Wednesday, June 30, 2010

Väike Kafka, väike Kafka, rõõmus ja kraps...

Eile selgus, et uude töökohta minekuks pean täna kaasa võtma keskkooli lõputunnistuse. Tore kyll, aga minu majapidamises sellist paberit ei ole. Pärast paarikymmet kolimist, paari lahutust ja yht põlengut pole see muidugi eriline ime.

Kirjutasin ylikooli. Sealt arvati, et kuskil nende majapidamises on koolitunnistuse koopia kyll, ent seda tõenäoliselt välja ei anta. Kysigu ma ikka koolist. Ylikool võib ainult anda tõendi, et olen yliõpilane ning teinud nihukesi ja nahukesi eksameid ja arvestusi. Või siis (oletatavasti) ka tõendi, et olen neile keskkooli lõputunnistuse toonud. Äkki asutus usub neid, mine tea.

Helistasin oma kunagisse kooli. Pärast mõningast ootamist võttis vastu keegi naisterahvas, kes ennast ei tutvustanud, kuid oli hääle järgi otsustades tähtis. Tema selgitas pikalt ja põhjalikult, et nii lihtsalt need asjad ei käi.

1) Kõigepealt tuleb täita taotlus ja
2) maksta sajakroonine riigilõiv,
3) misjärel koolist võib vastavalt volitatud isik teha arhiivi järelepärimise minu kunagiste hinnete osas.
4) Seepeale tuleb hinded kanda EHISesse (mis on oletatavasti mingisugune andmebaas, Tähtsa Naisterahva arvates peaks ilmselt iga tsiviliseeritud kodanik seda lyhendit teadma).
5) Kui teade on avaldatud Ametlikes Teadaannetes,
6) võib kool mulle lõpuks tunnistuse koopia väljastada.
Aga see ei juhtu parimalgi juhul enne augustit.

Pealegi on koolidirektor praegu puhkusel, Tähtis Naisterahvas seevastu pole säherdusteks asjadeks volitatud. Augustis on aga tema omakorda puhkusel.

Igal juhul helistagu ma tagasi homme tingimata enne kella kahte. (Loomulikult ei ole kool sedasorti asutus, mis vaevuks oma kodulehele kirjutama, mis kellaaegadel temaga yhendust võtta tohib. Muidu hakkavad igasugused veel tylitama.) Lohutuseks lisati, et kõik senised soovijad on varem või hiljem oma lõputunnistuse ise yles leidnud, nii et otsigu ma usinasti.

Mõni ime, et inimesed peavad lihtsamaks dokumente võltsida või järgmine haridusaste lõpetada. Mina tundsin ennast tiraadi lõpuks igatahes nagu Josef K. Mõtlesin, kas loobuda töökohast või veenda asutust ylikooli tõendi kõrges väärtuses. Huvitav, kas Tõnis Lukas teab, millist imede aia mehhaanilist labyrinti ta valitseb?



Õhtupoolikul kirjutas mulle meie osakonna koordinaator, kes oli omal käel välja selgitanud, et vastu kõiki ootusi elutseb mu lõputunnistuse originaal tõepoolest juba kaheksateist aastat õppeosakonnas, on täie tervise juures ning nõus peremehe juurde tagasi pöörduma.

Lisaks suurtele sygavatele silmadele, malbele nukrale naeratusele ja luuleandele on me koordinaatoril ka kuldne syda. Ma ei suuda juba ammu kokku lugeda, kui palju kordi on ta mu naha päästnud. Nyyd lisandus siis veel yks. Kui ma kord kraadi kaitstud saan, olen valmis teda kätel ymber ylikooli kandma. Õnneks ei paista ta kuigi raske olema.

Tuesday, June 29, 2010

Kas ylikool on teatri jaoks õige koht?

"Küsitav on, kas ülikool on monoteatri jaoks õige koht?" kirjutanud yks tudeng õppeaine hindamislehel. Kysimus on äärmisel paeluv ja kindlasti õigustatud. Tõepoolest, jah, miks mitte? Ei ole ju kohti, mis ei sobiks inimeste harimiseks ja kultuurihuvi syvendamiseks. Aga ka: miks piirduda yksipäini monotykkidega?

Mu silme ette kerkib filosoofia ajalugu käpiknukuteatri esituses. Sokrates lyrbahtab myrgikarika tilgatumaks ning vajub siis eesriide kohal röötsakile, peripateetikud peripateerivad lava yhest servast teise ja tagasi, Diogenes hulgub oma laternaga Ateena turul ning põõnab norsates vaadis, Leibniz ryndab Newtonit malakaga Punchi ja Judy stiilis ning Wittgenstein tõukab redeli allseisjatele pähe. Filosoofia pakub lõputult põnevaid lugusid, mida saab jutustada ilmekalt ja õpetlikult, nii et tunnise versiooni suudaksid ka lapsed mõnuga ära vaadata. Kujutlege Ferdinand Veike häält lausumas tähtsalt: "Cogito, ergo sum!"

