadavad tellitud raamatu sulle koju, aga no mis neil ostjaist. Papp käes ja kotile.

Kui õssud juba tööle jõudsid, ei pidanud närv vastu. Eile käisin tööle minnes Rosencrantzi tänaval ja tõin õnnetu loomakese koju.



***

Eesti keel on jälle terakese vaesemaks jäänud. Uues õssus ei ole sõna hookuspookus. Vanas veel oli. Ei ole teine välja ka surnud, yks täiesti sõltumatu allikas väljastpoolt lehte kasutas. Tahtsin veel kontrollida, kas nemad kirjutavad seda ristpulgaga või ilma, aga tutkit.
[Vigade parandus: on kyll, mina ei näinud. Mea culpa. Eks sealt ole ka muid sõnu puudu, tuleb ainult yles leida.]

Kunagi, kui palju aega on, võtan uue ja vana õssu kõrvuti ning võrdlen.
Arvatavasti ma valetan.

Miks EKI rahvas ise oma uuendusi yhele lehele välja ei kirjuta? Neil on ainsana kogu see jura andmebaasis olemas.



***

Vastuseks ilmselgelt õssutule Irvele (Aja hõlma all):

Kas rokkima, point, põmst ja slõugan on sees?

kirjutab õss:

* rokkima <55: .rokkida, rokin> rokki tantsima v mängima
* point <20: pointi, -pointi> ARGI iva, asja tuum
* põmsti ei ole.
* slogan <slõugan> ingl moto, reklaamlause, lööklause, hüüdlause, tunnuslause, loosung

Viimase eest pool punkti. Samas ei ole ma slõugamise järele kunagi vajadust tundnud, samast tyvest on eesti keeles ju loosung. Teate kyll, selline pikk riideriba, kaks puust pulka otstes.
See-eest jäi silma

skinn <20: skinni, .skinni>, .skin.heed <20: -heedi, -.heedi> eripärase riietuse ja paljakspöetud peaga, rassistlike vaadetega nooruk

On kyll popp ja noortepärane.



***

Eelmise väljaande perverssustest on näiteks mängar ikka sees. Ei ole eluslooduses kunagi kohanud. Ebaõnnestunud introduktsioon, umbes nagu maral.



***

Häkker tähendab õssugängi arvates arvutientusiasti ja rokkar rokkmuusikut.
Väga popp ja noortepärane ikka ei ole ka. Osa jääb Mai Loogi "sõnaraamatu" tasemele pidama.



***

Kaanetekstist-saatesõnast poleks kadunud Eduard Vääril just hea hakanud, kuid kiima oleks ta läinud kyll. Eelmine jutt oli märksa ebalevam ja soovlevam, seekord prõmmitakse rohkem normeerimisega. Punane lint kirjaga "KIRJAKEELE NORMI ALUS" yle nurga meenutab, et vanasti oli tervel hulgal inimestel kombeks selliseid kanda, ainult et kirjutatud oli sinna peale hoopis "RAHVAMALEV".

Siinkohal tervitagem õndsakesest maha jäänud Eesti Keele Kaitse Yhingut ja soovigem neile pikka iga. Ekstremism on vaba yhiskonna tunnus, see näitab, et inimestel pole targemat teha ja ka ylejäänud ei tunne ennast neist ohustatuna. Las lärmavad. Äkki teevad kunagi veel midagi kasulikku ära, koristavad mõnd parki või takistavad liiklust. Natuke jala käia tuleb meile kõigile kasuks.

Aga õss? Õss on nigu on.
Niisugune ta on ja sellega on meid paari pandud, katsume nyyd siis temaga elada päikeses ja vihmas, heas ja halvas.
Kui ei meeldi, tee ise parem.
Selle raha eest yldse mitte paha mõte.

Rahapuu

Tinzu muljetab investeerimiskoolitusest. Ei paistnud suuremat abi olevat, kuid siiski õpetlik.

Eks neid paarisajakilose pangaarvega korterivahetajaid "koolitajad" enam-vähem jahivadki. Tegelikult ei viitsi Eestis keegi su poole või pooleteise miljoni pärast lillegi liigutada. Suvaline pank või finantsasutus ytleb: "Tule, pane kogu raha meie toredasse fondi! Kui kogu turg liigub yles, võib see ka natuke kosuda, kui kukub alla, ei tee keegi midagi fondi languse pidurdamiseks. Me ei garanteeri midagi ega viitsi sind ka fondi koosseisu muutustest teavitada, aga anname sulle purgi mett ja võtame hooldustasu. Kui oled säästlik, pane raha fondi, kus inflatsioon ja hoiutasud selle ajapikku ära söövad. Kui sa eriti ahne oled, võid panna raha investeerimishoiusele, mis annab turu liikumisest mingi protsendi jagu tulu, miinus 10%, mis me kohe endale võtame, miinus veel yhe asja eest protsendike ja teise eest kaks ja kolmanda eest veel natuke pluss Euribor. Tule meile, meil on tore!"

Oluline ongi tekitada inimeses retooriliste vahenditega arusaam, et tema rahanäljas kokku kraabitu on tegelikult ylejääk. Kõik muu tuleb juba iseenesest.

Yks Murphy raamatu seadustest ytleb: "On ebamoraalne jätta kollanokkadele alles nende raha." Tõsi ta on, ka maagilisi kristalle või kvantmeditsiinilisi imeravimeid ostes ei saa kellelegi teisele näpuga näidata. Egas mustlane syydi ole, et on targem kui sina.

Meiliaskees

Viimasel ajal levib inimeste seas vabatahtlik enesepiiramine. Mõni hoidub šokolaadist, mõni napsist, mõni magab vabatahtlikult vähe ja töötab ylearu. Yhte listi tuli hiljuti ettepanek piirduda seitsme kirjaga nädalas (mida itimees kommenteeris laadis "ärge siis kirjutage, kui ei taha"), teises räägiti erakirjadest loobumisest ja hillitsetud väljendusviisist.

Praegusel osturohkel pikkujoulu-ajal igati kiiduväärt. Tundub, et sel aastal jääb jõuluorgia ära. Mis saaks veel toredamat olla?

Mina päris nii ei viitsi. Näiteks avastasin, et varem jutuks tulnud Beaujolais'l pole viga midagi, igati mõnus ja kerge. Asjata pirisevad. Lähen nyyd poodi ja varun veel paar tykki.
Kompensatsiooniks võin lubada, et ei blogi aasta lõpuni yle seitsme korra päevas.



P.S. Askeesi yllaim vorm on vaimne askees. Loobuge raamatute ostmisest, kui suudate. Mina ei suuda, mult telliti juba jõulukingiks midagi keskkoolifyysikast. Soovitusi?

Kruuda jõulukrutskid

Aeg kaebab, et Kalevi advendikalendris elutsevad lohekommid. Kommentaarid jagunevad poolt- ja vastuhäälteks.

Tean yht 16aastast tytarlast, kes koukis hirmsa kommiisuga kõik sahtlid lahti ja leidis kokku kolm lohekommi. Pralineed jms andis pettunult vanaisale. Saa neist lastest aru.

Kalev võiks teha kaht sorti kalendreid: draakoni- ja šoko-. Sihtgrupid ei kattu vist yldse. Välja arvatud yksikud imelikud, kes söövad kõike, umbes nagu jõulurahuvalitsus. Näiteks mina.

Vaikus ja rahu

Kui päevad on pikad, ööd napid ja sebimist palju, on hea võtta aeg maha ja kellegagi rääkida. Tore on ka palju magada, midagi head kypsetada ja veini juua.
Läksin mõnuga Ekspressi reklaamartikli õnge (sama 2003. aastast) ja ostsin endalegi noore Beaujolais'.
Arvatavasti teevad seda ka kõik päkapikud.



***

Terve hulk mu tuttavaid teatrihuvilisi ei jõudnud eelmisel aastal Vargamäele.
Nyyd pakub Piletimaailm (mille aadress on piletipunkt.ee, väga loogiline) kuni jaanuari keskpaigani suviseid pileteid 150 krooniga. Eelmisel aastal olid ka oma inimeste piletid samas hinnas, nii et paremaks need vaevalt lähevad.

Kahjuks on Piletimaailma veebi struktuur sama loogiline kui aadress, seepärast panen siia "Vargamäe kuningriigile" otselingi . Teoreetiliselt peaks pileteid saama osta ka myygipunktidest, praktikas see vähemalt eile veel ei õnnestunud.

Varuge endale suveks teatrit, nii nagu suvel päikese ja männilõhnaga teete.

Iirimaa kuulsaid poegi, vol. 1: Denis Leary

ass hole by dennis leary


Denis Colin Leary, syndinud 1957.

Triibud ilma tähtedeta

Ribakood? (Google: 10 700)
Vöötkood? (Google: 13 100)
Triipkood? (Google: 36 900)
Kriipskood? (Google: 1, exklyziif)
Joonkood? (Google: 65)
Või veel midagi muud?

Synonyymid on keele rikkus ja terminoloogiline katk.

Ja siis on veel selline väljend nagu barcode nerd.

Ja Corporate Fallout Detector.



P.S. "1999. aasta õigekeelsussõnaraamatus oli sõna "vöötkood" ning sama soovitab tarvitada ka 2006. aasta ÕS," arvab Argo Mund EKIst.
Aga triipe on meil rohkem.

Vormilt punane, sisult roheline

Ei ole Hanrahan.

Leidsin hoopis Fasshonaburu juurest midagi, mis on yhest kyljest justkui rinnahoidja, teisest kyljest justkui kott.

Vabas tõlkes:

Keskkonnasõbralik pesund nimega "No! Kilekott-rinnahoidja" (NO! reji-bukuro bra) sõdib kilekottide tarvitamise vastu, mille pihta on suunatud ka Jaapanis juunis välja kuulutatud konteinerite ja pakendite taaskäitlusseadus.

Igal aastal saavad Jaapani ostlejad umbes 30 miljardit kilekotti, mille tootmiseks kulub kaks hiidtankeritäit naftat (miljoneid barreleid). Ligikaudu 30% neist visatakse minema teist korda kasutamata ning kuna kilekottide tarvitamine tekitab suurendab energiatarvet, kuhjab prygi ja prygipõletuse käigus vabanev CO2 aitab soojendada kliimat, ei ole see kuigi hea mõte.
/---/
Punased, sinised, rohelised, kollased ja roosad rinnahoidjad on tehtud Teijin Groupi ECOPET-polyesterkiust, mida valmistatakse pruugitud plastpudelitest.

