Monday, August 31, 2009

Kuidas teha pressikonverentsi

Tilgake lõbusat poliitikaklatši, värskelt MSNist:
"*** lobises, et neljapäeval olevat olnud *** programmi tutvustus ajakirjanikele. Ainult ühtegi ajakirjanikku ei olevat kohale tulnud."

Nojah, ma mäletan ka yht aastatetagust raamatuesitlust, kuhu ei tulnud yhtki ajakirjanikku, ainult noor poeet Marko Mägi. Tundub, et viimasel ajaks tahaks isegi valitsus osata nii populaarseid yritusi korraldada. Aga näe, ei õnnestu.

Klaasist loomaaed

Loomaaed kolib internetti, kirjutab Delfi. Puuride kylge riputatakse veebikaamerad, et inimesed oma väikesi karvaseid sõpru ööpäev läbi vahtida saaksid, umbes nagu Edgar Savisaart.

Ma polegi sinna aaaaaammu jõudnud, oma aasta vist. Mugav lahendus muidugi. Ja odavam ka, praegusel ajal on see oluline argument.

Ajapikku harjuvad inimesed sellega muidugi ära. Kui iga puuri juures on kaamera, pole endal vaja enam kohal käiagi. Kõik istuvad internetis ning loomaaed teenib neile reklaamide näitamisega märksa enam kui praegu toidumyygiautomaatidega.

Siis panevad loomaaednikud kaamerad varasemat linti kordama ja korjavad loomad tagant ära.

Yhel hetkel tuleb mulle mõte minna loomaaeda ning kui ma pärale jõuan, on seal hoopis uus elurajoon. Keegi isegi ei arva, et seal peaks olema loomaaed. "Loomaaed, loomaaed... Kas see kuskil Lasnamäe kylje all ei ole? Helsingis on kyll yks," soovitab lapsevankrit lykkav mammi.

Blogide kyljes on ammu juba mingid vidinad, kus loomakesi sööta saab. Eks see ole esimene samm virtuaalse loomaaia poole.

Kunstimuuseumides juba on kaamerad. Millal need internetti yhendatakse? Kinos võiks ka olla.

Saturday, August 29, 2009

Päikesepoisid: toit ja sõnad

A says: mul saab liha varsti valmis niimoodi. salat juba on
A says: ja kohe panen kardulad keema
B says: millega Sa seekord salatit maitsestasid?
A says: grill on ysna vyrtsine
A says: nii et ei midagi erilist: tomat, kurk, yks sibulake, yks kyslakyys, sool, tyymian, till, hapukoor
A says: ja keedukartulit ka natuke
B says: jaaaa...
B says: on yks asi, mida mina enam eluski teha ei kavatse. see on kardulate koorimine
A says: said kunagi myrgituse?
B says: ma kas ostan kooritud kardulad, keedan koorega või otsin lolli, kes selle ära teeks ;)
A says: (praegu tõstsin enda rukkileivale portsu salatit. kõht läks tyhjaks)
A says: ma olen täitsa valmis see loll olema
A says: ehkki koorega keedetul pole ka viga. head kartulit võib ka koorega praadida
B says: mul oli noh see talv, kui syya olidki Brežnevi-aegsed tatrad ja äsja talunikuks hakanud sugulase untsuläinud mugulad
A says: aiii
A says: ma olen kardulat kah palju saanud, aga päris ära pole veel tydinud
B says: nu mugulad omandasid juba sygise lõpupoole uskumatuid värvivarjundeid
A says: asi selles, et ma tavaliselt ei viitsi teha. keedan riisi vms, laiskus
B says: ja koosnesid peamiselt aukudest, plekkidest ja limast
A says: ökk
B says: ma vist viis või kuus aastat pärast ei söönud kartulit yhelgi kujul
A says: ("kesse siis lima ära viskab," podiseb väike säästlik ahjualune. "limast saab limasuppi ja limahautist ja limas stoovitud kardulaid ja...")
A says: ylimalt mõistetav reaktsioon
B says: mul muidu paljas mõte 'värske varasuvine kartul' võtab suu vesiseks ;)
A says: ahh :)
A says: jah, see on yks hea asi kyll
A says: võib tilliga keeta, võid ja soola peale panna ning muud pole vajagi (ainumas asi, kus ma võid söön)
B says: mina enamasti ei vaevu isegi võid
A says: nojah
A says: mul lapsepõlveharjumus
A says: aga siis tegi mu vanaema igasugu imelikke asju
A says: sprotiõli sisse pani rohelist sibulat ja soola ja siis kastis sellesse leivatykke, näiteks
B says: mul oli vanatädi see imelik
A says: kole palju häid asju sai ahjus kypsetatud. niisama ja fooliumis (kui see imeasi tuli) ja malmist ahjupotis
B says: kalasupi sisse pani sidrunit ja lollkapsad kallas sulavõiga yle
A says: jah, neid mõlemat tehakse kyll
A says: mu korteriperenaine keetis omal ajal lõhesuppi nii, et pani turult toodud supikogu viieliitrisse potti, siis paar peotäit toorest ingverit ja terve sidruni (viilutatult)
A says: kõvasti vyrtse muidugi ka
A says: ja natuke juurvilju
B says: nu mu ema oli see klassikaline sool-pipar-loorber
A says: njah
A says: kuulsin just hiljuti kaht mammit arutamas, et vanasti polnud muud kui sool ja pipar
A says: (aga loorber? mõtlesin mina. aga till? aga petersell ja seller? kurgirohi, majoraan, aed-piparrohi, puju, nõmm-liivatee...?)
B says: just
A says: inimesed, kes räägivad "aga meil vanal ajal sihukesi asju polnud", teavad tavaliselt vanast ajast suhteliselt vähe. ju oli neil noorestki peast lihtsalt kitsas silmaring
B says: isegi muskaati ja nelki liikus
A says: jah, nelk käis kindlasti näiteks marineeritud kõrvitsate manu
A says: nii, nagu kurki tehakse tillivarte ja mustsõstralehtedega. mädarõigast võib ka, aga ei tohi yle pingutada
B says: jah
A says: mis tuletab meelde, et ma kasutasin täna mingis loos sõna "man". näis, kas põhjaeestlased hakkavad kaebama
A says: järgmiseks tuleb "õkvalt"
B says: mulle millegipärast meenub mingi emakeeleõpetaja hiljutine nimekiri sõnadest, mida põhikooli õpilased ei tea
B says: see oli ikka siiras õõv
A says: need viimased kaks sõna ilmselt ka?
A says: nad teavad jälle muid sõnu, mida õpetaja ei tea
B says: jah, aga noid muid sõnu ilmselt pole pooltki nii palju
A says: ei või teada
A says: mul pakitseb väike kahtlus hinges, kas ehk inimese sõnavara pole siiski tavaliselt suht sama suurusega
A says: kui ta seda just nimme ei arenda
B says: ei ole
A says: seda on kole raske mõõta
B says: nu mind põle keegi nimme arendanud
A says: mina olen mõnuga sõnareid lugenud
A says: lapsest saati
A says: viimastel aastatel pole paraku mahti
A says: ja annab juba tunda kah
B says: mulle lihtsalt jääb kylge igasugune asjatu lollus
A says: ykski lollus pole asjatu, kui seda rakendada oskad
A says: kirjanduses on laiast leksikast palju kasu
B says: on
B says: tõlkides ka
B says: ja siis ma alatult sokutan igasugu laste- ja puberaamatutesse sõnu, mida lapsekesed peavad välja nuputama või järele vaatama
B says: mul, noh, oli vahepeal võimalus tutvuda tõlkelasteraamatutega. oli jubedavõitu kyll
A says: uhh
B says: sain aru, et kui ma tahan siit mingeid kirjaoskajaid kasvatada, tuleb ise neid harida