Samas võib sellest ju edasigi minna. Miks mitte arendada siit välja terve filosoofiline teater kogu teatriarsenali otsatus mitmekesisuses? "Metafyysika allikad ja kujunemine Vana-Kreekast uusajani" võiks lavastada antiikdraamana, "Eetika alused" sobiks loomulikult moraliteeks, "Valitud peatykke fenomenoloogiast ja hermeneutikast" annaks ainet Wilde'ilikuks salongikomöödiaks ning "Sissejuhatusest analyytilisse vaimufilosoofiasse ja metafyysikasse" synniks vaimukas kabaree-etendus, kus lõbusate kupleedega astuks yles koomikutepaar Dennett ja Dummett.

Nõndaviisi saaks filosoofia viia teatrihimulistesse massidesse yhtviisi harivalt ja meeltlahutavalt, võib-olla ehk isegi tykikese raha teenida, näiteks iga kursuse järgse DVD myygiga. Järgmine samm: leida huviline teater. Või ylikool.


P.S. Aitäh inspiratsiooni vahendamise eest mu juhendajale. Loodetavasti jõuan ajapikku ka igavamate kirjatykkideni, näiteks 17. sajandi teadusfilosoofiast.

Monday, June 28, 2010

"Internet excpolrer" ja Sotsiaalne Tõrjutus

Yhe tundmatuks jääva asutuse teabejuhiks kandideerib kolm inimest. Yks on avaldanud yhe artikli Justis, teine yhe arvamusloo Virumaa Teatajas ning kolmas oskab kasutada programmi "Internet excpolrer".


***

Yritasime hiljuti sõbraga õlut juua. Järgmisel päeval otsustasime, et aitab, edaspidi joome teed. No ei istu see õllejoomine enam: kord on yks meist uimane, siis teine, vahepeal peab ennast kohviga yles kloppima, pärast on kõht liiga täis... Eks ole juba joodud ka.

(Sõbra hommikune kommentaar: "Ma ei tunne selle mehe venda ka, kes sööb!")

Omalt poolt pyydsin pildistada loorkulli ja kuud; kumbki ei õnnestunud.

Leia pildilt loorkull.

Leia pildilt kuu.


***

Põrandaalusesse etendusasutusse kolme nädala eest unustatud pintsakut pole ikka veel õnnestunud kätte saada. Mu enda inertsuse syy muidugi, looda jah e-postile.

Õnneks pole suvel pintsakuid eriti vaja.


***

Segastel asjaoludel syndis hakatus lasteraamatule "Muud ja sotsiaalne tõrjutus". Kes tahab, jätkaku. Yhtlasi tervitan muusasid statistikaametis.

Väikeses majakeses pargiservas, otse viimaste puude ja esimeste suurte majade vahel elab väike poiss nimega Muud.

Edasi räägib lugu sellest, kuidas ta tutvub pargis toreda rääbaka koeraga, kelle nimi on Sotsiaalne Tõrjutus.

Sotsiaalne Tõrjutus näeb välja umbes nagu lopergune vorst, kes on vedelnud nii kaua diivani all, et talle on tolm ja karvad tykati kylge jäänud. Peale selle lonkab Sotsiaalne Tõrjutus paremat tagajalga. See aga ei sega tema rõõmsat meelt sugugi.

Sunday, June 27, 2010

Demokraatia ja prygi

Jalutasime sõbraga eile Nõva rannas ja arutasime, miks inimesed sõidavad sinna kaugelt kokku selleks, et prygi maha loopida. Miks nad seda kodus ei tee? Nõva on yks suhteliselt väheseid kohti, kus suurt saastalasu veel ei ole. Aga iga aastaga kasvab läbustajate hulk. Tänavu olla RMK korjanud pärast jaanipäeva 60 korda rohkem prygi kui varem.

Arvata võib, et prygiloopimise taga on lihtne põhjus: lolle on palju. Tõsi, nende hulk kasvab kyll ainult absoluutarvudes. Ma ei näe põhjust uskuda, et lollide protsent inimkonnas oleks oluliselt kasvanud; oldi nendega hädas keskajal ja antiigis, ollakse tulevikuski. Lolle on alati olnud märgatavalt rohkem kui yhekski praktiliseks otstarbeks vaja läheks.


Demokraatia muidugi välja arvatud. Demokraatiaks läheb ikka hulgaliselt lolle tarvis. Kuidas muidu saaksid võimu juures pysida parteid, mil pole mingit sisulist vahet ja mis ei esinda kedagi, vaid täidavad kõrgemalseisjate käske, ajavad järjekindlalt valimistel mullikesi ning hiljem neid nõelaga ykshaaval lõhki torgivad? Kahtlemata lollide toel, noist on selles asjas tõepoolest suur abi.