Pildil näeb välja punane ja mõnus. Tarvitamise kohta ei oska mõistagi ytelda, meil vist ei myyda ka. Triumphi poodides on igasugu toredaid asju kyll, kysige sealt. Tallinnas näiteks Kristiine ja Ülemiste keskuses, Pärnus Port Arturis.

Karskuspropagandast gastronoomiasse

Jupp kirjast:

Või siis tuleks keelata vähemalt kõik Eesti totrad viinareklaamid. Mõtlen neid nähes kogu aeg, et millise toidu juurde see küll sobiks... Peale heeringa ei meenu midagi.

Pliinid seentega hapukoore- ja mädarõikakastmes, röstsai punase kalamarjaga ja basiilikuga, värskelt hapendatud kurk mee ja pipraga, värsked sellerivarred, soolasiig, värskelt kypsetatud magushapu rukkileib suurte sibula- ja tomatirataste ning soolaga, aedviljadega marineeritud paneeritud silk, kyyslaugu- ja piprapekiga pikitud lambavorstikesed, pipratomatid, suitsulõhe sidruni- ja tyymianikastmes, seljanka kolmest lihast, neerupirukad, borš mustade ploomidega taignakaane all, hernesupp suitsuliha ja sinepiga, marineeritud pärlsibulad, vinnutatud poroliha, loomaliharullid kyyslauguga...


***

Teeme hääletuse.
Kumb peaks olema Vikipeedia artikli pealkiri, "Sakumm" või "Sakuska"?

Keskendumisvõimest

Kirjandusliku vägivalla otsa kirjutas esskaa:

võtke üks tekstilõik, pange stopper käima, lugege lõik läbi, pange stopper kinni, stopper uuesti käima, lugege tekst valjusti ette, stopper kinni. ja nüüd palun selgitada, kust tüübid, kes lugemiseks aega ei viitsi leida, leiaksid veel paar-mitu korda rohkem aega sama teksti endale ette lugeda laskmiseks.
kõneldud teksti muud halvemused kirjapanduga võrreldes, nagu tarvitamise lineaarsus ja suurem andmemaht, veel peale selle.

Ei mina oska sulle midagi selgitada, olen ise samasugune vana kõdu nagu sinagi. Las selgitavad need tuhanded ameeriklased, kes aastas kahe miljardi taala eest audioraamatuid ostavad. Ja "Sõrmuste isand" pole neist lintiloetud raamatuist sugugi pikim.

Tegelikult on asi suuresti selles, et inimestele ei meeldi lugeda, see läheb neil vaevaliselt ja valuga. Empekasse fail lykata ja seda edasi-tagasi kruttida on palju lihtsam, pealegi saab tyytud kohad alati skippida.

Teksti tuleb tajumiseks pisendada, ta tuleb muuta fragmentaarseks. Minagi ei suuda enam terveid telliseid järjest läbi lugeda (või kirjutada), mul on sada asja korraga pooleli, ma hyppan yhest aknast teise, söön, joon, kuulan muusikat, lappan vahepeal kolme lahtiolevat raamatut ja teen viiest asjast märkmeid. Miks ma proosat ei kirjuta? Keskendumisvõime on nii kasinaks kidunud, et ma ei suuda kirjutada midagi oluliselt pikemat kui sonett.

Helistage tagasi, kui ma haikudeni olen jõudnud.



P.S. Tegelikult käib see kõik meil lehes iga päev.
Inimesed kurdavad, et uue kujundusega ei mahu enam yhtegi tõsist asja inimestele selgitama.
Teised rõõmustavad vastu, et hea lyhike, lehe saab viie minutiga loetud.
Õigus on mõlemil ja räägitakse samast asjast, yks peab seda lihtsalt heaks ja teine pahaks.

Tahtsin teha täna ettepaneku, et kirjutame artikli tuuletunnelist. Haikudes.
Ei mäleta, kas tegin.
Tähelepanu hajus.

Jänkid, kasige Peipsi taha!

Miks meil ei julgeta tervitada ameeriklasi samasuguste loosungitega nagu Ameerikas?
Isegi mitte sellistega nagu vanasti.

Ja rääkides õõnestustegevusest: te ei usuks, kust ma selle lingi sain.
Mõni muidugi aimab.

Ahne vähk ja...

Ebalogaalsel on rahvas punti kogunenud ja arutleb selle yle, millas ja kuidas keegi kunagi kellelegi lunijatest raha on andnud või siis mitte andnud ja mis siis ikka pärast seda juhtus.
Tjah, ega see lunijahõim vist suuremalt jaolt bloge loe.

Tartus Raekoja platsil oli mul kah kunagi, vast ehk poolteist aastat tagasi sedasorti lugu. Istusin, sõin ja lugesin Sartre'it, kui astus ligi yks kiitsakas tyyp ja hakkas seletama, et tema, näe, sai hiljuti vangist lahti ja tahaks hirmsasti koju sõita. Ei ole ma kunagi kuulnud, et keegi neist bussist või bussijuhist puudust tunneks, ikka rahast. Nii temagi. Mõtlesin, vaatasin ja nuusutasin. Ei haisenud viina ega õlle järele. Olen kyll kuri ja tige ja ylbe, aga tol hetkel tundus, et sihukesele võiks ometi erandi teha. Yks kord yle setme aasta.
Nii kui oma raha kätte sai, rikkus kõik ära ja kysis mu siidriklaasist lonksu.

Ilmselt sai ta siis mu pilgust ise aru, et oma soovi korrates saab järgmiseks mitte lonksu, vaid kipaka suvetooliga vastu pead.
Vabandas ette ja taha ning pistis plagama.

Ei järelda me sellest midagi.
Lihtsalt lugu.

Kas kirjanduslikust vägivallast oleks abi?

Hanrahan kiidab, et Veidemannil olla õigus.

Nii ja naa.
Mõnes asjas tahaks takka kiita kyll. Hirmsasti tahaks. Nii kerge on olla mureliku suuga ja vaevelda isamaise Kultuuri saatuse pärast.
Saab sellest siis parem?

Ette kirjutada, kohustada ja käskida võib igasugu asju.
Ma ei kujuta ette, kuidas käskida inimest: armasta lugeda!

Meil on põlvkond, ja mitte esimene, kes ei loe.
Mõni lihtsalt ei taha, mõni tõenäoliselt ei oskagi. Sisuliselt. Imiteerib.
Kirjaoskamatus parandab mälu, tõsi ta on.

Mis me sellise maailmaga nyyd siis teeme?

Tuld Virumaa pihta!

Kui Kalev omandas Ärielu ja Sporditähe, rääkis Kruuda, et ta sisusse sekkuma ei hakka, tahaks ainult lugejatele lisaväärtust pakkuda. Ei tea, milline see sisusse puutumatu lisaväärtus on? Hakkab lehe sisse komme pakkima? Kunagi oli juba Sporditähe šokolaad. Mina teda syya ei jõudnud, enne suri ära, ent asjatundjate teatel polnud suurem asi. Eesti mees ei jäta jonni, mis s...sti, see uuesti.

Nyyd ostis Savisaar endale Virumaise raadiojaama, kommentaarid olid ysna sarnast sorti. Ei mina tea, mis nad seal teevad, ah, jäi niisama poes kassa juures näppu. Kuuldavasti on Virumaa aga kohalikel valimistel Keskerakonna kants.

Tõsi ta on, suured päevalehed on meil ysnagi selgelt parempoolse kallakuga. Samasugused on ka nende lugejad, eks nad ole koos sellisteks kasvanud. Kui Keskerakonda keskajakirjanduses jutule ei võeta, tuleb hakata tykkhaaval perifeerset meediat yles ostma. Ning kõigepealt kindlustatakse ikka tagalat, enne pole mõtet rynnakule minna.

Vaene väike Virumaa. Alguses kaevatakse yles, siis istutatakse ristikheina täis.

Otsi Otti!

Ehkki ma tavaliselt loominguliste töötajate hulka ei kuulu, ei suutnud ma eile siiski oma huumorimeelele vastu panna ning andsin oma tillukese panuse. Läbi läks!

Trykiti ära, nii et keegi ei märganud.
Kes yles leiab?

Inimesed mõtlevad ka imelisi sõnu välja

Fasshonaburu.

Eilne avastus

Ma pole varem mõelnudki, et ka stringidel võiks dekoltee olla.
Mõnes mõttes ju täiesti loogiline.

Sandvidge

"Kui hall on soojustatud, siis kasutakase enamasti katusel ja seintes nn "sandvidge" paneele, mis on mõlemalt poolt kaetud värvitud lehtmetalliga."

Mõista-mõista, mis sõna peaks sel kohal tegelikult olema?

"Õnn ei ole rahas!"

ytles Bush ja pani söögitoa ukse Eesti ärimeeste nina ees kinni. Vaesekesed lontsisid kurvalt ja näljaselt köögi tagaukse juurde.

Kylaline minevikust

Täna jõudis rohelise erakonna listi õnnitlus, milles sooviti koosoleku edukat kulgu TTÜ saalis.
Aitäh.

Et mõne aja eest avastasin ma enda jaoks gonzo-ajakirjanduse koos selle alustala Hunter S. Thompsoniga (jah, kas tänapäeval teda ikka Tartus õpetatakse?), formuleerin siis järelduse tema eeskujul:
mail.ee is Decadent and Depraved.

Birminghami Kaebekoor

Ajal, mil ma peaksin tegema tööd, leidsin hoopis selle:

Complaints Choir of Birmingham

Hii, hii, hoo, nii liigutav ja inimlik.

Mu silmad on märjad ja mul on vastupandamatu igatsus viie õlle järele.



P.S. Ja see ka:

Helsinki Complaints Choir

Nyyd tuleb meelde, et olen neist kunagi midagi kuulnud. Aga ammu.
Rohkem nuttu ja hala!

Atentaadikatse

No näe, on minulgi esimene käes. Kahe tunni eest yritas mulle Telliskivi tänava Säästumarketi ees ylekäigurajal auto otsa sõita.

Ei mina tema marki kindlalt ytelda oska, oli mingi nõukogudeaegne helesinine trandulett. Numbrimärk võis olla AHT 612, aga ma võin ka mõne tähe või numbriga eksida. Tuli teine ysna tasakesi tuta-tuta-tuta, vaatasin veel, et see jõuab nyyd kyll piduri yles otsida, aga kui autoni umbes meeter jäi, pidin viimasel hetkel eest kargama - juhile ponud pidur yldse mõttessegi tulnud.