Thursday, August 27, 2009

Kes ytles, et budistidel on eneseväärikus?

Vene president Dmitri Medvedev kylastas Burjaatias budistlikku kloostrit, mille nimi on Moscow Timesi väitel Ivolginski Datsan (Ivolga klooster). Seal lubas ta Vene budiste toetada, leida raha templite remondiks ning palgata budistlikud kaplanid sõjaväeyksustesse, kus vähemalt 10 protsenti sõdureist on budistid. Seepeale kuulutasid sealsed vaimulikud ta kaastundejumalanna Valge Tara kehastuseks ning valmistuvad seda pidulikult tähistama.

Vene föderaalseadused kuulutavad neli religiooni "traditsioonilisteks": õigeusu, islami, judaismi ja budismi. Medvedev ei jätnud sellega uhkustamata: "Venemaa on eriline riik, ainus Euroopas, kus budism on tunnustatud ametliku religioonina." (Tegelikult teeb sama ka Austria.)

Millegipärast ma ei usu, et nõukogude ajal tublideks kommunistideks kasvatatud ning nyyd yhtaegu õigeusku ja Stalinit kiitev Putini-Medvedevi tandem järsku Venemaad budismi pöörama hakkab. Aga suusoojaks hea seegi ning, nagu näha, piisab nälginule ka lahkest sõnast ja laua alla visatud kondist.

Räägiti kunagi niisugust anekdooti.
Leonid Iljitš Brežnev vedeleb kõhuli rannas päikese käes. Tema juurde jookseb koerake ja hakkab Brežnevi tagumikku lakkuma. Peasekretär aga pomiseb uniselt: "Pole vaja, seltsimehed, pole vaja..."


***

Ah et mis see minu asi on? Linnart Mälli kunagistest tõlgetest saati olen budismi vastu huvi ja sympaatiat tundnud, paraku ei kipu moodne budism selle säilimiseks kuigi palju tegema. Algsetes tekstides ilmnevast suhtumisest on praeguseks vähe järele jäänud. Kui Buddha kuulutas nii maise ilma kui ka jumalad yhtviisi illusiooniks, siis tänapäeval tundub olevat tähtis leida endale võimalikult palju jumalusi, keda kummardada. Ja ega natuke poliitikute tagumike lakkumist kah kunagi halba tee. Läbi Medvedevi soolikate valgustuse poole?


P.S. Natuke tausta Medvedevi jumalustamise loole. Ei ole see budism nii eriline midagi, rohkem kattevari õigeusule. Algselt taheti saata sõjaväkke õigeusu vaimulikud, aga siis pistsid teiste uskude esindajad kisama. Nii tehtigi mööndus, et kui mõnes sõjaväeyksuses on vähemalt 10 protsenti mõne "traditsioonilise" usu esindajaid (vt loetelu), palgatakse sinna ka selle usu vaimulik. Olgu või neli tykki korraga.

Macau Daily Times mainib ka Medvedevi väidet, et Vene budistidel ei ole vaja võtta vastu välismaa abi. Nojah, pärast 1991. aastat tõusis budism Vene territooriumil jalule suuresti just välismaiste õpetajate ja raha toel. Burjaatia budistide juht Damba Ajušejev kinnitaski omalt poolt, et mungad saavad ise hakkama ja ei neil ole mingit abi tarvis. Ah et sinna on see koer siis maetud - võõramaa mõjud on muidugi kahjulikud, Lääne kaupmeeste seiklustest Arhangelskis oli nõukogude ajal isegi protektsionistlik multifilm.

Ja palju huvitavam uudis, mis jumaluse-juttu tsiteerinud Delfit muidugi ei puuduta: Burjaatiat kylastas Medvedev vaid möödaminnes Mongoolia-visiidil. Venemaad huvitavad Mongoolia maavarad, näiteks 6,4 miljardi tonni suurune Tavantolgoi kivisöemaardla. Et head kraami kätte saada, ehitatakse koostöös raudtee. Samuti aitavad venelased kaevandada uraani ning pystitada Mongooliasse esimest tuumaelektrijaama. Ilmselt on mongolid ajaloost õppinud, et Hiina on äriajamiseks liiga lähedal.

Burjaatias käimist ei maini jällegi Xinhua.

Wednesday, August 26, 2009

Piraadid tsiteerivad Churchilli


Vana kotkas surnukirstult ei tõuse, hoirassaa ja pudel rummi.
Ekraanipauk Rootsi uudistesaidilt thelocal.se.