Nii et põhimõtteliselt ei anna ka prygiga suurt midagi ette võtta, kuni meil on demokraatia. See on systeemi sisse ehitatud, võta heaks või pane pahaks. Nõnda lihtsalt on.

Saturday, June 26, 2010

Kirjanduslik masendik

Eilsest saati on mu tuttavate kirjandustoimetajate nimekiri yhe võrra lyhem. Sant lugu.

Eks ma ole selle peale yksjagu mõelnud, aga need mõtted ei kannata internetti.

Pisikese egoismitripina võin nentida, et niipalju siis EEs arvustuste avaldamisest. Samas on see siinjuures tõepoolest kõige väiksem asi.

Kurat kyll.


***

Ehkki kõik ennustasid vastupidist, Kulka ikkagi andis raha. Või noh, annab, kui neile allkirjastatud lepingud ära saadan. Aitäh neile, kes mind takka togisid ja soovitasid.

Teisalt: kirjastajat ikkagi ei ole. Ja niivõrd kui ma tean, ei taha hulgifirmad eraisikute käest eriti raamatuid vastu võtta. Tavaliselt sealt bestsellereid ei tule, ainult riiuliruum kulub. Mul on juba elavalt silme ees, kuidas raamatuvirnad mu lauaalust, riiulipealset ja kemmergut sisustavad. Mõni mu tuttav myytab oma raamatuid käest kätte, minust paraku sellist harjuskit ei ole.

Ja yldse, kes teda ikka ostab. Alles hiljuti kirjutas Krista Kaer suurepärase nutulaulu kirjastajate raskest elust. Midagi ei osteta, ent luulet muidugi kõige vähem. Ega ma ise kah osta. Mitte, et ei huvitaks (erinevalt enamikust), aga raha ei ole ning aegagi napib. Mis seal siis imestada.

Wednesday, June 23, 2010

Vale-Caesar ja rotid raamaturiiulis

Kõiges on syydi Mutrike.

Kui ma poleks päev läbi tema blogi lugenud, poleks ma sattunud sealt lõpuks ka Thredahlia juurde, kes käis Mehhikost Caesarit otsimas. Pyhabal nähtud Jamie Oliverist veel ei piisanud, ent see andis nyyd viimase hoobi, nii et kui kella kolme aegu kõht tyhjaks läks, kaevasin Wikipediast välja Caesari salati retsepti, haarasin lapaka kaenlasse ning suundusin kööki.

Ega ma muidugi kõigist klassikalistest koostisosadest kinni pidada viitsinud, pealegi on standardne Caesar minu jaoks kuidagi kõhnavõitu - ja kana mul kah temasse segada polnud. Nii et lisasin omal riisikol oliive, tilli, pool paprikat, yhe tomati, jupikese kurki ning paar praetud singiviilu. Riivitud parmesani asendasin Saaremaa juustu kuubikutega ning rooma salati tavalise lehtsalatiga.

Jamie' trikk saiapraadimisega kukkus ses mõttes läbi, et sai läks alt mustaks, aga saia peale asetatud singist rasv ikka enne korralikult välja ei sulanud, kui ta allapoole keerasin. Nii palju siis peentest ja ilusatest nippidest.

Kas ma muna ka õigesti valmistasin, ei oska enam ytelda. Niikuinii unustasin lõpuks mitu korda järjest mõne komponendi ära ja panin tuppatoomiseks pihkuvõetud taldriku jälle lauale tagasi. Kord läks meelest muna, kord tomat, kord kaste... Ääähh.

Aga nyyd, kolmveerand tundi hiljem, on yks leigevõitu kõhutäis igatahes valmis. Panen telefoni pilte laadima ja hakkan ise sööma.



Muuseas, ehkki ma tema n-ö päris ilukirjanduslikele katsetustele (nt spungiotsinguile) suurt kaasa elada ei osanud, mõjusid Mutrikese lood mulle ypris haaravalt. On, kellega samastuda, nagu ilmselt ysna paljudel kontorikoonlastel. Seda -rotid ostaksid.

Tuesday, June 22, 2010

Nagu lubatud

Yks kena inime tegi mulle isegi synnipäevakooki, ehkki ta seda muidugi ei teadnud. Aitäh, ohtlikult hea oli. Kahjuks mul tollest pilti ei ole, pilt on hoopis muust.


Tegelikult tahtsin kirjutada hoopis seda.


***

"Meist kõigist jääb oma lugu."
Ei, mõnest jääb ainult vaikus.
Jalajälgedest puhtaid,
hoolikalt pyhitud paiku.

Riiuleid, kus iga raamat
täpselt kohale pandud.
Tube, kus tolmu ei ole.
Ainsagi jäljeta randu.