Tallinna liiklus on nagu ta on. Kord kevadel pidi yks vennike mul mantlinööbid eest sõitma, kuna tema arvas, et ega peatuses seismajäänud ja uksed avanud trammist ometi keegi väljuma hakka. Näe, yks loll ikka leidus. Sellest alates piilun kõigepealt ettevaatlikult ukse vahelt välja nagu vanamemm postiljoni.

Osa liikluskultuurist võib muidugi olla värvitaju probleem. Ilmselgesti tajuvad eesti autojuhid kollast pigem rohelise kui punase toonina. Võimalik, et see on yldse mingi daltonismi vorm. Parem on mitte lube hankida, äkitsi nakkab mullegi.

Laiemad teed siin ei aita, valgustatud vöötrajad ka mitte. Võib-olla kaameratega vöötrajad, ainult et kes neid kõiki kantseldada või vaadatagi jaksab? Hoiatused töötavad ju ainult nende puhul, kel juhtub kogemata või hajameelsusest, mitte tahtlikult.

Oleks ma täna yksi olnud, oleksin kardetavasti lasknud endal sääreluud katki sõita ning pärast juhi avalikult ära lintšinud - lihtsalt vihast seesuguste vastu. Paraku pidin aitama teised rongile, nii et yhe mölakaga jagelema jääda ei saanud, olgu või teistele õpetuseks. Just selliste pärast olengi relva hankimisest hoidunud: et sind sinust suurema esemega tappa tahetakse, pole Eesti õigussysteemis veel mingi õigustus enesekaitseks. Ennast võib kaitsta vaid siis, kui surnud oled. Kui siiski. Ja pealegi: kui politseinik võib inimese vöötrajal alla ajada ning kohtust karistamatult ära sõita, miks siis mitte lihtkodanik?

Või oli see ehk poliitiline mõrvakatse?

Meediamonitooring

Eesti Päevaleht:

kl.15.47
Täna asutati Erakond Eestimaa Rohelised


Postimees:

kl. 14.24
Asutati Erakond Eestimaa Rohelised

kl. 15.54
Roheline erakond hakkab nõudma referendumeid


Äripäev:

kl. 16.14
Strandberg: eesmärgiks on moodustada riigikogus fraktsioon


SL Õhtuleht:

Nagu kirjutab veateadeteks EMT, "midagi põle".


minut.ee:
sama


ETV24:

kl. 19.26
Asutati Erakond Eestimaa Rohelised

kl. 15.52, uuendatud 21.08
Strandberg: eesmärgiks on moodustada riigikogus fraktsioon

Jumal põõsas, klaver kaasas

Imperaatori kylaskäigu kohta liigub rahva seas igasugu legende.

Yks imelikumaid pärineb Tartu saunanaiste klatšilistist ja räägib, et Bushi tervitusloosungitele peab valima sõnad pisikesest lubatud sõnade nimekirjast:

Kuna on teada, et loosungitel on lubatud vaid teatavaid sõnu, siis võiks ju loosungi koostada järgnevalt: "Welcome Mr. Bush, best "friend" of nature!" Kirjavahemärkide kohta piiranguid ei ole ja jutumärke kasutades peaks läänemaailma ajakirjandus olema suuteline tegeliku sõnumi sisu enda jaoks välja genereerima.
/---/
Lubatavade sõnade ampluaa oli väga väike, ~ 10 sõna ainult. Midagi sellist: I, America, love, good, Bush, god, bless... Nagu näha, siis on lubatud moraalne arsenal on üsna limiteeritud. (kesiganes ja millise juriidilise alusega see lubaja ka poleks...)

Ypris kummaline jutt, kui nyyd hetkeks järele mõtelda. Kesse ja kusse, ei tea, aga muudkui levitame. Nii need linnalegendid tekivad.

Põhimõtteliselt võiks ju pakkuda sel juhul välja kaks igati aktsepteeritavat loosungit:
"Bush is God!"
ja veidi vanatestamentlikuma maitse kandjatele
"God is in the Bush!"
Aga milleks?

Ei ole märganud, et sõnavabadus Eesti konstitutsioonist vahepeal välja oleks võetud. Selles mõjutamiseks puuduvad ameeriklastel ka vahendid, nii et kasulikum oleks reaalsusega leppida.

Päh. Lähen parem oma erakonda tegema. Tehke teie ka, tehke kohe mitu.

Poliitdarvinism

Arutletakse viimasel ajal yhes listis selle yle, kas kõrgeid emandaid-isandaid ei võiks ehk otsustada juhuvaliku teel.

Mõnes mõttes oleks palju lihtsam määrata nad loodusliku valiku teel: panna paariks kuuks kuhugi reservaati või saarele kinni ning kui kandidaatide arv on kahanenud soovituni, tuua nad sealt ära. Pesta, kammida ning ametisse vannutada.

Meetod on odav, lihtne ja mis peaasi: loodussõbralik.



P.S. Ei, me ei teeks neist järjekordset dokuseepi. Mis sest, et see tõstaks rahva huvi poliitika vastu. Aitab juba kyll.

Söööö-maaaa!

Paha uudis hiina köögi sõpradele: Asian Aroma on Julianus Inkasso nimekirjas.

Lähme ja sööme nyyd seal iga päev ja hästi palju.

Võib-olla meil õnestub AA rahvale palju raha anda, nii et nad võlgadest lahti saavad.
Või siis saame kõik hea ära maitsta, enne kui söömakoht parknotti läheb.
Win-win.

Kapitalismikukutajad

Viimasel ajal on aina rohkem õõnestajaid.

Tööstuslehte kirjutab paadunud roheline.
Juhikoolitusi korraldab salakaval intelligent.
Pankur siunab yletarbimist.

Iseenesest ju vahva.
Aga mis me selle kõigega peale hakkame?



P.S.
A says:
www.kapitalism.ee -- kapitalismiohvrite eest seisjate yhing
A says:
kapitalismikukutajate sissekandesse võid oma blogis lisada lingi

Jönkadi-jönkadi, jõulud tulevad

Eile tuli siis välja tore muusikaajakiri Tehnotrend.

Eks ta jääb samasse žanri kui porno- ja autoajakirjad: palju ilusaid pilte.

Kringlisöömise lõpuks koguneski rahvas uue ajakirja ymber nagu zaporoožlased Tyrgi sultani kirja ymber, näpud õieli: mina tahan seda! ja seda! ja seda!

Jõulukinkide kataloog.

Kõige rohkem rõõmu pakkus siiski tagakaas, kus Kyocera reklaamis enda auhindu "jooksvate kulde ja tasuvuse kategoorjates".

Šokolaadimaks

Tinzu kommentaaride põhjal tundub, et šokolaadiaktsiis võiks olla ysna populaarne.

Ysna loogiline.
Alkohol, bensiin, ja muu tervist kahjustav on juba aktsiisistatud.
Tegelikult võiks see siiski olla suhkruaktsiis. Suhkruta šokolaadil pole ju midagi viga.

Surnukirstul viisteist tohtrit, hoirassaa ja pudel rummi!

Tore inime kirjutas mu alkoholijutule kommentaari. Hakkasin samapidi vastama, ent lõin lõpuks käega. Parem kirjutan siia, pika jutu jaoks sobilikum ning leian ise kah hiljem yles.

Perearsti juures käisin ma viimati, hm, kaks ja pool aastat tagasi? Kuna Systeem on meil kafkalik, pole hakanud end välja logima, olen siiani surnud hing oma perearsti nimistus. Võetagu seda kui hea tahte avaldust ja pisukest anonyymset toetust me tervishoiusysteemile.

Ehkki ega mul tolle perearsti läheduses elades temast kah mingit kasu polnud. Kui mu elukaaslane läks ytlema, et olen kodus 40 kraadiga siruli, kysis arst, miks ma ise tema juurde ei tulnud. (BTW, enne mahakukkumist käisin veel 39ga ladina keele kontrolltööl. Tagasi tulin seinu pidi.) Muul ajal soovitas me diplomeeritud homöopaat kõigi haiguste vastu sibulat, taimeteesid ja "palju värsket õhku", nagu ytleb anekdoot. Aitäh, Eestis kasvavaid ravimtaimi tunnen ma tänini paremini kui tema. Pikka aega olin yliõpilane, seevahel ka vabakutseline toimetaja ning harjusin mõttega, et elan ja suren riigiarstide abita. (Hambaravi hamba peale.)

Praegu maksab Leht mu pealt korralikku sotsiaalmaksu ja mina ei tea, kuhu see läheb. Tõenäoliselt näen ma seda sama palju kui pensioni - Sydameliidu lubaduste järgi saan ma enne 50ndat eluaastat õnnelikult infarkti. Kui ei saa, kaeban Sydameliidu kohtusse nagu Kurt Vonnegut kõlaka andmeil tubakakompaniid: kuhu kurat mu lubatud surm jääb, ah? Mu vanaema on syndinud 1912, näinud Vene revolutsiooni ja talle ei meeldi nii vana olla. Juba kymmekond aastat tagasi keeldus talvepuid tellimast. Mina ei tahaks ka.

Ja nyyd ytelgu mulle, kes oskab, miks peaks mind joomise eest pärast sotsiaalmaksu veel kuidagi maksustama? Ei, kui soovi on, laske aga käia. Ainult et selgitage mulle vähegi veenval moel, miks. Hea asja nimel olen ikka valmis raha jagama.

Ning et mind valesti ei mõistetaks: alaealiste joomise poolt ma ei ole, kuid ma ei arva, et kellaaja piirangud aitaks, kui systeemi pidavust ei suudeta muul moel garanteerida.

Innovaatikud, ahoi!

Nett on paksult täis progejuppe, mis lubavad näidata blogisissekannete või msni-nime sabas nime all mood, mida sa parajagu kuulad.

Kas keegi suudab kirjutada pisikese vidina, mis näitab, mida sa jood?

Mood: Vadossi Chianti 2004

Paternalismi õied ehk Valijate mähkmed

Pronto kirjutab alkoholipoliitikast.
See on yks asi, mis mulle tykk aega on närvidele käinud, nii et praegu on väga sobilik hetk seda hambu võtta. Hakkasin alguses kommentaari kirjutama, aga otsustasin selle siis koju yle tuua.

Ei tahaks kellelegi pettumust valmistada, aga ma istun praegu ihuyksi kodus arvuti taga, naudin "Devil Wears Prada"-t ja pudelit mullust Balatonboglari Chapel Hill Rhine Rieslingut. Kui kellelgi on selle suhtes eelarvamusi, lasku aga käia. Ma tean kyll, et Chapel Hill pole just ungarlaste parim saavutus, aga õhtuseks napsiks kõlbab täiesti (ja isegi Kesküla ei nurise). Veini võtsin isiklikust veiniriiulist. Aga kui mulle peaks õhtusel ajal kylla sadama vana sõber, kes veini ei armasta, vat siis olen hädas, sest mul on kapis ainult veerand pudelit iiri viskit ja kolmandik Y2Kd. Ei midagi hommikuni istumiseks ja vestlemiseks. No ei hoia ju kodus kasti kaupa õlut ja muu napsi hulk baarikapis kahaneb ka tasapisi - olen jah nõukogudeaegne intelligent, kes lõõgastub eelkõige alkoholiga. Tean isegi. No ja siis?