Kes ootas, et jutt käib Arktilise Sea piraatidest, võib nyyd kenasti tagasi minna. Aitäh tulemast, klikk sai kirja, ytleb minus peituv kyyniline toimetaja.

Alles oli uudis, et kohtukulli kyynised kiskusid Pirate Bay saidi maha. Nyyd lehvivad purjed taas täies tuules ning piraadid tsiteerivad ilmse mõnuga Churchilli.

Õigupoolest on nad võtnud ja trykkinud oma pressiteates ära terve Churchilli (kuri)kuulsa "fight them on the beaches"-kõne, kirjutades vaid Gestapo asemele IFPI ja natside asemele MPAA (Motion Picture Association of America). Hirmus lõbus lugemine, nagu Pirate Bay kamba teadaanded ikka.

Majutajafirma Black Internet võttis veebilehe teisipäeval maha, ent paar tundi hiljem oli see jälle rõõmsalt pysti. Et pressikale on alla kirjutanud "Piraadilahe meeskond", õhutab muidugi kahtlusi, et Pirate Bay väidetav myyk Rootsi veebimängufirmale Global Gaming Factory 60 miljoni krooni eest oli puhas häma. Oletatavasti tehti seda soovist tõsta firma aktsiahinda. Kah kaval nipp.


***

A says: piraadid on võitmatud!
B says: ja vaimukad
A says: mhmh
B says: vägev
B says: see taastab minu usu inimkonda
A says: sinu usk inimkonda ripub ära yksnes piraadilahest?
B says: ei, aga see moodustab olulise osa
B says: mul pole praegu raha, et kinos käia
B says: ja filosoofiaraamatud on pagana kallid
B says: muusikast rääkimata
A says: okeeeei...
B says: see on vähemalt yks koht, kus inimesed teevad midagi head ja asjalikku
B says: ja kõik ei lähegi kogu aeg allamäge
A says: kohe näha, et sa pole plaadifirma jurist
B says: kas sa tõepoolest kahtlustasid mind selles?
B says: pean hakkama paremini riides käima
A says: ei kahtlustanud, kui aus olla
B says: huh
A says: lihtsalt mingil hetkel kujutasin ette, kuidas seda teadet kommenteeriks autoriahistajate jurist

Tuesday, August 25, 2009

Pirate Bay pandi kinni. Elagu Piratskaja Baika?

EPL kirjutab:
* "Kohtuotsus pani Pirate Bay kinni"
* "Turul uued tegijad: kes palkaks vene piraate?"

Siit võiks teha mitmesuguseid huvitavaid järeldusi.

Monday, August 24, 2009

Tõlkelust ja palehigi

Mina soome keelt ei mõista, seepärast kasutan tihti sõnaraamatu või, mis seal salata, ka tõlkeprogrammide abi nagu Google Translate. Õnneks ei tähenda see, kui ma keelt ei oska, et ma sellest yldse mitte midagi aru ei saaks.

Just seepärast, et ma suudan enamiku absurdsusi yles leida ja õigetpidi pöörata, saan ka järgneva kauni näite tuua.

Originaal:

Virolaisten rakennustyöläisten etuja ajava Steel-yhdistys kritisoi voimakkaasti Rakennusliiton toimintaa. Yhdistyksen puheenjohtajan Haakon Nõmmen mukaan Rakennusliitto yrittää ajaa kaikki virolaiset työntekijät pois maasta.
Tõlge:
Estonian rakennustyöläisten tremendous benefit Steel Association strongly criticized the activities of Builders. The association's chairman Haakon Nõmme of Builders is trying to push all of the Estonian workers out of the country.

Ehk siis: soomekeelses versioonis syydistab eestlaste esindaja soomlasi katses Eesti ehitajad Soomest välja puksida, inglise tõlkes aga on sama mees teisel pool rinnet. Räägi veel, et masinad ei valeta.

Noh, iseenesest olen ma hullematki kohanud. Ka mõni inimene teeb sellist "tõlget", milles pahupidi pööratud mõtte peab toimetaja hiljem yle tõlkima.

Praegu mul käsil olev raamat nii hull ei ole. Tegelikult on see isegi täitsa korralikult tõlgitud. Yksikud kahtlused ja kõhklused on pigem seotud kohaliku tõlkekultuuri kui niisugusega.

Kui ingliskeelne Pearl River on eesti keeles Pärlijõgi, hiinakeelne nimi on moodsas transkriptsioonis Zhujiang või Zhu Jiang, õss sellest midagi ei arva ning kohanimede andmebaas KNAB (mis juriidiliselt pole kyll mingi näitaja) annab vasteks Zhu Jiang, mis oleks siis korrektne eesti nimekuju? Jiang tähendab jõge, nii et Zhujiangi jõgi oleks nagu ozero Võrtsjarve, mida vanasti kaartidelt lugeda võis. Vikipeedias on yhes artiklis kirjutatud nii ja teises naa, vaja oleks aga mingit yldist lahendust.

Millegipärast on kujunenud välja selline komme, et Hiina dynastiaid ei kasutata samamoodi mitmuses kui Lääne omi. Ei ole kombeks kirjutada "Shangid vallutasid" või "Qingid kehtestasid". Kasutatakse ainsust: "Qing tegi" ja "Ming nägi". Kyllap on see osalt seotud sellega, et mõnigi dynastia kannab kohanime. Me ei kirjuta ju "Prantsusmaad" või "Šveitsid" - ehkki on normaalne öelda "Habsburgid vallutasid". Nii et minu jaoks on seda traditsiooni rikkuda kuidagi... imelik. Ehkki otsest põhjust ei ole. Mida siis teha?

Hullemaks läheb lugu moodsa aja inimnimedega. Sun Yat-sen on eesti raamatuis enamasti Sun Yatsen, ehkki vahel ka uuemas trankriptsioonis Sun Zhongshan. Usun, et autori pruuk on sellisel juhul vähem tähtis kui lugeja võimalus nimi teatmeteosest välja otsida. Ent kui eesti keeles kasutatakse mõlemat nimekuju, kumb siis valida?

Mnjah. Mõtlemist kui palju. Aga noh, ega töö peagi kerge olema, isegi kui ta konti ei murra. Pealegi on yteldud: "Palehigis pead sina oma leiba teenima." Ning higiga pole mingit probleem, kui suvepäike selga leegib nagu Bunseni põleti.