Meri viib mälu ära.
Keegi öelda ei tea,
miks öösiti tähti ei ole
ja kas see on paha või hea

Monday, June 21, 2010

Rahvusvahelised suhted toovad rõõmu majja

Hetk tagasi tirahtas telefon. Ekraan näitas tundmatut numbrit: +252 4022 9022. Yldiselt ma rahvusvahelisi kõnesid vastu ei võta ning tagasi ei helista, puhtalt armastusest oma telefoniarve vastu.

Arutasime, kes see olla võiks. "Soome see ei ole." - "Läti kah mitte." - "Kuule, vist ei ole yldse ykski Balti riik ega Skandinaaviamaa." - "USA ja Venemaa samuti."

Guugeldasin. Nagu selgus, talitasin kõnega õigesti. Ei näe põhjust, miks ma peaksin Somaaliasse helistama.

"Palju õnne, sulle helistati maailma kõige ohtlikumast riigist!" rõõmustas mu lauanaaber.

Sunday, June 20, 2010

Kuidas teenindada kliente

Mu tänast hommikut kaunistas kauaoodatud kiri:

Dear ...,

We are sorry to inform you that our supplier has cancelled the
following order line from order ....
ISBN : ...
Title : ...

This can be due to any of the following reasons:
- Our wholesaler has been unable to contact the supplier regarding this title.
- The book is now Out of Print
- The ISBN is not recognised by our supplier.
- Our supplier no longer has distribution rights - now unknown.
- Title has shown 'Reprinting - Date not Known' for 60 days - no date known for publication.
- Title has shown 'Publisher out of stock' for 60 days - no date known for stock becoming available.

You have not been charged for this transaction.

We apologise for the inconvenience - if you have any further queries, please contact us on 01865-333536.

Blackwell Online
Customer Services

Vastus:
Dear Blackwell!

The sad thing is, until now, I have held you in high regard. I am truly glad you have repaired that little glitch in your reputation. Two months waiting just to hear that my order has been cancelled - indeed, this is an exceptional customer service. I will do my best to inform the other potential customers of your outstanding performance. Most likely you need a long rest after that inhuman effort, so I wouldn't recommend anyone to pester your sales department.

Yours Truly,
...
Kirja ma muidugi ära ei saatnud. Mis kasu sellest oleks? Ja frustratsiooni võin oma blogiski välja elada (ja nende jaoks palju valusamalt). Eks nyyd tuleb uuesti otsast alustada.

Mida õpetlikku sellest eksemplumist leida võib?
* Oota vastustega alati võimalikult kaua. Inimestele meeldib pikaajaline kirjavahetus.
* Ära anna konkreetset vastust, miks sa kellelegi vee peale tõmbad. Klientidele meeldib ise vastuste seast valida.
* Ära mingil juhul paku teist lahendust, kuidas klient võiks saada sarnase või isegi sama asja. Ta tahtis ju ainult seda yht asja.
* Kliendid ei väärtusta sinult ostmist piisavalt kõrgelt, kui sa neile esimese soovi peale kohe midagi myyd. Klient on nagu koer: sunni ta sitsima ja läbi põleva rõnga hyppama, alles siis mõistab ta, kes on peremees.

Saturday, June 19, 2010

Kuidas toita 95kilost inimest

* lehtsalat
* redised
* tomat
* till
* piparrohi
* sool
* suhkur
* õunaäädikas
* oliiviõli
* sojakaste

See on see, mis ma ise endale kokku keeran, kui olen pärast ulmekriitika konverentsi sõpradega kokku saanud, öö peale jäänud ning lõpuks ennelõunal neli tundi maganud. Kõik teised yritavad mind tavaliselt yle toita ja ega ma ise alati sugugi parem ole. Jõuluks pannile?


***

Konverents oli suuremalt jaolt huvitav ja igatahes Tallinnast kohaletulekut väärt.

Aitäh neile, kes aitasid leida WiFit. Aitäh neile, kes tutvustasid mind nendega, kellega ma tutvuda tahtsin, ning jätsid tutvustamata sellega, kellega tutvuda ma eriti ei igatsenudki. Aitäh neile, kes pakkusid head seltskonda, ajaviidet, söögi- ja joogipoolist ning yleyldist lõbusat segadust. Ja aitäh neile, kes andsid häid ideid. Neist loodetavasti edaspidi.

Nagu ka sarnastest konverentsidest. Kyberpunk järgmisel aastal oleks minu arust hea mõte ning ulmetõlkimine ylejärgmisel niisamuti. Omalt poolt luban, et pyyan leiutada mõne Acta Semioticasse sobiliku teema ja propageerin seda ajakirja teistelegi. Yhtlasi soovin avalikult õnne 1.2 staatusse kerkimise puhul. Juhuu!

Tervitused kõigilt asjaosalistelt kõigile neile, kellele ma unustan tervised otse edasi anda.


