Head asjad: sall & Bonzo

Asutuse Suure Synnipäeva vahele juhtus mitu toredat asja.



1. Käisin veinijoomise vahelt jalutamas ja ostsin endale salli.

(Tsiteerin mälu järgi:
"Calvin Klein Jeans
SALL:
Ei loeta antud toote puhul veaks")

Minu oma ei ole ka viga; mustvalge, villane, mõnus.



2. Sama käiguga sain endale lõpuks ometi Bonzo (ja Tõuna) teise plaadi.

Tõuna pikaajalise kuulajana ei saa salata, et B&T ei suutnud ka kahe peale välja mõelda, mida teha kirillitsa jo-tähega. Jep, see märgib rõhku kyll. Aga mitte kõigi je-de asemel.
Jožik, mitte vjosen.
Te ju ei laula nii, noored, milleks siis kirjutada?

Yldse on mitu kohta, kus sõnad ei vasta tõele.

Plaadil endal pole siiski häda, ehkki tõsi ta on, Bonzo eraldi oli parem.
Oi, kui parem.

Eriti tore on aga Bix Pokupoja avalik avastamine.
Tema sõnadele on sel plaadil tehtud kaks laulu.
Ausõna, neid võiks terve plaaditäis olla. Bix kirjutaks, Bonzo laulaks.
Bix on laulusõnuja.
Uskuge mind, mina tean.



3. Seoses Bonzo plaatidega tervitan Ahtit.
Tere, Ahti.



4. Pärast pikka loendust, keda kõiki Yritusel polnud, sain jutule yhe oma lemmikuga.
Lastekasvatamisest, kirjandusest, A- ja B-tegevustest, turunduse õilistamisest.
Oli tore. Räägime veel.



5. Päeva ja poolöö lõpetuseks sain kirja, mis tegi palju rõõmu juba olemasolugagi.
Isiklikud asjad ongi need kõige olulisemad.