Õige, on selline kontingent inimesi, kes ööpoodide ymber haisesid. Nyyd joovad nad salaviina või denaturkat ning aeg-ajalt koolevad karjakaupa metanooli tõttu. Kui see on myygikeeldude eesmärk, on see arusaadav, ehkki ma seda heaks ei kiida. Kui ei... Päeval haisevad need tyybid niikuinii igal pool. Ja kui keegi arvab, et alaealised ei saa oma alkoholi kätte muul ajal kui öösel või praeguseks kinni topitud putkanduse kaudu, arvaku uuesti. Mina jõin viieteistkymneselt märksa rohkem kui praegu. When there is a will, there is a way, ytleb Athase vanasõna.

Alkoholipiirangud on yks teemasid, mille kaudu saab inimeste aktiivsuse valulistelt teemadelt kõrvale suunata. Las jauravad, elektrijaamade, tervishoiu või tulumaksu kõrval on see köömes. Samas on selle skandinaavialikult ettehooldava suhtumise sotsiaalfilosoofilised eeldused õite põnevad.

Lyhikokkuvõttes: las inimesed otsustavad pisiasju - näiteks seda, kes neid parlamendis valitsema hakkab. Oluliste, nende igapäevaelu mõjutavate otsuste jaoks - näiteks mida ja kui palju juua - ei ole neil piisavalt aru peas. Aga Riigikogu valigu nii palju kui kulub.

Härrased vannutatud mehed, kas ses arutluses pole ehk peidus yks pisuke viga?

Igatsus millegi blondi järele

Hiljutises Puhkepäevas kirjutas autopoeet Ardo Kalda:

Borat on inimesena tükike seda, kes me tahaksime olla.
Mitte, et me tahaks olla Kasahhi telereporterid, jälitamas Pamela Andersoni, vaid me igatseme sõna- ja mõttevabadust.

Minu arvates teeb Ardo põhjendamatuid yldistusi. Kui maailm poleks täis inimesi, kes oleksid Pandersoni jälitamise nimel valmis ka Kasahhi telereporteriks hakkama, ei teaks keegi tast midagi. Vaevalt kyll Pammy filme nende kunstilise väärtuse pärast hinnatakse.

Roheline luik ja lilla tomat

Logokonkursid on tänavu populaarsed. Rohelised joonistavad yksteise võidu lehekesi, luiki, kastetilku ning või- ja päevalilli. Ka kommunistidel on oma konkurss. (Vabandust, korrektne oleks vist ytelda "sotsidest vasakpoolsemad ebamäärased vasakpoolsed, keda kommunistideks nimetada ei tohi".)

Sotside menyyst meeldis mulle kõige rohkem tomatiga pilt, ehkki ka Marhaba Toursi meritäht on kena. Huvitaval kombel pole näha yhtki nelki. Ehh, ei austata meil enam Rosa Luxemburgi mälestust... Avaldati kyll arvamust, et nelk läheks sotside roosiga segi, aga ei läheks ta midagi - lihtsalt lilla nelk tuleb võtta.


P.S. Ja siis on veel selline link...
Iiri budistid arvatavasti.

Apelsinilõhn

Olen juba mõnda aega käinud ringiratast ymber klaasasutuse nimega "Fish and Wine Bar". Täna astusin lõpuks sisse.

Oligi kala ja vein. Natuke muid asju ka, kuid põhiliselt kala ja vein. Joogikaardil on kolm lehekylge tihedalt veine täis, menyy sabas elavad yhel lehel leplikult viin, vein, tekiila, rumm jne, kõiki umbes yks või kaks. Aga klaasikaupa jagatavaid veine on tosinajagu, pluss pudelid. Kypsetiste letis paistis mingeid muid asju kah olevat, magusat kala ei osata vist veel hästi teha. Muu oli kyll meeldivalt kalane.

Muusikavalik sobis, helitugevus samuti, äripäeva õhtu oli vaikne ja rahulik. Sisustus mugav ja apelsinilõhnalises kemmergus lilled. Teeninduse hindamiseks pole nii vaikne õhtu muidugi parim aeg, ent nuriseda polnud ka millegi yle. Söök maitses, vein veel enam, soovitused olid asjalikud.

Veini olen juba ammu armastanud, viimasel ajal tunnen ka pidevat kalapuudust. Minu jaoks on see Väga Õige Koht. Kahju ainult, et ta on pyhapäeviti kinni ja muil päevil juba yheteistkymnest kinni: kui yheksa ajal töölt tulen, saangi ainult paar tundi istuda. Eks nappi aega tuleb seda rohkem nautida.

Nurrrrrrrrrrrrrrrrrr.

Valik tähtsaimaid majandusuudiseid

Tänases lehes:

* Kuulen tuhandete inimeste pettumusohet: Mustad sokid ei kaitse kõvaketast

* Läti ja Suurbritannia on taas sõjale sammukese lähemal: Britt urineeris vastu Riia Vabadussammast

Muusikarõõm (NSFW)

Avastasin eile Jack Blacki ja Tenacious D. Tegelikult olen ma neid varemgi teadnud, aga ma ei teadnud, et ma neid teadsin.

Kui teie kah nime ei tea, siis - mäletate, esimese Sõrmuste Isanda filmi järel tuli MTV auhinnagalal välja väike vahva paroodia? Yhes peaosas oli Buffy (ehk siis Sarah Michelle Gellar) ja Frodot, kes oli eelmisel õhtul täis peaga lasknud Sõrmuse endale *** kylge panna, mängiski Jack Black. Ta võib olla ka igasugustes komöödiates silma jäänud oma hullumeelse pilguga, või siis varem liikvel olnud videost "Fuck Her Gently".

Muusika on igatahes sellele kulutatud aega väärt, videod veel enam. Myspace'i lingi all on kolm videot, neist "Pick of Destiny" on ka samanimelise filmi treiler. Film ise tuleb välja 22. novembril. Kuskilt sealt (all paremal, pika teksti sees) läheb ka link Sony muusikalehele, kus on veel terve pesakond videoid.

Yhtlasi tervitan Andrust ja Edgarit Tenacious D lauluga "This Government Totally Sucks".

P.S. Ärge neid linke tööl näppige.

Vaata! Mõte seisab!

Täna õhtul kaheksa paiku tööle tulles nägin vahvat pilti: Pärnu maantee oli "Kapten Tenkešist" kuni Suur-Ameerika ristini palistatud seisvate trammidega. Neid mahtus sinna umbes tosina jagu.

Kõige sabamisel oli suur Postimehe reklaam: "Vaata! Mõte liigub!"

Täna mängime Rooside sõda

Pisut vanavõitu, kuid minuni alles nyyd jõudnud uudis: Shakespeare'i teoste (nt "Richard III") põhjal luuakse Rooside sõjast võrgurollimäng Arden: The World of Shakespeare.

Ammu juba aeg. Polegi varem kuulnud, et mõni MMORPG ka ajaloolises settingus pesitseks. Mudasid oli vanasti kyll, praegust seisu ei tea. (Ei ole ka ise yrgammu mudconnector.com-i jõudnud.)

Asja pidavat ajama "Edward Castronova, telekommunikatsiooni abiprofessor Indiana ülikoolis ja enda sõnul ekspert võrgumaailmades kujunenud majandussüsteemide alal, kes sai MacArthuri Fondilt selleks tarbeks 240 000 dollarit". Pahaaimamatute mängijate peal tahetakse korraldada sotsiaalteaduslikke eksperimente.

Nagu ikka, tulevad lõpuks eestlased ja tšehhid ja teevad vaesekestele "Troonide mängu"...

Tibumäng

Organisatoorne tegevus on syrreaalne ja vahva. Paari nädala eest jõudsin arusaamani, et iga organisatsioonisisene ettevõtmine sarnaneb ingliskeelse nimega chicken game'ile ehk siis tibumängule. Kes lööb põnnama? Ameerika filmides mängitakse seda näiteks autosõidul: kimatakse kuristiku, veoauto vms takistuse poole ning see, kes varem ära keerab, on kaotaja. Sama lollust võib harrastada veel mitmel moel, fantaasiarikkamad saavad Darwini auhinna.

Seltsides, yhingutes ja muudes vabatahtlikes anarhismiasutustes käivad asjad samamoodi. Kui eesmärk on yhine, konkreetseid ylesandeid aga käsuliini pidi ei jagata, on kõik nõus, et midagi oleks vaja teha. Tähtaeg ligineb, aeg tiksub, inimesed aga nendivad, et "peaks", "võiks" ja "oleks vaja". Huvilisemad ytlevad, et "andke mulle teada" ja "see, kes teeb, peaks kindlasti ka". Ning yhel hetkel ei pea kellegi närvid vastu ja nõrganärviline teeb asja ära. Siis saavad teised yrituse järel teed juues tänitada, et see pole hästi, too on pahasti ja kes yldse asja nii hilja peale jättis? Nemad ei tee nii mit-te-ku-na-gi.
Ja sulatõde voolab nende huulilt nagu kanarbikumesi.
Ei teegi.

Kusjuures mõni inimene on arendanud ootamise kunstiks, mida viljeledes võib saata mööda kogu elu. Tuleb ainult kuulutada mingi asi suure aplombiga välja, kyll keegi selel ära teeb. Siis saab minna kohale, pidada ava- ja lõpukõne, tõsta baketil klaasi ja võtta vastu kiidusõnu suurepärase töö eest.
Mystilised tegelased.

Sotsiaalsete struktuuride salajane elu on yldse yks põnev ja kirev nähtus. Sellest peaks kunagi raamatu kirjutama. "Kuidas jääda ellu ja lõbustada inimesi" või midagi seesugust.

Postimehe uus äriidee

Avaldasin mõne aja eest Postimehes kuulutuse.

Tahtsin teha väga lihtsat asja: reklaamida kolme yritust nii, et kõigepealt avaldatakse kuulutus, kus on kõik kolm yles loetud, edaspidi aga iga yrituse päeval väike teade sellesama yrituse kohta.
1. päev: yritused 1-3.
2. päev: yritus nr 1.
3. päev: yritus nr 2.
4. päev: yritus nr 3.