***

Ma ei väida, just nagu alguses viidatud salat olnuks kõik ja suutnuks sellega piirduda. Aga ma vähemalt yritan. Kuskil peab tulema sisse see piir - see salat - mis takistab yheksatkymmet viit yheksakymne kuueks kasvamast. Mis sest, et piiride tajumine ei ole yldiselt mu tugev kylg.

Thursday, June 17, 2010

Kes tahab koopiakirjanikku?

Heasse peresse ära anda algaja koopiakirjanik ehk copywriter. Tõsi, otseseid kogemusi on tal vähe. Samas on ta ka igapäevases ideepritsimasinas välja väänamata.

Seni on ta kirjutanud:
* anekdoote;
* arvamuslugusid;
* börsiuudiseid;
* haikusid;
* juhtkirju;
* kaanetekste raamatutele;
* kinnisvara-artikleid;
* koolituste kirjeldusi;
* koomikseid;
* myygikirju;
* paroodiaid;
* pressiteateid;
* proosaluulet;
* raamatuarvustusi;
* repliike;
* sonette;
* statistikaylevaateid;
* SWOT-analyyse;
* teadusartikleid;
* turuanalyyse;
* tööturu-uudiseid
ja arvatavasti veel midagi, mis kohe ei meenu.

Oskab:
* panna artiklitele suurepäraseid kollaseid pealkirju;
* leiutada uskumatuid fotoallkirju;
* inimesi naerma ajada
* kolme keelt enam-vähem vabalt (eesti, inglise, vene) ja paarikymmet sõnaraamatuga;
* tarvitada tuttavaid ja tundmatuid arvutiprogramme;
* joonistada kaarte, graafikuid ja tabeleid;
* natuke HTML-keelt;
* pruukida sotsiaalmeediat (FB, Twitter, LinkedIn, seesinane blogi siin);
* õigekirja.

On tõlkinud, toimetanud ja projektina käima lykanud umbes kaks tosinat raamatut.

On asutanud
* yhe ajalehe;
* yhe libauudiste agentuuri;
* yhe teadusseltsi;
* kaks MTYd;
* mitu toimivat meililisti
ja olnud käppapidi yhe eriala õpetamise alguse juures Tartu Ylikoolis.

Veidra, kuid viljaka huumorimeelega.

Ei taha tingimata täistöökohta, oleks rõõmsasti nõus poolikuga või mingi muu vastastikuselt kasuliku kokkuleppega. Kogemus ja uue asja õppimine on rohkem väärt kui tavaliselt arvata osatakse.


***

Mõistagi räägin ma iseendast. Olen 1. juulist koondatud ja otsin uut tööd.

Ajakirjandus mind enam eriti ei võlu. See-eest on mul alati olnud kuhjakaupa ideid. Tore oleks ykskord ka kastist väljaspool mõtlemise eest raha saada, mitte yksnes vastu kukalt. Ja reklaamitegemine tundub huvitav. Vähemalt tasub seda proovida, eks?

Paar raamatut tahaks ka suve jooksul lõpuni kirjutada, kui vähegi õnnestub. Ja siis on mul veel yks kurikaval mõte edaspidiseks.

Wednesday, June 16, 2010

Oh! Ma vaene eesti keel

"Arusaadav on tõesti, et võib olla garantii eelarves, meie eelarveprotseduur on seadustatud kas riigi puhul või omavalitsusel ja siin pole nagu võimalusi. Aga pealinn 2012 sai või vähemalt saab raha ja see on garanteeritud Euroopa poolt, aga seal ka nagu pole võetud ega riigipoolne eelarve ega kohaliku omavalitsuse eelarve," ytles kunagine rahvastikuminister Eldar Efendijev täna riigikogus.

Brrr.

Kuidas võita hääli ja kaasata valijaid?

Inimesed ei väsi mind yllatamast. Kuulsin just yhe paljude arvates täitsa toreda riigikoguja ettekujutust kaasamisest. Lyhidalt ymbersõnastatuna näeb see välja umbes nii.

Kodanik poliitik tahab korraldada koos valijaga õhtusöögi. Erinevalt tavalistest poliitikutest, kes teeksid kõik ise ning vaataksid siis, kas valija lauda mahub või ei, kavatseb tema teha kõik nii, nagu valijale meeldib. Selleks ta:
1) teeb õhtusöögi plaani;
2) palkab kelnerid ja kokad, kes plaani järgi tegutsevad;
3) õhtusöögilauas prae ja magustoidu vahel kuulab, mida valija syya oleks tahtnud.


Varem oli sel riigikogulasel kombeks saladuslikult vaikida. Siis pidasin ka mina temast lugu.

Tuesday, June 15, 2010

Sookollid ja soorollid

Tavaliselt olen selliste arutelude suhtes ysna ykskõikne, ent täna jäi yhe soolise võrdõiguslikkuse jutu tagant silma tubli delfiini kommentaar: "Nii mistahes hääleõigus kui ka pärisorjus on ajalooliselt väga lühiajalised nähtused. Need ei ole võrreldavad soorollidega, mis on sama vanad kui on inimkond."