Riigi mälu ja inimese mälu

"Miski ei too langenud mehi enam tagasi, kuid Eesti ja meie liitlased ei unusta oma kangelasi kunagi," kirjutasid härrased ministrid Ansip, Aaviksoo ja Paet.

Jajah. Retoorika on ilus asi. Mäletan ysna mitut juhtumit, kus vigastatud sõduritel või surnud sõdurite omastel on tekkinud raskusi riigilt toetuse saamisega. Lahendusi ei mäleta; kas siis said kõik probleemid korda või väsiti kasutust nurinast. Ega meelespidamine muidugi tähendagi, et meelespeetavale makstaks, Koidulat ja Kreutzwaldi mäletame me ju ka.

Veel mõni aasta tagasi rippusid bussides sildid kirjaga "Vabadussõja veteranidele on bussisõit tasuta". Rippusid ka siis, kui viimane veteran ammu surnud oli.

Eksperimendi korras võiks keegi järgmisel pressikonverentsil paluda hea mäluga ministritel loetleda kymme Vabadusristi kavaleri. Kui isamaa ei unusta, ei pea ykski inimene mäletama.

Sunday, August 23, 2009

Muusika, seks ja õlu

Paar korda aastas avastan enda jaoks taas yhe raadiojaama. Toredal netimängul nimega Kingdom of Loathing, mida ma mõne korra ka kiitnud olen, on oma veebiraadio: Radio KoL. (Õigupoolest on neil isegi mitu jaama, aga see on enam-vähem ametlik.)

Radio KoL mängib ypriski mitmekesist muusikat. Seda teevad huvitavad inimesed ja huvitav, ehkki laialt varieeruv, on ka nende muusikaline maitse. Tavaliselt juhtubki nii, et kui too jaam mulle millegipärast meenub, siis kuulan ma teda tunnikese ja teen hoolikalt märkmeid. Järgmised paar tundi lappan veebi ja Youtube'i ning järgmised paar nädalat mitmesuguseid muusikahankepaiku. Nii need uued lemmikud tulevad.



Heather Alexander oli Ameerikast pärit keldi muusik, kes käis veerandsada aastat mööda ulmesõprade ja loherahva yritusi ning keskaja laatu. Pärast 2007. aastat käib ta edasi, ainult Alexander James Adamsi nime all - tol aastal vahetas ta sugu. Kuuldavasti teeb või tegi palju koostööd Mercedes Lackeyga ning ta laulutekste on pruugitud ysna mitmes ulmeraamatus.



1918 kirjutas Bertolt Brecht ypriski ekspressiivse näidendi "Baal" noorest mitte eriti kenast ega inimsõbralikust poeedist. Näitetykis on ka neli laulu ja sissejuhatav hymn (vt ylal). 1982. aastal lavastas selle BBC, pannes peaossa David Bowie. Muusikast ilmus samal aastal plaat, mis 2007 ka netti riputati. (Jälle 2007 - kas siin on mingi seos?)



Sageli võib Radio KoList kuulda kummalist muusikat, millest osa kõigub ebakindlalt hea ja halva maitse piiril ning mõni pala prantsatab ka ilmatu myrtsuga halva maitse poolele. Nagu Wikipedia rõhutab, ei kirjutanud Kanada koomikute punt The Arrogant Worms laulu "The Assumption Song" ise, seda tegi Vito Petroccitto. Eestis harrastas enam-vähem sama nilbet nalja ontlike pereinimeste lemmikansambel Suveniir. Uhhh! Aga puhtpoeetiliselt võttes leidlik.



Yks kena inimene syydistas mind hiljuti snobismis. Igati õigustatud syydistus, võtan rõõmuga omaks. Öödisko lõpetuseks pyyan siiski tõestada, et minagi kuulun laiade masside sekka, ning tervitan teda lauluga, mis on halva maitse piirist kahtlemata nii kaugel, et ei kostagi selleni. Ometigi on Pat McCurdy loos "Sex and Beer" midagi siirast ja yldinimlikku, seal kajastatud ideaalidega suudab suhestuda märksa suurem osa inimkonnast kui näiteks Bowie ja Brechti ylalviidatud koostööga. Juhuks, kui mõni humanist tahab tunda ennast osana inimkonnast ning kaasa laulda, riputan siia ka sõnad.

St. Paul in his letter to the Ephesians
Said, "It came to me upon a midnight clear
I finished writing all of my gospel
Now all I seem to want is sex and beer"

Marc Antony looked down on Caesar's body
He said "Friends, Romans, Countrymen, lend me you ear
I did not come here to praise Caeser
I came here for sex and beer

(Chorus)
Sex and beer, sex and beer
Are the two things we hold dear
Sex and beer, sex and beer
Are the things we like 'round here

George Washington, he never crossed the Delaware
There was no midnight ride for Paul Revere
Ben Franklin never discovered electricity
They were too busy looking for sex and beer

(Chorus)

Charles Dickens gave us "Great Expectations"
Shakespeare gave us "Hamlet" and "King Lear"
Dostoyevsky gave us "Crime and Punishment"
Who the hell is gonna give us sex and beer

(Chorus)

From the city to the suburbs to the country
From the Southern to the Northern Hemisphere
They're holding a tremendous referendum
And everyone's choosing sex and beer

(Chorus)

They can take away my pride and my dignity
They can use up all my blood and sweat and tears
They can take away my name and give a number
But they can never take away my sex and beer

(Chorus)

We like sex and beer and sex and beer
And sex and beer
And sex
And beer

Saturday, August 22, 2009

Ajakirjanduskyynik

Vaatasin öösel toredat filmi kangelaslikust ajakirjanikust ja sympaatsest kaabakast. Filmi nimi on "Frost/Nixon", ajakirjanik on David Frost ja kaabakas muidugi USA ekspresident Richard Nixon.

Hea film. Mõjus. Pärast seda tundus hetkeks, et tahakski sellist mõnusat vana kooli ajakirjandust teha, olla heroiline ja puha. Teha põhjalikku taustatööd, kysitleda salakavalaid poliitikuid ning kiskuda tõde päevavalgele. Töötada avalikkuse ja ajaloolise tõe huvides. Võidelda isamaa ning demokraatia eest, suitsev mikrofon peos.