Ei nemad sellest aru saanud.
Avaldasid nii:
1. päev: yritus nr. 1.
2. päev: yritus nr. 2.
3. päev: yritus nr. 3.
Ehk siis iga asi päev varem.
Arvestades, millise uimasusega nad seal kirjadele vastavad, pole see kyll mingi ime.

Saadeti mulle kymme päeva tagasi arve. Maksin kohe ära.

Täna saadeti uuesti.
Ilma igasuguste kommentaarideta, lisatud pdf-is aga kuulutas pearaamatupidaja võlgnevuse kohta: "Kui Teie andmetel on saldo erinev, siis palume erinevusest kohe teatada. Saldokinnitust ootame faksil 739 0353 või posti teel 1 nädala jooksul."
Ise ta oma kirju välja ei saada, see tuli yldse kellegi kolmanda nime all.

Ilmselt on keegi neil seal raha oma taskusse pannud ning lihtsam on raha minult teist korda kysida kui välja uurida, kes sellega minema jooksis.

Ei anna ma neile midagi, teenigu seda tööga.
Nii kirjutasingi:

Aitäh, ma olen selle arve 1. novembril juba maksnud.

Kontolt ...
kontole ...
selgitusega "Arve nr ..., 31.10.06"
summas ... EEK
panga kinnitusega nr ....

Arvestades sellega, et teie reklaamiosakonnas ei suudetud aru saada,
millal ja millist teksti ma avaldada tahtsin, ning nyyd saadate Te
mulle sama arve teist korda, muutub arusaadavaks, miks Postimehe keel
viimasel ajal märgatavalt alla on käinud. Yldise töössesuhtumise
kysimus, mis muud.
Hea, et ma Postimeest ei telli.

Palun ärge mulle seda arvet kolmandat korda saatke.

Siiralt Teie
...

Efektiivne ja arukas töökultuur ning tähelepanelik ja viisakas suhtumine klientidesse ei ole äris tegelikult eriti olulised. Võib ka saata sama arve mitu korda, mõni loll ikka maksab.

Ajakirjandusuudised

Ostke või laenake kõik värske Dilemma.
Seal on Strandberg, potilill peas.



***

Kuu lõpuks ilmub uus muusikaajakiri: TechnoTrend. Toimetavad noored muusikasõbrad Indrek Kald ja Enn Heinsoo. Palun kõiki lahkesti kuulama!

Õhtumuusika

Selline Dave Murphy lugu siis.

Mhm.

Uus põlvkond

Väljavõte synnipäevakutselt:

Kingituseks ei loeta kulutusi, mida ei saa käsitleda hüvena saaja jaoks, st asjal puudub tarbimisväärtus (õhupall, vimpel, plakat jms).

Matk naeratuse pärast

Kas teie teadsite, et inimese võib lahti lasta, kui ta piisavalt palju ei naerata?
Kusjuures tegemist pole yldse klienditeenindusega.



***

Inimesi jääb aina vähemaks.
Kes ei naerata, kes läheb lapsepuhkusele.
Peaks ka minema.



***

Yldse tuleb see pull ära lõpetada. Järgmise tööna lähen presidendiks. Seal on kõik hilinemisega harjunud.

Sakala lammutatakse kuni põlvepikkuse poisikeseni

Majas arutletakse aasta ärimehe yle. Yks tytarlaps kirjutas:

Minu arust võiks aasta ärimees olla Peeter Rebane, kes erakonda astumisega sai oma äriplaanile rohelise tule. Kõik muu kahvatub selle kõrval, kui ikkagi keset linna suur maja lihtsalt maha lammutada, et uus keskus asemele ehitada... Tehke järgi ;)

Minu meelest on Rebane pigem aasta rahvajuht. Nii kui tema end natuke liigutab, hakkavad massid mässama. Eks tal ole muidugi kogemust ka. Nyyd organiseerib ta kindlasti lammutusvastase miitingu 1800 inimesele, bändide ja toitlustusega.

Veiniriiul

Veiniriiuli sain Kaubamajast.

Seal oli neid koguni kolme sorti: kipakas (vist 79 krooni), vähem kipakas (129 krooni) ja metallist (729 krooni).
Oleksin võtnud metalse, aga pikemas perspektiivis oli see väiksevõitu ning sellise raha eest tahaks juba sellist disaini, mis tõesti meeldib.

Lisaks valik punnivinnu ning pudelihoidja.

Tõin riiuli koju ja avastasin, et varem mõeldud koha peale ta ei passi. Leidsin uue koha. Ladusin kapist virna riiulisse ning riiul sai täpselt täis (pluss yks, mis sai hiljuti jahedasse poetatud).

Ma mõtlesin, et mul on kõik Carmenére'id ja Malbecid, aga ei. Igasugust oli, mida ei mäletanudki.

Ilus vaadata.



***

Maailm muudab järsult me meelt.

Leidsin järsku yhe blogi, mis kellegi jaoks on olevik, minu jaoks aga puhas minevik.

Mälestustest ei tule head. Minevikul ei ole mulle suurt midagi meeldivat pakkuda.

See on nagu peotäiest žiletiteradest käsitsi salatit teha.

Lõikame oma juukseid vastavalt sotsialistlikule elustiilile!

Elu ei saa välja mõelda. See lihtsalt on.

Ilves pääses napilt.

Mälutempel

A says:
Sa kuulud mõnda ERAKONDA?
A says:
aa, roheliste
B says:
jep
A says:
siis on ok
B says:
jah, see on enam-vähem kõigi reaktsioon



***

Laupäeval käisin "Fame'i" vaatamas.
Ise poleks ma selle peale tulnud, aga päris tore oli.
Muusikast ei meenu vist midagi, ent see, kuidas Kaljujärv ja Vaarik sädelevates nabani dekolteega kostyymides "Y.M.C.A." eestindust laulsid... Tempel mällu igaveseks.

Yhtlasi on see vist esimene kord, kui ma siin teatrit puudutava jutuga yhele poole saan.



***

Tegelikult läks meil kõigil sel nädalavahel s...asti.
Eriti Eesti teatril.

Kui ma nyyd hoolikalt järele mõtlen, tundub kuidagi uskumatu.
Ja mul on piinlik, et ma ta tykke nii vähe nägin.
Hilja. Järsku ongi hilja.

Organisatsioonikultuurist

Inimesed kogunevad kokku ja teevad yhe toreda asutuse. Kõik on kena, kuni tekib vajadus, et see asutus saaks Suure Töö tähtajaks tehtud. Kõik on nõus, et seda oleks vaja. Kõik on nõus, et see oleks tore. Paljud on nõus selle tähtsusest kõnesid pidama, veel rohkem inimesi diskuteerib Töö yksikasjade yle.

Kontoris langeb tolm.
Kaks tytarlast, yks noorem, teine vanem, venitavad kummaliselt kujundatud tabeleid yle muinasaegsete arvutite ekraanide. Hiir hypleb närviliselt yhest nurgast teise. Õhtu muutub ööks. Ja veel kord. Veel päris mitu korda.
Aeg-ajalt võtab yks neist telefoni ja yritab inimestelt andmeid nuiata. Inimesi on palju, teda vähe. Osadel inimestel pole aega talle vastata. Nad on hõivatud. Nad räägivad Suure Töö tähtsusest.
Kontoris langeb tolm.

Yhel hetkel ei katkeb kellegi nõrganärvilise kannatus ja ta läheb kontorisse. Proovib Tööd ära teha. Yksi ei jaksa. Kutsub teisi appi. Paar-kolm tykki tulevadki, igayks omast vabast ajast ja millegi arvelt.
Nõrganärviline tassib kodust tehnikat kontorisse. Itimeestel pole aega. Neid on palju, nad diskuteerivad Suure Töö tegemise yle. Kas oleks õigem kasutada vasaku- või paremakäeliste hiirt?
Riidenagis ripub poodud rott.

Pyhapäeva kolmeteistkymnendal tunnil saab Suur Töö tehtud.
Kuuldavasti olid kuskil koordinaatorid, kontorijuhatajad ja muud asjapulgad. Neil oli kiire, nad koordineerisid ja juhatasid.
Kontoris langeb tolm.

Kui sellest hiljem kuskil juttu peaks tulema, leitakse, et kõik on suurepärases korras. Just nii, nagu peabki olema. Iga normaalset asutust peabki keegi nõrganärviline viimasel hetkel päästma tormama iga kord, kui asutus midagi tegema peaks. Kuidas siis muidu?
Suur Töö sai ju tehtud. Kõik on väga hästi. Kui ainult mingid mõttetud virisejad ei õõnestaks...



P.S. Eesti ID-kaardisysteem imeb. Viis minutit varem id.ee-s uuendatud sertifikaatidega kaardi kohta kuulutab äriregister, et tema selle sertifikaate ei tunne. Ja Firefoxiga ärge mitte yritagegi.

Keskkonnauudised

Tööstuskylje ootamatu, kuid meeldiv keskkonnahuvi jätkub.
Tänased teemad:
* Metsa uuendamise tagatisraha aitab säilitada kuusikuid
* Konkurss "Aasta keskkonnategu"
* Eesti metsadesse pannakse elektrooniline tuleseiresysteem

Tore ja tubli.



***

Mõtlesin ka ise silmajäävate uudiste kogumise peale.
Ei usu, et viitsiksin seda regulaarselt teha või keegi teine neid siin lugemas käia.
Aga hakatuseks võin eilse saagi ju siia kleepida.

BBC: Valijad ei usalda rohelisi makse
BBC: Kliimahuvilised kutsuvad tegudele
Scientific American: Homoteadus (tervitustega huvilistele)
Scientific American: Teenindussektor laseb kasvuhoonetuult
Reuters: Saksamaal ja Prantsusmaal sai elekter otsa
Yahoo! News: sama
Wikinews: Reageeringud Sterni raportile

Nafta!

Pronto kirjutas:

Dinosaurs return. Want their oil back.
- David Brin

Syrpriis...?

Kontori kohvimasin on ikka yks mu lemmik olnud.
Mõtlesin täna, et riskiks, prooviks midagi uut, seikleks.
Selgus, et tal on ka huumorimeel.

Ma pole iialgi näinud espressot, mis mahuks supilusikasse.

