Saatuse nöök

Kolmanda aastatuhande kolmandamal aastal ostsin mina enesele arvuti.
Et eelarve oli kyll mitte just kitsuke, kuid samas ka mitte piiramatu, jäi arvutisse algusest peale auk, et panna esimesele 500sele mälujupile teine samasugune lisaks.

Mida aeg edasi, seda aeglasemaks vaene koduloom jäi. No eks ma kurnanud teda ka ja toppinud igasugust träni täis. Pealegi pole ma mingi itimees, oskan ainult võhikutele seesugust muljet jätta. Nii et hygieeni ja korrashoiu huvides võtsin vanasti rotil munad maha ja kasisin ta sisemist ilu, optiliste hiirte ajastul ei tee suurt sedagi. (Jäin just klaverit põrnitsema. On ikka äkane kyll. Uus tuleks osta, sinihambuline.)

Mineval nädalal võtsin end lõpuks sedavõrd kokku, et viia arvuti mälupikendusele.
Siis see asi hakkaski.



Iga õnnis päev helistasid nemad mulle (alguses) või mina neile (lõpus), kuulasin untsuminekuaruande ära ja sain teada, et kohe homme jõuab loomake minu kätte tagasi.

Kõigepealt tuli hea uudis, et mälupesi on kolm, nii et võis lisada mitte 500 MB, vaid 2x1 GB ja vanagi jäi veel alles. (Nyyd tal siis ongi 2,5 GB. Iseenesest hea.) Sattusin eufooriasse ja kysisin DVD-lugeja asemele DVD-lõikajat. Lubati panna uus vana kõrvale, ruumi jääb ylegi. Mis mul selle vastu saab olla, kui pideva plaadivahetuse asemel saab yhte panna algse ja teise tooriku.

Halb uudis oli aga, et emaplaadi kondekad lekivad. Valida oli kondensaatorivahetuse (pealt 500 eegu) ja uue emme vahel (pealt 700 eegu). Kes see ikka vanade detailidega ohkida tahab, loomulikult võtsin uue emaplaadi.

Siis selgus, et uue emmega ei tahtnud vana Windows töötada. Ok, pange siis uus, mis seal ikka teha.

Uus Windows ei tahtnud vana kõvaketta peale minna, sest vana ketas ei võtnud toru.
Pandi uus, 120 GB asemel 160 GB. (Kunagi hangin niikuinii välise vindi, seal peal on hea teeke korrastada.)

Kahjuks juhtus aga nii, et uuel vindil oli uus failisysteem, mis vana FAT32ga kohe kuidagi sobida ei tahtnud. Õnneks yteldi, et kõik mu andmed saadi kätte.

Kysimise peale sain Windowsi installikagi kaasa. Uuem ikka kui vana.
Kogu see rõõm läks maksma pealt 4K, koos taksorahadega muidugi juba 5K ligi. Ei olekski just nagu palju.

Mis seal siis vanaks jäi? Kast, toiteplokk, flopiseade. Graafikakaart. Perifeeria muidugi ka, see ootas kenasti kodus kõik see aeg.



Kui elu läks aiva paremaks, miks ma siis sellega rahul ei ole?

Tyhja sellest, et vana DVD-lõikaja enam ei funka. Lahtigi ei taha enam tulla enne kymnendat katset.

No ja mis sellestki, et yhtki vana proget enam alles polnud. Ega ma kõiki enam mäletagi, mis sai kunagi installitud. Näiteks proovin sõbra soovituse peale ilma Office'ita läbi ajada. Vaatame, kas õnnestub. Tööasjad ja kõik muu peaks ju OpenOffice'iga sobima. Aitab Microsofti nuumamisest, Gates niigi rammus. Ja mida ei leia, noh, neid pole vajagi.

Aga vat need failid, need failid, mis pidid olema vana vindi pealt kätte saadud... nojah, kätte saadud nemad tõesti on.



Kujutage ette, et teil on väike hubane kodune raamatukogu. No umbes 3200 köidet või pisut rohkem. Yhel õhtul tulete koju ja leiate, et neil kõigil on kaaned ära kistud, lõigatud raamatud yhte formaati, topitud umbes yhepaksustesse kämpudesse ning pandud kõigile uued yhesugused kaaned - sellised ilusad, säravad, kuldsed, igal selja peal number. 1,2,3,4,6,7,8,9,10,16,17,24,25,26... Mõned on vahelt puudu ka. Saa siis nyyd aru, kas on kõik alles või ei. Sisu ka ei tea. Yles igatahes ei leia.

Eks nii on minu failidega ka. Istuvad ilusasti nummerdatud kataloogides kõik mu failid. Oli seal mingi systeemijama, mänguseivid, ulmekad, ajalugu, filmid, sõnaraamatud, luule, muusika - mis enam vahet. Kõik yhtmoodi laiali puistatud kui tähed merre. Enamiku failide nimest on esimene tähtki ära kadunud, kyllap yhtlustamise huvides.

Tunne on, nagu pärast tulekahjut.
Nöögi saatust yks kord, tema nöögib sind yheksa korda.



No ja siis?
Rohkem veini, kyll kõik kuhugi läheb, korda või... mujale.
Tavaliselt mujale.



P.S. Vanasti olla kuskil Jyskis myydud pisikesi puust veiniriiuleid. Siis polnud mul neid kuhugi panna. Nyyd oleks hirmsasti vaja.

Mul on kapp veini täis, ega ma teda nyyd nii palju ka joo. (Mõtlesin juba vahepeal veinile investeerimisvõimalusena, aga mul poleks sydant teda maha myya.) Ainult et niisama yksteise otsas riitas on ka teist piinlik hoida.

Kust saada riiulit?