Tunne läks muidugi ajapikku yle. Eks ta lähebki. Omal ajal võidi Frosti "tšekiraamatužurnalismis" syydistada, nyydseks on tegemist aga lihtsalt anakronismiga. Sellistesse asjadesse tõsimeelselt uskudes oleks väga ebamugav elada.


***

Tunaeile oli mul yks telefonikõne, mille käigus sai kolmveerand tundi mõtiskletud moodsa ajakirjanduse toimimise yle. Miks ja kuidas toimivad me uuriva ajakirjanduse riismed, näiteks.

Põhiline meetod tundub praeguseks olevat marutõbi. Yks sõber nentis kord, et temast pole seda õiget hagijat. Ta vaatab ikka, et näe, marutõbine ja kargab otse kõrri. Mitte seda, et intuitsioon oli õige. Teisest kyljest - mis saab siis, kui intuitsioon eksib?

Suurem jagu uuriva ajakirjanduse prygikaladest keskendubki taustas tuhnimise ning analyysi asemel ryndamisele ja kuumade paberite otsimisele. Eelduseks võetakse, et kõikjal toimub midagi kahtlast, tuleb vaid selle kohta tõendid välja nuhkida. Kõik salatsevad ja plaanitsevad, olgu nad siis ärimehed, poliitikud või kulturnikud - vastavalt väljaande ning kirjutaja ampluaale.

Nii kujuneb ajakirjaniku peas kaunikesti lihtsakoeline ilmapilt. Yks mu kunagine kolleeg yllatas mind oma siira usuga, et kogu maailm jaguneb Kesk- ja Reformierakonnaks. Sotsiaal- ja poliitilise filosoofia, majandusteaduslike teooriate ja praktiliste lahenduste kogu mitmekesisus taandub lihtsale valikule: Kesk või Reform. Ei ole anarhismi, sotsialismi, liberalismi või libertaarlust. Ei ole merkantilismi, turufundamentalismi, islamipangandust ega ökofašismi. Kesk või Reform. Miks need kaks Euroopas yks erakond on, ei hakanud ta ilmselt yldse seletamagi.

Teisalt on sellisel inimesel elule väikesed nõudmised, talle on ylimalt lihtne rõõmu teha. Yks noor ajakirjanik õhkas kord, pilgus magus igatsus ja meelad unelmad: "Oh, kui kord EYSi listi saaks!" - "Hmh," myhatasin kyyniliselt ja vaatasin sygavamale napsiklaasi. "Olen olnud. Ei ole seal midagi huvitavat. Kes vahetaks õllekassa valvekorra neljapäevast laupäeva vastu, kes tuleb vilistlase synnipäevale ning millal me Ugalasse jooma läheme. Organisatoorsed kysimused." Aga mis mõtet on olla maailmavalitsemise ambitsioonidega kuritegelikus organisatsioonis, kui sa päeval ja ööl vandenõusid ei sepitse?

Loomulikult on meil ka häid uurivaid ajakirjanikke. Mitte eriti palju, ent on. Mõnes mõttes on see psyhholoogiline sättumus või sõltuvus, millest inimene ei vabane ka siis, kui ise mõistusega aru saab, et moodsa ajakirjanduse klikipõhises ärimudelis on uuriv ajakirjandus suuresti ressursiraisk. Eks vanemad uurijad säilitavadki oma terve mõistuse ja inimliku palge, tegeldes vahepeal muude asjadega. Kes kirjutab ilukirjanduslikke või satiirilisi jutukesi, kes teeb portreid lihtsatest ja toredatest inimestest.

Mõni noorem võitlejahing tuleb aeg-ajalt kyll peale, et õigluse ja vabaduse eest sõdida, aga yksipäini sellega tegeldes põleb inime kiiresti läbi. Loodetavasti leiavad andekamad endale vahelduseks siiski mõne leebema hobi - oleks kahju, kui uuriv ajakirjandus kymne-kahekymne aasta pärast täielikult kaoks. Eks ma olen ka vanaaegne inimene ning kuigi ma enda idealismijäänustele peamiselt mujal väljundi leian, soojendab mu sydant mõte, et keegi kuskil seda igaveses kaotusseisus ristisõda peab. Kõik me armastame retoorikat, mis teha.

Friday, August 21, 2009

Kuidas võita kliente ja rõõmustada koostööpartnereid

Mida vastata toredale turundusinimesele nimega, noh, näiteks Helli*, kes on minuga varemgi paar kirja vahetanud, ent ikkagi mu nime ära vusserdab - noh, näiteks kirjutab Mardile* "Tere, Madis!"?* Pikk ja keeruline nimi ikkagi, pea ta siis sassi ei lähe.

Mõtisklesin ja kaalusin. Pikapeale jäi sõelale vastus: "Tere, Hermione!" Nii õel ma siiski ei ole.

Ma olen õelam, ma blogin.



*Nimed muudetud. Toimetus teab algset nimekuju kyll, aga ei ytle.

Päikesepoiste pangaeri: Pensionikyynik

Hetk tagasi helistas mulle tytarlaps pangast nimega SEB. Ma ei teadnud, et mul nendega midagi asjatada oleks, ent kuulasin ta siiski ära. Neiukesele oli antud käsk helistada inimestele ja teavitada neid, et novembri lõpuni saab kirjutada avaldusi pensioni teise samba maksete jätkamiseks. Saab. Aga muidugi ei pruugi. Igayhe vaba valik, eks ole.