Läbi tuisu Aafrikasse, lõpetades Friscos

Tahtsin kinost jala koju tulla, aga tuisk oli vastu. Hetk enne linnahalli keerasin vanalinna poole tagasi ning avastasin, et Aafrika Köök oli veel lahti. Ja nad ongi yhe-kaheni - ääretult kena neist. Poetasin siis enda sinna sisse, võtsin soojendusnapsi ja pyydsin tellida taksot. Mobla suri ära. (Ongi teine hakanud kole sageli surema, aeg oleks uus hankida. Ja taksofirma tuleb osta. Vahel tahaks õhtuti koju saada ning hommikul tööle. Tallinna taksondus on hoogsalt alla käinud.)

Õnneks tellis baaridaam lahkelt takso ning teine kena vene näitsik tõi mu Tallinnale tavapäratult rahulikus tempos koju. Neid vene neiukesi on viimasel ajal ka igal pool.
Tore.

Aafrika Köögi menyyd peab kunagi lähemalt uurima.



***

Linnahall meenutab, et peaks minema ja Sakala keskuse allesjätmise mässuga liituma. Punasel Hanrahanil oli kuskil link. Kui yles leian, panen siia ka.
Täiendus: viitan parem Hanrahanile.


***

Tegelikult oli päev pikk ja ma ise olen väsinud. Homme lähen REAG kontorisse ja hakkan avaldusi kontrollima. "...997, 998, 999, 1000!" Ja kui jõuan, käin tarbekunstimuuseumis ja vaatan, kuidas Meryl Streep Pradat kannab. Avekese mälestuseks.

Tahtsin kirjutada igasugu asjadest, prygist ja pooltoonidest ja radikaalsusest ja blogi vastuhakust teatrile ja kurvast filmist "Metšenosets", ent ei. Rohkem ei jaksa, aga niipalju kyll, et tsiteerida La Queen Suciat:

Where else in the nation do you have a TSA guy at the airport barking orders ("please remove all shoes," etc.) that include, "Ladies, your lipsticks are okay. You do not need to remove them. Men, your lipsticks are okay, too. After all, you're in San Francisco."

Koos sellega annab see tulemuseks paraja veel-yks-naps-ja-siis-magama-tunde.

1000

Tegelikult on rõõmustamiseks kyll veel natuke vara, on veel hea hulk kontrollimist, ylekontrollimist, paberimajandust ja kirjavahetust, aga siiski kirjutab Postimees:

Rohelise Erakonna Algatusgrupile (REAG) on laekunud üle 1000 liitumisavalduse, mis võimaldab alustada erakonna loomist.

Eks nyyd algab siis see päris töö.

Tibusid loetakse kevadel.
Neljandal märtsil.

Õnneks juhtub teistel ka

Tartu Ülikooli raamatukogust saabus pressiteade.

Esmaspäeval, 6. novembril kell 16.00 avatakse Tartu Ülikooli Raamatukogu näitusesaalis näitus „Azulejo kunst Portugalis“

Näitus on Portugali kahhelkivi (azulejo) ajaloost ning koosneb 21. "ekraani" materjalist ja 13. azulejo paneelidest, mis asetsevad vitriinides. Näituse eesmärgiks on tutvustada Portugali kultuuri kõige väljendusrikkamat kunstivormi ka mujal maailmas.

Näitusel sõlmitakse koostööprotokoll Tartu Ülikooli ja Camõesi Nimelise Instituudi vahel. Protokolli allkirjastavad Tartu Ülikooli rektor professor Jaak Aaviksoo ja Portugali suursaadik Ana Paula Zacarias.
Näituse toimetati Eestisse Portugali Suursaatkonna vahendusel ja jääb avatuks kuni 21.11.2006 k.a.

"Azulejo kunst Portugalis"?
(Vrdl: "Kahhelkivi kunst Eestis" - kõlab nagu kunstniku nimi.)

"21. "ekraani" materjalist" ja "13. azulejo paneelidest"?

"Camõesi Nimeline Instituut"?

Hunt sellega, et kui kahhelkivi on Portugali kõige väljendusrikkam kunstivorm, on seal kunstiga ilmselt väga sandisti. Paarkymmend miljonit inimest vaidleb niikuinii vastu.

Raamatukogu võiks kirjaoskusele justkui hästi mõjuda, aga ju olen ma liiga vanamoeline ja lihtsameelne.

Roos on roos on roos

Toimetajalt tuli lugu, mille oli kirjutanud ajakirjanik. See algas nii:

"Mööbel, mille kattematerjalina on kasutatud nahka nimetatakse nahkmööbliks," selgitab Neiser Grupp ASi tootearendaja Siim Soomets.

Tema sõnul jaguneb nahkmööbli kattenahk kahte rühma: kunstnahaks ja naturaalnahaks. Naturaalnaha puhul on toormaterjaliks pargitud ja töödeldud loomanahk. Kunstnahk aga on tööstuslikul teel toodetud nahasarnane materjal.

Ma ei suuda meenutada, kes oli see tegelane Švejkist, kes syyvis pikalt ja põhjalikult akna ja ukse erinevustesse.

Kontrollisin. Meil pole tõesti yhtki reeglit, mis keelaks pidada lugejat idioodiks.
Nii et miks ka mitte.

P.S. Sama toimetaja teiselt kyljelt:

"Ehitusseadus sätestab, et väikeehitise puhul /---/ piisab kohaliku omavalitsuse kirjalikust nõusolekust. /---/ Nende parameetrite ületamisel tuleb kohalikult omavalitsuselt taotleda kirjalikku nõusolekut."

Miks ma sellest kirjutan? Puhtast, selgest ning siravast masendusest.
Ja lootusest, et mõni lugeja õpib ning ei tee niimoodi.
Antud subjekti parandamisse ma enam ei usu.

Oksyymoron

Miks on nii, et motiveerivat töötasu pakuvad tavaliselt need firmad, kelle töötasu kedagi eriti ei motiveeri?

Meie kuulsusrikkast minevikust

Jälgin viimasel ajal yhes listis toimuvaid võitlusi. Aeg-ajalt jääb mullegi yht-teist silma. Ei taha head löömingut ära rikkuda, kirjutan parem siin ja loodan, et mõte mingi tagaukse kaudu ka reibaste pugilistideni jõuab.

Kirjutas seal yks kena noorik nii:

Vanurid veedavad pikki tunde apteekides, uurides proviisoritelt, missugune toidulisand on kõige kasulikum selleks, et liigesed normaalselt töötaksid ja et luud ei murduks kergesti, et uni oleks normaalne ja et vererõhk kimbutama ei kipuks. Nendesamade vanurite emad ja vanaemad oskasid toituda nii, et sääraseid probleeme ei tekkinud, teha sauna ja vihelda nii, et liigesed olid korras, keeta ravimteesid, teha mähiseid ja kompresse, kasutada hanerasva jne, kui loetleda elementaarsemaid võtteid. Tänapäeval viiakse aga suur osa niigi napist pensionist apteeki/.../

Ega see pole yksikjuhtum.
Inimestel ongi ääretult sant ajaloomälu.



Tänapäeva linnainimene ei kujuta enam ettegi, kuidas kunagi maal elati. (Tihtipeale sedagi mitte, kuidas seal praegu elatakse ja mis imeasju võidakse normaalseks pidada. Inimene lepib kõige, mida paber ei kannata.) Eks me kõigi ettekujutus maaelust pärineb ajastust, mil linnasaksad mitu põlvkonda järjest olid maainimeste elu sihikindlalt ja vastuseisule vaatamata paremaks muutnud.

Romantism on tore asi. Byron, korsaarid, mustlastydrukud, lilleline heinamaa ja päikesepaiste...



Tehke proovi. Võtke talveks nädalake puhkust ja laenake mõnelt sõbralt ylearune elektrivaba majake keset metsa. (Ylearune seepärast, et poleks kahju, kui maha põleb.) Pange akende ette klaasi asemel kilekotid (klaasieelsete materjalide imitatsioon) või katke need yldse kinni, toppige korsten täis (soovitavalt tulekindlat materjali), kytke ahju ja tundke mõnu looduslähedasest eluviisist. Kui väga suitsuseks läheb, tehke uks lahti.

Põrandal õlehunniku otsas magades mõelge, et teil on hetkel märksa mugavam kui oli kunagi teie esivanematel. (Yksikasju ei hakka loetlemagi, liiga palju saaks. Olete te kunagi lehma ja seaga koos maganud?)

Ja kui sedasama ylalmainitud päikesepaistet ilmuma peaks, istuge tare ees väljas ja lugege Baeri raamatut "Eestlaste endeemilistest haigustest". Abre los ojos.

Õua-õua, tot-tot-tot!

Siin räägitakse, et siin on terve posu klassikalisi õuduslugusid.

Nad mindagem ja lugetagem.

Vaikus keset tormi

Kõigepealt ei pääsenud ma Bloggerisse.
Bloggeri asemel vastas mulle hoopis Apache server, kes ytles nii:
"HTTP Status 503 - Servlet NewFrontend is currently unavailable
type Status report
message Servlet NewFrontend is currently unavailable
description The requested service (Servlet NewFrontend is currently unavailable) is not currently available."
Teksti lõpp on õigupoolest naljakas.

Siis nägin Google'i ametliku blogi fiidis pealkirja "About those outages on Blogger".
Tore, mõtlesin.
Ka seda ei saanud kätte.

Cache reetis lõpuks blogis kirjutatu. See kõlas nii:
"You might have noticed some unexpected downtime on Blogger this week -- here's the story."

Ei hakanud enam otse proovimagi, läksin kohe cache'i kallale.



Tundub, et neil seal on tormine ilm ja vaikne ilm, bla-bla-bla, oli vilets nädal.
See-eest teevad nad uue, senisest igas mõttes parem Bloggeri, mis on nii hea ja guglistlikult töökindel, et neid isegi viimase aja maasolekud ei mõjuta.
Võimas.
Äge.
Oot... mul juba ongi see. Uus. Beeta.
Tyhja sellest, et ma sellesse loginult teiste mitte-beeta blogidesse kirjutada ei saa, aga miks ma oma urrima blogile ligi ei pääse?



***

Positiivse kylje pealt tegid guglistid hiljuti Blog Alert'i, mis annab teada, kui keegi mingist sind huvitavast fraasist kirjutab.

Ainult et mis kasu sellest on, kui ta neid kirjutada ei oska?
Otsige palun fraase "klobaalne soojenemine" ja "gliimamuutus".
Yhel ilusal päeval korraldavad kõik suured otsingumootorid yhise ylemaailmse orotgraafiaprogrammi.
Oma äri eduks.

Puuvili kohupiimaga

Nädal otsa lubasin veebitoimetuse tydrukutele tagasisidet teha.
Teisibal natuke jõudsin, kolmandiku jagu esmaba uudistest. Edasi läks kiireks.