Jahah. Kakssada aastat tagasi olid naissoost õpetajad ysna haruldased, naisapteekrist polnud keegi mõelnudki. Kohtunikud, rätsepad, ylikoolide õppejõud - rääkimata muidugi yliõpilastest - veel eelmise sajandi alguses oli pilt hoopis teine kui praegu. Alati oli olnud - inimeste arvates on ju kõik, mis pärineb tema vanemate eluajast, "alati".

Kas polnud see mitte yks Toursi piiskop, kes millalgi nn "pimedail sajandeil", vast ehk 6.-7. paiku kirjutas, et igal asjal ja olevusel on sessinases maailmakorras oma koht ja funktsioon: härgadega näiteks kyntakse, hobuste seljas sõidetakse ning kellelegi ei tuleks pähegi hobust adra ette rakendada?

Idioote on kuidagi palju. Samas on neid muidugi "alati" palju olnud.Inimloomus naljalt ei muutu - ses suhtes olen neist mõnega isegi nõus.

Saturday, June 12, 2010

Oma hinge eest hoolt kandmas

Mõni minut tagasi marssisin Eesti hymni saatel läbi Supilinna. Kõiki neid tänavaid mööda sai omal ajal lõputult yles-alla marsitud. Eks ta on põhiliselt ikka samaks jäänud: lagunevad majad, pehkinud tänavad, võssakasvanud aiad, tänavanurgal elektriposti ja põõsa vahele tõmmatud pesunöör. Kelle meelest romantika, kelle arvates igand progressi teel. Igatahes, jah, pidulik.

Muidugi on imelik, et mina järsku vaimulikul laulupeol istun. Aga eks "se arrmasstuuse vägii", nagu laulusalm ytleb, pane inimesi ikka hulle tykke tegema. Muuseas, kord ennemuiste käisin samal põhjendusel isegi Sõnajalgade kontserdil. On, mida mäletada.

Hymnist jäin, jah, ilma. Ansipi ja Kruuse kõnedest ka, mis mind kahtlemata veel paljudel öödel unetult vähkrema sunnib. Või siis mitte. Kivirähu fiktiivne tegelane esines õnneks lyhidalt. Nyyd juba laulavad ja päike hooti paistab, nii et elul pole vigagi. Tuul peletab ka Tartu omnipresentsed pisikesed pinisevad vereimejainglid laiali. Võtan pakutavast parima, ehk lähen ja ostan mõnest putkast õlle-šašlõki-Jeesuse komplektigi.

Õhtul panen ka pildid yles.

P.S. Rongilt tulles kysis yks sympaatselt jutukas Pille mult juhatust Miina Härma Gymnaasiumisse. Oli vist Saksa Eesti koorist, kui mulle õigesti meelde jäi, päritolult Kanepi kandist. Kes Pillet teab, lehvitage ja öelge hei.

Tuesday, June 8, 2010

Poliitiline vastutus: Valik tänaseid lehepealkirju paralleelmaailmadest

Jaak Aaviksoo: Kui sammas oleks kole, astuksin tagasi

Jaak Aaviksoo: Kui samba konkursi suhtes oleks kahtlusi, astuksin tagasi

Jaak Aaviksoo: Kui samba hanke korrektsuse suhtes oleks kahtlusi, astuksin tagasi

Jaak Aaviksoo: Kui samba eelarve oleks ületatud, astuksin tagasi

Jaak Aaviksoo: Kui samba küljest kukuksid tükid, astuksin tagasi

Jaak Aaviksoo: Kui samba tükk oleks kedagi vigastanud, astuksin tagasi

Jaak Aaviksoo: Kui samba tükk oleks kedagi tõsiselt vigastanud, astuksin tagasi

Jaak Aaviksoo: Kui samba tükk oleks kellegi tapnud, astuksin tagasi

Jaak Aaviksoo: Kui samba tükk oleks mõne kaitseväelase tapnud, astuksin tagasi

Jaak Aaviksoo: Kui samba tükk oleks enam kui ühe kaitseväelase tapnud, astuksin tagasi

Jaak Aaviksoo: Kui sammas oleks rühma kaitseväelasi tapnud, astuksin tagasi

Jaak Aaviksoo: Kui sammas oleks enam kui rühma kaitseväelasi tapnud, astuksin tagasi

Jaak Aaviksoo: Kui sammas oleks Tallinna kesklinna maa pealt pühkinud, astuksin tagasi

Jaak Aaviksoo: Kui sammas oleks rohkem kui Tallinna kesklinna maa pealt pühkinud, astuksin tagasi

Jaak Aaviksoo: Kui sammas oleks rohkem kui Tallinna maa pealt pühkinud, astuksin tagasi

Jaak Aaviksoo: Ma ei saa tagasi astuda, minu kohus viimase ellujäänud eestlasena on kanda Eesti riigi järjepidevust

Loe ka: Aaviksoo: kui samba tükk oleks kedagi vigastanud, astuksin tagasi


P.S. Mulle meeldib see elegants ja enesestmõistetavus, millega kaitseminister Jaak Aaviksoo käsitseb poliitilist vastutust kui tõeline riigimees.