- Kas teie teadsite seda?
- Teadsin.
- Olete selle peale mõelnud?
- Olen.
- Ja...?
- No kui ma vaatan, mis viimasel ajal mu pangaarvel toimub, siis nagu ei kipuks. Pikemas perspektiivis muidugi ju võiks, ent... No aega on selle kiire asjaga.
- Tõsi, aega on. Samas pikemas perspektiivis, nagu te ytlesite, tõesti tasub sellele mõelda. Natuke on ju siiski ka lootust, et riik kunagi enda puudujääva osa kompenseerib.
- Nooooojah. Elu on tõestanud, et äravõtmine läheb alati libedamalt kui juurdepanemine. Ja selles on sygavalt kaheldud, kas riigil tähtaja saabudes sellisteks lõbustusteks ikkagi raha on.
- Jah, eks riigi usaldusväärsus on viimastel kuudel tõsiselt kannatada saanud. Kuid samas on väga ebamugav, kui pensioniiga ykskord kätte jõuab ja selle eest pole hoolt kantud.
- Noh, kui ma nyyd statistika peale mõtlen, siis pole erilist kindlust, et ma seda pensioni yldse näen.
- Keskmine eluiga ikka vähehaaval tõuseb, isegi meeste oma.
- Jah, aga ysna aeglaselt. Hiinas on see siiski märgatavalt kõrgem.
- Kui teatud eani juba elatud, on märksa suurem tõenäosus edasi elada.
- Jah. Ja kui nyyd võtta arvesse suguvõsas varem esinenud sydamehaigusi, kukub see tõenäosus jälle kolinaga. Kui mu isa pensionini ei elanud, ei ole ka mul palju lootust.
- Tjah. Eks seda saab muidugi pärandada ka...
- Kui teie pank ja meie riik selleks ajaks ikka alles on.
- Nojah. Aga nagu ma aru saan, te olete sellest kõigest teadlik ja teid pole pensionisammastest eriti teavitada vaja.
- Enam-vähem jah. Eks ma mõtlen selle yle. Igatahes aitäh helistamast ja ytlemast. Kena päeva.


Kyllap ma kunagi tolle õnnetu avalduse kirjutan. Tulevikuennustamine on hasartmäng, milles osalemine on mõnes mõttes kohustuslik või vähemalt rangelt soovitatav. Enamik muidugi kaotab nagu igas mängus, kuid kui sa oled kaotusega arvestanud ja ikkagi ei kaota, on see teistmoodi kaotus ja hoopis ebamugavam. Nagu õlekõrtest haaramine ikka: yhest-kahest pole asja, aga terve vihk võib olukorra juba päästa.

No ja siis tuleb muidugi mõni ulakas nagamann tikuga.


P.S. Kas teie olete märganud, et meil on nyyd kaks ypris sarnase nimega panka: SEB ja SWB? Nii nad seda endist Hansahoiupanka uuemal ajal lyhendavad. Need võiks siis olla South-Eastern Bank ja South-Western Bank, Kagupank ja Loodepank. Mõnes teistsuguses maailmas näiteks.

Thursday, August 20, 2009

Saarlased korjavad raha kosmilise energia voo jaoks

Skeptik.ee kirjutab Saaremaa esoteerikust, kunstnikust, "ajaloolasest", uriiniravitsejast ja vandenõuteoreetikust Enn Kaljost. Lõbus lugemine. Saaremaa paene pind paistab viimasel ajal yldse hulludele viljakas olevat, igatahes kasvavad need seal paremini kui kartulid.

Oma Saares ilmus hiljuti lugu "Saaremaa Stonehenge", kus keegi kristliku kultuuriloo magister Karl Kello esitles saladusse jäetud paigas asuvat megaliitilist observatooriumi.

Selle muinasobservatooriumi puhul võib olla ühtlasi tegu ka tervenduskompleksiga. Teatud kivi(ringi)del on tundlike inimeste kinnitusel selgesti tunnetatav tervistav mõju. Kivistruktuur kui ühenduslüli mikro- ja makrokosmose vahel, saavutamaks kooskõla kõiksusega?

Taevatähtede ja pööripäevapäikese tõusu-loojangupunktide ning kuuliikumise järgi orienteeritud kiviringid ja üksikud suured kivid võivad kujutada endast taevapildi koopiat, n-ö maatriksit, mis, sattudes kindlal aastaajal / kuupäeval / kellaajal koherentsi kosmilise kvant- resp. infoväljaga, avab hetkeks n-ö värava.

Võimalik, et kiviridade abil saab lisaks teatud tähtpäevadele jmt määrata ära need hetked, mil see maatriks töötab kõige tõhusamalt – et tagada korrastava ja tasakaalustava kosmilise energia voog kogukonna jaoks elulistel eesmärkidel: tervendamine, viljakus, kogukonna sidusus. Inimeste heakäekäigu nimel oli eluliselt vajalik teada täpset aega rituaalide läbiviimiseks.
(Kirjaviis muutmata.)

Oma Saare toimetus, "tutvunud kohapealse olustiku ning ettepaneku autori eelnevate ja käsilolevate kirjatöödega", kilkas vaimustusest ja soovitas "luua selle muinasobservatooriumikompleksi arendustegevuseks fond". Ei oska mina ytelda, kust nad sedavõrd muljetavaldavaid kirjatykke lugeda said, et kivide kosmilise kvantväljaga koherentsi ajamiseks raha korjata tahavad, aga ega terve lehetoimetus järsku kollektiivselt lolliks ka minna saanud.

Ju neil selleks hea põhjus on. Päike on ikkagi mõni päev ysna ere ja peakatte võib ulakas meretuul sootuks lainetesse pyhkida, pea siis need tasakaalustava kosmilise energia kogukonna jaoks elulistel eesmärkidel arendamise fondid ei tule. Ehk loodab Oma Saar väikeste roheliste mehikeste seast lugejaid värvata? Majanduskriisi aegu kulub väike lisasissetulek ikka ära.

Kurvem on uudis Saaremaa niigi vaevu hingitsevatele spaadele: kui iga sant ja setu võib käia mereäärses tervenduskompleksis kvantväljal peesitamas, on neil raske konkurentsis pysida. Ehk saavad endised spaatöötajad siis vähemasti Oma Saare fondilt palka, et kividel sammalt kammida ja kosmilisi kiiri läikima lyya.

Kui keegi tahab aga õppida lähemalt tundma viise, kuidas kivistruktuurid kui yhenduslylid mikro- ja makrokosmose vahel aitavad saavutada kooskõla kõiksusega, võtab kõik teadmistejanused lahkesti vastu EELK Uduteaduse Instituut. Sealt niisugused targad magistriherrad oma kvaliteetse hariduse saavadki.

Tuesday, August 18, 2009

Arctic Sea - rahvaste sõpruse symbol!