Neil oli seal alguses tõeline bardakk. Eesti keeli siis... (kustutasin yhe vanamoodsa, ent mahlaka väljendi).
Väga, väga kole.
Äkk kuubis.

Ajapikku on ometi paremaks läinud, mis sest, et vahel ikka juhtub.
Veebis kõik noored plikuškad koos, värskelt koolist tulnud, kui sedagi. Sellised rõõmsad, entusiastlikud ja samas ebakindlad.
Eks nad õpi.



Täna saatsin siis neile uued tagasisidekirjad.
See oli omaette töö kohe, nemad kirjutavad viiekesi rohkem uudiseid kui mina lugeda jaksan. Vead tulidki põhiliselt kiirustamisest, mõni koolihariduse auguke ka sekka. Pole veel seda vilumust, et une pealt komad õigesse kohta panna ja linnavalitsuse pressiteateid inimese keelde tõlkida.
(Kui seda juhtub lugema keegi Tallinna linnavalitsusest, minge laske end maha ja tulge siis tagasi. Narrite kenad rõõsad piigad ära, kus see kõlbab! Ust! Kõšš! Kassasaad!)

Tagasiside tehtud, hakkas syda pakitsema. Läksin, tõin tordi ka.
Tort tundus aitavat kyll, päästis keelepaelad lahti ja lasi jutu lipakile.
Tunnistasid isegi, et ma tundusin alguses palju kurjem.
Tunnistasin vastu, et olengi.



Pagaripoisid teevad häid torte.
Kohupiimatort puuviljaga, või oli see nyyd hoopis vastupidi.

Saatuse nöök

Kolmanda aastatuhande kolmandamal aastal ostsin mina enesele arvuti.
Et eelarve oli kyll mitte just kitsuke, kuid samas ka mitte piiramatu, jäi arvutisse algusest peale auk, et panna esimesele 500sele mälujupile teine samasugune lisaks.

Mida aeg edasi, seda aeglasemaks vaene koduloom jäi. No eks ma kurnanud teda ka ja toppinud igasugust träni täis. Pealegi pole ma mingi itimees, oskan ainult võhikutele seesugust muljet jätta. Nii et hygieeni ja korrashoiu huvides võtsin vanasti rotil munad maha ja kasisin ta sisemist ilu, optiliste hiirte ajastul ei tee suurt sedagi. (Jäin just klaverit põrnitsema. On ikka äkane kyll. Uus tuleks osta, sinihambuline.)

Mineval nädalal võtsin end lõpuks sedavõrd kokku, et viia arvuti mälupikendusele.
Siis see asi hakkaski.



Iga õnnis päev helistasid nemad mulle (alguses) või mina neile (lõpus), kuulasin untsuminekuaruande ära ja sain teada, et kohe homme jõuab loomake minu kätte tagasi.

Kõigepealt tuli hea uudis, et mälupesi on kolm, nii et võis lisada mitte 500 MB, vaid 2x1 GB ja vanagi jäi veel alles. (Nyyd tal siis ongi 2,5 GB. Iseenesest hea.) Sattusin eufooriasse ja kysisin DVD-lugeja asemele DVD-lõikajat. Lubati panna uus vana kõrvale, ruumi jääb ylegi. Mis mul selle vastu saab olla, kui pideva plaadivahetuse asemel saab yhte panna algse ja teise tooriku.

Halb uudis oli aga, et emaplaadi kondekad lekivad. Valida oli kondensaatorivahetuse (pealt 500 eegu) ja uue emme vahel (pealt 700 eegu). Kes see ikka vanade detailidega ohkida tahab, loomulikult võtsin uue emaplaadi.

Siis selgus, et uue emmega ei tahtnud vana Windows töötada. Ok, pange siis uus, mis seal ikka teha.

Uus Windows ei tahtnud vana kõvaketta peale minna, sest vana ketas ei võtnud toru.
Pandi uus, 120 GB asemel 160 GB. (Kunagi hangin niikuinii välise vindi, seal peal on hea teeke korrastada.)

Kahjuks juhtus aga nii, et uuel vindil oli uus failisysteem, mis vana FAT32ga kohe kuidagi sobida ei tahtnud. Õnneks yteldi, et kõik mu andmed saadi kätte.

Kysimise peale sain Windowsi installikagi kaasa. Uuem ikka kui vana.
Kogu see rõõm läks maksma pealt 4K, koos taksorahadega muidugi juba 5K ligi. Ei olekski just nagu palju.

Mis seal siis vanaks jäi? Kast, toiteplokk, flopiseade. Graafikakaart. Perifeeria muidugi ka, see ootas kenasti kodus kõik see aeg.



Kui elu läks aiva paremaks, miks ma siis sellega rahul ei ole?

Tyhja sellest, et vana DVD-lõikaja enam ei funka. Lahtigi ei taha enam tulla enne kymnendat katset.

No ja mis sellestki, et yhtki vana proget enam alles polnud. Ega ma kõiki enam mäletagi, mis sai kunagi installitud. Näiteks proovin sõbra soovituse peale ilma Office'ita läbi ajada. Vaatame, kas õnnestub. Tööasjad ja kõik muu peaks ju OpenOffice'iga sobima. Aitab Microsofti nuumamisest, Gates niigi rammus. Ja mida ei leia, noh, neid pole vajagi.

Aga vat need failid, need failid, mis pidid olema vana vindi pealt kätte saadud... nojah, kätte saadud nemad tõesti on.



Kujutage ette, et teil on väike hubane kodune raamatukogu. No umbes 3200 köidet või pisut rohkem. Yhel õhtul tulete koju ja leiate, et neil kõigil on kaaned ära kistud, lõigatud raamatud yhte formaati, topitud umbes yhepaksustesse kämpudesse ning pandud kõigile uued yhesugused kaaned - sellised ilusad, säravad, kuldsed, igal selja peal number. 1,2,3,4,6,7,8,9,10,16,17,24,25,26... Mõned on vahelt puudu ka. Saa siis nyyd aru, kas on kõik alles või ei. Sisu ka ei tea. Yles igatahes ei leia.

Eks nii on minu failidega ka. Istuvad ilusasti nummerdatud kataloogides kõik mu failid. Oli seal mingi systeemijama, mänguseivid, ulmekad, ajalugu, filmid, sõnaraamatud, luule, muusika - mis enam vahet. Kõik yhtmoodi laiali puistatud kui tähed merre. Enamiku failide nimest on esimene tähtki ära kadunud, kyllap yhtlustamise huvides.

Tunne on, nagu pärast tulekahjut.
Nöögi saatust yks kord, tema nöögib sind yheksa korda.



No ja siis?
Rohkem veini, kyll kõik kuhugi läheb, korda või... mujale.
Tavaliselt mujale.



P.S. Vanasti olla kuskil Jyskis myydud pisikesi puust veiniriiuleid. Siis polnud mul neid kuhugi panna. Nyyd oleks hirmsasti vaja.

Mul on kapp veini täis, ega ma teda nyyd nii palju ka joo. (Mõtlesin juba vahepeal veinile investeerimisvõimalusena, aga mul poleks sydant teda maha myya.) Ainult et niisama yksteise otsas riitas on ka teist piinlik hoida.

Kust saada riiulit?

Jemelja - Ten Points!

...ja tänase Valve-Liivi Kingisepa nimelise eesti õigekeelsusauhinna saab...

trahter JEMELJA!
Asub Pärnu maanteel, Vabaduse platsi trammipeatuses.

Auhind antakse kuulutuse eest, mis kõlas umbes nii:

"17-19 antakse pelmeenide kõrvale pits Saaremaa viina"

Aga kuulutuse pealkiri oli...

"Õnnetund!"

Aplaus, palun.
Võrreldes kõigi nende eesti kõrtsidega, mis on maalinud enda aknale hoolikalt "Happy hour" - teate, minge te õige...!

1:0 venelaste kasuks, ausalt.
Veel täna lähen sinna tagasi.

Lisapunktid bändile, mille nime ma enam ei mäleta, aga mis kuulutati välja kujul:

...nimi...
...http://ru.wikipedia.org/wiki/nimi.html...

No olgem ausad, palju selliseid kuulutusi meist keegi elus näinud on?
Tubli. Väga tubli.


P.S. Väga head pelmeenid. Just need potis.
Ja šustovka.

Palmaru saab uue kondi hambu

Päevaleht kuulutab toredat uudist: seoses Riia byroo avamisega saab varsti Al-Jazeerat ka Eesti kaabeltelevisioonis näha.

Ma tahaks kyll teada, milline kaablifirma mu lemmikkanalit edastada julgeb ja kas nende toru ka Kentmanni uulitsast läbi läheb. Mitte, et Al-Jazeera alati kõige objektiivsem allikas oleks, aga CNNiga kahe peale saavad amerid päris hea komplekti. Nõukogude inimesele, kes harjunud propaganda kahe kõrva vahelt läbi laskma, on see igatahes tore ja huvitav allikas. Aeg-ajalt on neil päris põnevaid tehnouudiseid ning vaieldamatult on sel kanalil ilmaasjadele oma isikupärane vaatenurk.

Jääme põnevusega ootama. Eks seni tuleb Al-Jazeera poliitmultikaid internetist vaadata: http://english.aljazeera.net/. Eesti animaatorid, tehke järgi ja paremini.

Udu tuleb, udu tapab

Suur osa Malaisiast ja Indoneesiast ning Singapur on kaetud paksu suduga. Viimastel aastatel pole see sealkandis muidugi midagi uut, kuid seekordne pilveke on laiem kui varasemad. Satelliidipildid on igatahes võikad.

Suuremalt jaolt tekib selline hägu Indoneesia metsapõlengutest, mis omakorda synnivad kuritihti põllumajandusest: sealkandis on alepõletus nimelt tänini populaarne. Huvitaval kombel leidub meilgi inimesi, kes alepõletamist romantiliseks, puhtaks ja õilsaks peavad. Mis seal imestada; need, kes pole lugenud Baeri ylevaadet "Eestlaste endeemilistest haigustest", arvavad ka suitsutaredest hästi.

Eks Londonis hakati kah alles siis liigutama, kui 1957. aasta sudu käes vanainimesed surema hakkasid.

Uudislingid:
http://en.wikinews.org/wiki/Haze_covers_Southeast_Asia
http://en.wikinews.org/wiki/Haze_in_South_East_Asia_worsens

Võrdluseks võiks uurida ka alepõletust:
http://en.wikipedia.org/wiki/Slash_and_burn

ja näiteks sellist uudist:
"Hundreds treated over Tehran smog", BBC News, 2005-12-10.