Monday, June 7, 2010

Elu romantismi ja sentimentaalsuse vahel

"...sa tõesti oled imeilus ja kui sina oled ruumis siis on see nagu pidu," kirjutas hiljuti yks ilus tydruk teisele. Ilusti yteldud, syda sulas lugedes. Olen ise kah aegade jooksul mõnda sellist näinud.

Teisalt võttis viimane "Shrek" mul samuti silma niiskeks. No teate, kuskil on ikka piir.

Ma kahjuks ei taju piire eriti hästi.


***

Orwell kirjutas kunagi sentimentalismist väga vihaselt. Täpselt enam ei mäleta - see oli yhes neist "Valiku" nimelistest Loomingu Raamatukogu esseekogudest, vast ehk "Valik I" -, ent põhimõtteliselt kõlas umbes sedamoodi, et sentimentaalsed inimesed on väikekodanlikud, vastikud ja oma sydames, mõistagi, fašistid.

Mõnikord yteldakse, et "silmad on märja koha peal". Ehk tähendab see pelgalt saatuse juhuslikku nööki: oleks silmad kuklas või varvastel, poleks seesugust häda ollagi. Paraku sattusid aga veesoonele. Järeldus? Tuleb teatavaks võtta ja leppida.

Kui keegi teatud sorti nähtuste peale sulama kipub, võib ta seda endale teadvustada ja mitte lasta oma kalduvusel ennast eriliselt mõjutada. Ma ei pea silmas vastuhakkamist; see on yksnes teadmine, et nii ma käitun, umbes nagu silmanägemisega. Lyhinägelik ei saa isikliku suhtumisega olukorda muuta, ent ta võib enda lyhinägelikkusega arvestada, minna asjadele ligemale või kontrollida kaks korda, korrigeerimaks nägemisvigu. Sama käib mõtlemise kohta. (Mulle hakkab aina enam meeldima väide, et see on yks meeltest, nii nagu kuulmine või haistmine.)

Sentimentalist ei saa tarvitada prille ega läätsi, ent ta saab arvestada reaalsusega - ja ta on ka ise tegelik. Mul on mõningad kalduvused; tore. Tean neid ja vajadusel kompenseerin, muul ajal aga pyyan neid nautida. Lyhinägelikkust, muuseas, niisamuti.


***

Enamasti olen end siiski vaid romantikuks pidanud. Kusjuures mõni inimene seda ei taju. Võib-olla usuvad nad, et kynism ja romantilisus välistavad teineteist. Võib-olla nad usuvad, et romantikud peavad olema pikad, saledad, tõmmud ja traagilise ilmega. Võib-olla ma ei tea, millel nende arvamus põhineb. Aga mis see minu mure on?

Jällegi: pyyan võtta oma kalduvusest parima osa ja jätta halvema kõrvale. Arvaku igayks, mis neile pähe tuleb, ning ma ise teen sedasama.


***

Illustratsiooniks miski, mida ma kord juba siia riputanud olen, ent võin vabalt veel korra riputada. Oma blogi, teen, mis tahan.

Millega ma tegelesin täna kesköö paiku

Täpsemalt umbes kella poole kaheteistkymnest veerand kaheni.





Nagu näha, tegin poliitilisi välivaatlusi. Täpsemalt: käisin Mart Laari ekskursioonil Tallinna vanalinna kummituste teemal. Oli yllatavalt mõnus ja huvitav.

Telefonifotod ei kõlba loomulikult kuhugi, teralised ja hägused. Aga neis ilmnevad aeg-ajalt võluvad värvid.

Sunday, June 6, 2010

Kaastunne tsensori vastu

Nukker tsensor lontsib koju,
Raske mapp kaenlas.
Jälle tõid tööd kaasa! nuriseb mees.
Jah, laseb tsensor pea norgu.
Hakka sööma, supp jahtub ära!
Ja enne sööki ei ole mingit töötegemist.
Kööki oma kaustu ei too!
Kurb tsensor vaatab aknast välja,
lyrbib suppi vaevukuuldaval lurinal.
Kuidas koolis läks? kysib lapse käest.
Normaalselt, kehitab too õlgu.
Ära sega, emmel on täna raske,
keelab tsensori mees.
Laps kaob oma tuppa.