Kui Venemaalt mõni uudis tuleb, on eestlaste esimene reaktsioon loomulikult paanika. Nii nyydki, mil Peetri sigitatud kuulsusrikas laevastik Läänemerelt ulgumerele hulkuma pääsenud laevukest päästis ning oma vägitykist pool ilma täis pasundas. Juba tõstab mõni murelik mees oma kaebliku healekese taeva poole ja hädaldab:

Häda, oh häda!
Näe, jälle kuulutavad Nemad,
et laevakaaperdajad
ja kurjad laaberdajad
olnud venelased, eestlased ja lätlased koos,
just nagu muiste vitaalivennad.
Järjekordne rynnak ja propaganda
on võetud väikeste vaeste Baltimaade vastu panda!
Oh häda, see kõik on kindlasti kohutav laim,
mille taga on Silver Ykssilm,
õel tiblast provokaator
ning homme kukub meile pähe ekskavaator!


Tegelikult tähendaks eestlastest, lätlastest ja venelastest (või vastavate maade kodanikest) koosneva piraadijõugu puhul Eesti riigi syydlaseks nimetamine, et samamoodi muutuks äärmiselt kahtlaseks ka Läti ja Venemaa. Jagatud rõõm on kolmekordne vorst või kuidas see vanasõna käiski. Nii et niisugusi järeldusi teha oleks kaunis absurdne.

Pigem võiks vahvat uudist tuua näitena rahvaste sõprusest: olgu riikide suhtes, millised nad just parasjagu on, ent era- ja kolmandas sektoris leiavad toredad inimesed alati yhise keele. Ikka leidub mõni reibas ettevõtmine või lõbus seiklus, mis lihtsad inimesed oma väikeste, ent yldinimlike huvidega yhte seob. Ole sa eestlane, lätlane, venelane, juut või setu - kõigile meeldib Johnny Depp.

Kuidas Kokakino turundusega müüki tapab


Kokakoolakino tegi täna hommikul endale suurepärast promo ning saatis laiali ringkirja, milles lubas kinoklubi liikmetele reedeks tasuta pileteid James Cameroni filmi "Avatar" esmaesitlusele. Piletitele pidada ligi pääsema täna kella kahest saati.

Mõte suurepärane, aga juhtus loomulikult see, mis juhtuma pidigi: kell 14.00 kukkus kogu vaese kinokese server kolinaga maha. Kui eestlane teeb turunduskampaania, ega ta siis ju arva, et keegi selle peale kohale tuleb. Muidu peaks ehk jämedama toru või stabiilsema tarkvara peale mõtlema. Milleks?

Nii et praegu ei toimu kino kodulehel ei kommunistlikku tasuta piletijagamist ega kapitalistlikku tavalist piletimyyki. Loodetavasti ei käi nende kassamajandus sama serveri kaudu, muidu kuulutatakse varsti välja konkurss itimeeste pealiku ametikohale. Ja, noh, õigupoolest oleks see peris paras, ei pikk ega lyhike.

Saturday, August 15, 2009

Kus on rändurite kodu?

Ma kõnnin ja kõnnin yht lõpmata teed
kesk põlde täis valmivat vilja.
Ma kõnnin, teed on nii kõvad kui keed,
ju lapsena teesid armastas meel,
teed laulavad õhtul hilja.


Juske Jaak kirjutab tundehellas järelehyydes Rahvaliidule: "Sotside uksed on mõistlikele vaskapoolseid [sic!] ideid kandvatele inimestele, ka Rahvaliidust lahkujatele alati avatud."

Ja toob näiteks Andra Veidemanni, kes yhel hiljutisel vihmasel õhtutunnil, vile vihmamantel pealinna karmis meretuules laperdamas, kompsuke maise varaga vastu rinda surutud, kunagise Punase RETi söökla juures seisis, arglikult vastu sotside kontoriust kopsis ning aknast helkiva tulukese poole piilus... Ei, see oli yks teine jutt, midagi Dickensilt vististi.

Arvestades, et Veidemann on olnud
1) Liberaaldemokraatlikus Parteis (hiljem Reformierakond)
2) Keskerakonnas
3) Arenguparteis (esimees)
4) Rahvaliidus
ja on nyyd
5) Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas,
ei oleks ma väga kindel, et ta yldse mingeid ideid kannab. Või on need mingid ypris kummalised ideed. Õnneks on see tytarlapse enda ja teps mitte minu mure, ei pea mina hakkama ta retkede taha mingit biheivioristlikku teooriat looma. Pealegi on selliseid rahutu hingega rändureid Eestimaa poliitikaradadel suisa karjakaupa. Egas mustlasedki maailmas üksi ringi hulgu.

Eesti suurematest parteidest on Andral praeguseks käimata ainult yks, õnneks tuleb aga pisemaid vähehaaval juurde. Kui jumalad tervist annavad, jätkub reisilusti veel kauaks, nii et jõuab ka Jaak-poiss kord Andrale järele lehvitada ning mõttes kõike head soovida. Kabjad löövad talle musta pori näkku, aga tee ei lõpe, otsa tee ei saa.

Thursday, August 13, 2009

Päikesepoisid: Kuidas peksta naist?