Nii võib juhtuda, et kui Euroopa oma raskuse all kokku vajub (ning see on nii ajaline kui tingimuslik kui, ärge tulge nyyd norima asja kallal, mida ma isegi tean), ei olegi barbarid kohe ukse taga ryndamas. Barbareil omalgi probleeme kyll.

Tegelikult on muidugi kahju, samas... no kurat, kas igayks peab samad lollused kohe järele tegema? Kuninganna Victoria aegsest Inglismaast ja Itaalia lagedaist nõlvadest võiks ju ometi midagi õppida.
Jama, jama.

Inimloomus ei muutu.

Roheline tööstus

Yllataval kombel on lehe homsed tööstuskyljed ysna rohelised.

Kõneldakse rohelistest hangetest, mis praegu meneteldava seaduseelnõu järgi peaks 1. jaanuarist 2007 kohustuslikuks muutuma. Ega inimesed ise vabatahtlikult enda elu keerulisemaks teha ei taha, aga kui riigihankes lihtsalt ei saa leppida muidu, kui taaskasutatavate toodete, tagastatavate pakendite ja mittekantserogeensete kemikaalidega, mis neil muud yle jääb.

Kas ei kõla vahvasti: "kantserogeenne kantselei"?
Minu meelest kyll kõlab.

(Siit ka selgitus Villu Reiljanile, kes keskkonnaministrina ei saanud aru, miks peaks riik rohelise ühiskonna jaoks midagi tegema, kui hoopis inimesed ise peaksid rohkem püüdma. Armas Villu, paljude asjade tootmine on odavam, kui roe tehase aia taha kallata. Et hais ära ei tapaks, moodustavad inimesed riigi, kes käseb tehasel asju puhtamalt ajada. Siis käib inimeste jõud massinast yle. Loe rohkem Terelooma blogi, saad ilmaasjadest paremini aru.)

Teisel kyljel on juttu mahetootmisest, millega tegeleb aina rohkem põllumehi. Ka 60% Eesti elanikest tahab poest mahedaid asju osta. (Mina olen ses suhtes ysna kylma kõhuga: mahe peab sama hästi maitsma kui mittemahe ning ei tohiks olla oluliselt kallim. Aga mina olen ka paadunud kyynik.) Kahjuks neid poes lihtsalt pole, või on vähe, või kehvas valikus. Mahekraami töötlejaid napib ning myyjatega on kah, nagu on. See asi peakski just paranema.

(Õige ta on, käisin kunagi Viru Keskuses maheletti kaemas. Mina sealt kyll söönuks ei saa ja nii rikas ma ka ei ole. Ehkki kunagi ma ostan sealt midagi. Ausalt, noh. Veini näiteks. Või kohvi.)

Mis veel vahvam, tööstustoimetaja Ain Alvela jätkab samal teemal ka eel-eelviimase kylje repliigis, nimetades hiljuti lahkunud Elizabethi roheliste saadikuks. Kahjuks ei saa ma veel ilmumata nuppu siinkohal pikemalt tsiteerida, aga niipaljukest kyll:

Tõsi, mis tõsi – Briti saartelt saabunud kroonitud vanainimesel ja furooril läks korda linnatänavad tulemuslikumalt sõidukitest puhastada, kui on mistahes kampaania korras läbiviidud autovaba päev seda siiani suutnud. /---/ Hingatava olluse kontsentratsioon atmosfääris suurenes tuntavalt.

Muhe ja asjalik jutt. Kelle me järgmisena kutsume?



P.S. Kuninglikust autovabadusest on kõnelnud ka Tereloom. Teised kindlasti ka, praegu ei leia yles. Mina tahaks ent vana asja meenutada ja rääkida kunagi roolijoodikuist. Mis siis, et vana teema, ikka on hea näägutada. Ma ise ei sõida kunagi purjuspäi. Isegi kainelt mitte.

Loodusfoto ja kole tädi

Kumus on loodusfotonäitus. Näidatakse võidutöid mulluselt rahvusvaheliselt loodusfotokonkursilt.
Kahjuks ei ytle Kumu oma kodulehel, kelle korraldatud konkurss see oli, ning ega minagi seda mäleta. Britid vist põhiliselt. Ajakiri "Wildlife"? Ei ole kindel.

Lootsin, et antakse kaasa samasugune mälestusleheke nagu Raudade näituselt, aga ei. Siiamaani võib kyll viimaseid Raua-lehti saada.

Pildid on vahvad ja yllatavad.
Ilus. Värviline. Hariv.

Kõik oli tore, välja arvatud väga koleda häälega tädi, kes piinas yht põnni ja kõiki ymberkaudseid oma asjakohatute kommentaaridega. ("Tule, vaata, kuidas aff maasikat sööb! Ma tean, et see on litši, aga seda kutsutakse maasikaks, hiina maasikad, noh. /----/ Näe, selle nimi on rambulan hoopis." - "Tule, vaata, kuidas ahv linde pyyab või midagi teeb, ma ei teagi, mida ta seal teeb.")

Tea, kas meie maja fotograafid ka seal käivad?
Mingu ikka, võtku lapsed kaasa.

Kui kole tädi juhtub Kumus olema, minge tast suure kaarega ringi.

Head asjad: sall & Bonzo

Asutuse Suure Synnipäeva vahele juhtus mitu toredat asja.



1. Käisin veinijoomise vahelt jalutamas ja ostsin endale salli.

(Tsiteerin mälu järgi:
"Calvin Klein Jeans
SALL:
Ei loeta antud toote puhul veaks")

Minu oma ei ole ka viga; mustvalge, villane, mõnus.



2. Sama käiguga sain endale lõpuks ometi Bonzo (ja Tõuna) teise plaadi.

Tõuna pikaajalise kuulajana ei saa salata, et B&T ei suutnud ka kahe peale välja mõelda, mida teha kirillitsa jo-tähega. Jep, see märgib rõhku kyll. Aga mitte kõigi je-de asemel.
Jožik, mitte vjosen.
Te ju ei laula nii, noored, milleks siis kirjutada?

Yldse on mitu kohta, kus sõnad ei vasta tõele.

Plaadil endal pole siiski häda, ehkki tõsi ta on, Bonzo eraldi oli parem.
Oi, kui parem.

Eriti tore on aga Bix Pokupoja avalik avastamine.
Tema sõnadele on sel plaadil tehtud kaks laulu.
Ausõna, neid võiks terve plaaditäis olla. Bix kirjutaks, Bonzo laulaks.
Bix on laulusõnuja.
Uskuge mind, mina tean.



3. Seoses Bonzo plaatidega tervitan Ahtit.
Tere, Ahti.



4. Pärast pikka loendust, keda kõiki Yritusel polnud, sain jutule yhe oma lemmikuga.
Lastekasvatamisest, kirjandusest, A- ja B-tegevustest, turunduse õilistamisest.
Oli tore. Räägime veel.



5. Päeva ja poolöö lõpetuseks sain kirja, mis tegi palju rõõmu juba olemasolugagi.
Isiklikud asjad ongi need kõige olulisemad.

Kolm mistselli argipäevast

Tulin söömast, pahemas käes ajaleht ja paremas rahakott uksekaardiga.
Ei saanud sisse, katsetasin teist korda.
Mõtisklesin natuke ning näitasin kolmandal korral uksesilmale juba rahakotti, mitte ajalehte.



***

"Lyhiyhendus on anarhia ema," mõtlesin, kinnitades kemmergupeeglile silti "EI TÖÖTA".



***

"Jalgrattaspordi harrastaja Margus Markson joob trenni ajal süsivesikurikast jooki."

Süsi-vesi-kurikas, süsi-vesi-kurikas...wtf?!

Nuputamist

Lugesin just lauset: "Erinevate toodete valguprotsent on 70–90% 100 grammis."

Niisiis:

Toote valguprotsent on 75% 100 grammis.
Kui suur on valguprotsent 400 grammis tootes?

Valesti vastanute vahel loositakse välja 200 grammi toodet.

Ööpäike

Päike, mille ymber tiirlevad kõik temast sõltuvad planeedid, kypsetab ikkagi viinamarjakobarat, just nagu tal poleks kogu maailmas midagi targemat teha.

ytles Galileo Galilei.

Kuidas on seotud Chianti ja Rahvusraamatukogu terrassid?

Ei tea?

Minge ja uurige.

Porno

Ma praegu rohkem ei jaksa, aga Tinz kirjutas midagi huvitavat.
Ta on seda, muuseas, varemgi teinud.



***

Kristiine ja Pelgulinna piiril on endine gruusia kõrts nimega Mimino. Kylastage seda. Nad ostavad kunagi uued gruusia veinid.

Krahvi ja Tari mälestuseks: omoh.

Avati uus villuvahetus

Leht teatab:

Riigikogu juhatus registreeris Villu Reiljani Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni liikmeks ja kinnitas ta riigikaitsekomisjoni liikmeks, teatas Riigikogu pressitalitus.

Nii et kes tahab ragulkat Uzi või tanki vastu vahetada, teab, kuhu avaldus viia.

Samas elab ka vahva anekdoot.

Teistmoodi tegelikkus

Ostsin eile hunniku muu kola seas Bonzo plaadi.

Egas ma tast muud mäletanud, kui et Tõun kunagi kiitis taevani.
Poeletil nägin ja võtsin kaasa. Nende teine plaat oli pealt kaedes kuidagi liiga pateetilise olemisega. Tegeöikult tahtsin hoopis teksatagi osta, aga lõpuks ostsin mantli.

Olin juba nelja tunni eest unine. Panin plaadi peale, kuniks võtan ampsu. Viie minuti pärast lähen magama.
Yhel hetkel kolisin resoluutselt köögist tuppa. Avasin vobla ja liitrise õlle ning sättisin ennast arvuti ette. Ma tahan seda veel kuulda.
Ammu pole nii head plaati ostnud.

Lähen kunagi (homme?) ja ostan teise plaadi ka. Ja kui ta kolmandat piisavalt ruttu välja ei lase, uurin pangaarve välja ja saadan niisama raha.



P.S. Kui kellelegi sobib Pierre Cardini XL-mõõt, mingu ja võtku eelmise hooaja mantlitest viimane Tallinna Kaubamaja meesteosakonnast teisel korrusel. Mugav, heast materjalist, šikk, korralik kaubamärk. Hind lastud 3K pealt 2K-le, kõrval on kuuedki kaks korda kallimad. Ainult mulle liiga oli suur.

Kui see keegi tõepoolest minu vihje peale mantli leiab, võib mulle tänuks kohvi välja teha. Koorega, suhkruta.



P.P.S. Magama kell viis.
Pagana Bonzo.