Supp söödud, aeg minna elutuppa.
Seal nurgas kirjutuslaual
lööb tsensor lahti oma mapi,
seab paberid hoolikalt virnadesse
ja hakkab tööle.
Siit sõnake, sealt lauseke.
Kõike tuleb kolm korda yle lugeda,
et midagi kahemõttelist ei jääks
kogemata kahe mõtte vahele.
Kus muidu pärast selle häda ots.
Hoolikus, usinus, täpsus -
need on hädatarvilikud.
Veel hilja õhtul,
kui kogu majas on tuled kustunud,
istub tsensor lambikese valgel,
silmad magamatusest punased,
surmani kurnatud, ja töötab.
Kohusetunne ei lase tal puhata
enne, kui töö on valmis.

Nii igal õhtul, aastate kaupa,
lapsed kasvavad, mees jääb võõraks,
sõprade jaoks jääb väga vähe aega,
aga me teame,
et tema peale võib kindel olla.
Ta on lihtsalt nii korralik inimene
ning kui teda eraviisiliselt tunda,
siis tegelikult väga sympaatne
ja habras.

Saturday, June 5, 2010

Parimad aastad mu elus

Jäin täna yhe inimesega arutlema, kus kummagi elu käänakuid on teinud, miks just sedapidi ja mis me neist arvame. Ta oli yhel koolitusel saanud ylesande otsida välja kolm-neli hetke või syndmust, mis tema elu kõige enam muutsid.

Mõni inimene määratleb enda arengut või muutumisi syndide ja surmade kaudu, mõne jaoks on olulised saavutused ja eneseteostus. Mind on kõige enam mõjutanud inimsuhted. Ei saagi ytelda, et need oleks olnud otseselt syndmused. Pigem pikaajaline mõju, mis kestab aastaid; vahel ka pärast seda, kui inimese endaga enam ei suhtlegi.

Samuti ei ole suhted kunagi yhepoolsed, neis on ju juba definitsiooni poolest kaks inimest. Nad isegi ei lõpe pea kunagi yleöö, seegi on enamasti pikk protsess.

Kyllap võiks muidugi ytelda, et mind on muutnud ka organisatsioonid, kuhu ma olen kuulunud. Palju neid ei ole, ent mõni siiski. Teisalt on ka nende puhul olulised just yksikud inimesed, nende iseloomud ja tunded, mitte amorfne näota mass.

Harjutuse jätkuks oli järgmine ylesanne: leida, millisesse aega tahaks tagasi. Tema niisugust ei leidnud. Mina ka mitte. Ehk ongi selline tagasitahtmine ysna haruldane?

Või teistpidi yteldes: vaata kuidas tahad, aga ilmselt ongi praegu mu parimad aastad, vähemalt senistega võrreldes. Kõik varasemad olid yht- või teistpidi hullemad. Jah, muidugi tervis logiseb, aeg-ajalt kipuvad endiselt masendushood kallale, raha justkui polekski ja järgmisest kuust alates ka töökohta. Aga lõppeks on need kõik ainult pisiasjad.

Wednesday, June 2, 2010

Surnud vanaisa vaim ja elektriga töötav jumal

Avantyristid kaebavad oma blogis, et Eestisse tulles on kultuurinihe. Mul on selle jutu vastu omad eelarvamused, kogemused ja yhe ilusa tydruku jooksvad muljed yhest Aafrika suuremast naftariigist.

"Kui tahad, võid sa Beninis vabalt rääkida oma surnud vanaisa vaimuga. ... Eestis kihistataks selle peale pilkavat naeru."
Kohe näha, et põhjaosariiklane räägib. Meil Lõunas on natuke teised kombed. Ma käin ikka Lõunat kylastades aeg-ajalt isaga viina võtmas, mõni aasta näitan talle uut pruuti kah.

"Beninis kaob igapäevaselt elekter tundideks ja see ei tekita suuremat mure. Eestis tekitab igasugune süsteeminihe paanikahoo."
Elektrikatkestusi on meil 15-20 aastat tagasi kyllalt olnud, mõni on lihtsalt mäletamiseks liiga noor. Maal liiniotstes on tänini, tõin sealt Tallinna UPSigi.

"Beninis suitsetatakse kanepit, et olla ühenduses jumalaga. Eestis juuakse purju, et korrakski unustada kõik."
Mis jumalasse puutub, siis meil siin on lihtsalt pikemat sorti liinikatkestus. Teeme tuld ilma temata, paneme arvutihaldjale tassiga piima. Õige meil ylemusi vaja.

Loodetavasti tuleb teine raamat parem kui esimene. Esimese suhtes kõnelime kunagi, aga jäi too asi kuidagi pooleli. Nurisen ometigi mokaotsast: poolik ja pooltoimetamata raamat oli, hoolimata yhe asjaosalise hilisemast haprast eneseõigustusest. Enesekesksust on huvitavamalgi kujul, lehtpuust Castaneda-imitatsioonita. Noored tydrukud muidugi alles, vast kasvavad.

 
eXTReMe Tracker