A: sõbranna suutis käia tõepoolest politseisse avaldust tegemas
A: ja teda ei võetud jutule, sest klaarige oma peresisesed asjad ise!
B: ja tema ei suutnud ennast seal maksma panna
A: ausalt nagu
A: ma tahan varsti kuskil avalikult sõna võtta, et naised, ärge jumalapärast ametlikult abielluge
B: Päevaleht või Ekspress, soovitan
B: Agne Narusk EPLis paistab sellega tegelevat
A: sest kui prints konnaks muutub, naise haiglasse peksab, ära vägistab või rahast tühjaks tõstab, siis on see peresisene asi ja politsei ei liiguta lillegi!
B: aga loomulikult
B: üldiselt on sellisteks asjadeks, nii kibe kui see tõde ka pole, sotsiaalpornomeedia. Võsa Pets jne
B: kui kaamera ukse taga seisab, võetakse kõik avaldused vastu
B: teoreetiliselt saab minu teada ka politseisüteemis niisuguse kohtlemise peale kuhugi kaebuse esitada. aga praktikas arvestatakse neile vastates muidugi ka sellega, kas inimene tundub tülikas või mitte. kui on oodata, et ignoreerimise korral ise ära kaob, miks siis midagi tegema peaks
A: nojah
B: kui avalduse teeb Barbi Pilvre, teda tõenäoliselt ära saata ei üritata
A: aga sinist viha teeb
B: jah
B: ja mitte vähe
B: seepärast võikski selliste asjadega sagedamini lehte minna
B: alles hiljuti kirjutas juuraprofessor Jaan Sootak EPLis, kuidas karistuste karmistamine ei anna perevägivalla vastu tulemust, ega keegi sellepärast palgapäeval joomata jäta
B: loogika on raudne, ainult roostetab
B: vaja on muuta üleüldist suhtumist. ega politsei ja kohtud kuskil väljaspool ühiskonda seisa. ja suhtumisele mõjuvad karistused küll
A: perevägivallaga ongi sihuke jama värk
A: et teed kutile trahvi -- see raha tuleb ju kogu pere eelarvest
B: jah
A: viid kuti plate peale -- tuleb koju, on uus põhjus naisele-lastele kolki anda
B: Sootak tõi muidugi ka näite, et Rootsis saab naist peksnud mees karmima karistuse kui vastupidi - selle eest, et mees on
B: ja lähenemiskeelud ei tööta
B: ehkki seal on küll konkreetselt karistuspoliitikas asi
B: st, küsimus on mitte karistuse enda raskuses, vaid selles, et see alati ja järjekindlalt toimiks
A: ja pooltel juhtudel, kui politsei naise kutse peale kohale tormab, magab kurjategija juba nigu jõululapsuke, aga naine on sinikad kinni meikinud ja seletab, et tema kallis meheraas ei tee kärbsele ka kurja!
A: et ma saan nagu politseinikest ka aru, miks nad ei taha sellistesse asjadesse sekkuda
B: no sellisel puhul ei saa keegi aidata
B: ehkki üldiselt saab ka. põhimõtteliselt kehtib mõnel pool reegel, et kaebuse tagasivõtmist sellises asjas ei arvestata
B: arsti ülevaatusele mõlemad, marss. jne, kõik vajalikud ekspertiisid
A: teisest küljest jälle... kui ma tahan, ütleme, oma eksmehele põhjaliku käru keerata, kutsun ta enda juurde, pakun pitsi viina ja siis löön iseendale panniga pähe ja helistan politseisse
A: mil meetodil see mehike ära seletab, et tema ei teinud, mina ei tea
B: lihtne, Watson
B: pannil ei ole tema sõrmejälgi
B: aga nojah, korraldada annab
A: no siis ma lasen tal enne korraks kotlette pöörata ka;)
B: üldiselt lahendatakse tihti need asjad siiski põhimõttega, et pigem tehtagu viga meestele kui naistele, sest nii eksitakse harvemini
B: st, seal, kus tahetakse lahendada
A: no meil nad ei tahagi
B: jah
A: ja ausõna, noh... ma suudan veenda niigi hirmunud inimest politseilt abi otsima ja need seal ütlevad tuimalt, peresisene asi!
A: see ei lähe nüüd elu lõpuni politseisse isegi siis, kui linna peal pekstakse ja paljaks röövitakse!


Vastus pealkirjas esitatud kysimusele on lihtne: pikalt, rahulikult ja mõnuga. Peale pekstava enda ei häiri see mitte kedagi.

Sume on öö

Toimetamise käigus leidsin tekstist viite F. Scott Fitzgeraldi "Suurele Gatsbyle". Ega mina pole seda ka lugenud, aga lauses See värv viis mu mõtted alati romaanile "Suur Gatsby" - kumale Daisy kella otsas oli midagi kahtlast. Mis mõttes "kella otsas"? Kellad on ju tavaliselt ymmargused, ilma otsteta. Kuma kellaklaasi taga võiks veel olla, ent ikkagi... Midagi oleks justkui nihu.

Kui ma nyyd järele mõtlen, oli Ameerikas pärast sõda skandaal naiste asjus, kes pidid omal ajal värvima kellaosi helendava värviga. Radioaktiivsusest ei teatud toona midagi, nii et hiljem tuli sellest vägev vähijama. (Vt eelmine sissekanne, eks ole. Ma ytlen, et need loomakesed trygivad praegu uksest ja aknast sisse.) Järelikult oli FSFi aegu selliste detailide jaoks liiga vara.

Sellele ma aga varem ei mõelnud, vaid läksin Wikipediasse ja lugesin läbi sisukokkuvõtte. Tõepoolest, kui autor kirjutas ...the glow at the end of Daisy's dock, siis ta seda ilmselt silmas pidaski: kaid või paadisilda. Kontrollisin igaks juhuks netis rippuvatest tsitaatidest yle, nii oligi. Kuidas eesti tõlkes on, ei oska kahjuks ytelda. Kui keegi saab perra kaia, oleksin tänulik.

Lappasin natuke muudki tausta, Fitzgeraldi elulugu ja tema naise elulugu ja tema viimase elukaaslase elulugu ja veel paari romaani kokkuvõtteid. "Sumedast ööst" lugedes meenus vähehaaval, et kunagi algas ka yks laul sõnadega Tender is the night... Natuke mäletasin isegi meloodiat, kummitas ja ära ei läinud.

Egas midagi, Youtube'i kallale. Esiteks tuli laul ennemuiste FSFi romaani järgi tehtud filmist. Siis muusikal, lavastatud 2004. (Väga head näitlejad, muide. Kohe meenus Aldridge'i "Viimne pilguheit", ega ma seal kirjutatust enamat Fitzgeraldist teagi.) Siis tuli veel terve trobikond variante kuni Belgias esinenud "Triffids"-nimelise ansamblini välja, mille solist ei osanud oma vasema käega midagi peale hakata ja muudkui vehkis närviliselt.

Lõpuks leidsin siiski ka selle, mida otsisin. Järjekindlus viib mõnikord sihile, kui just päriselt rappa ei eksita. (Aga rabas on praegu kindlasti ilus.) Ei ole Blur oma kunagisele populaarsusele vaatamata suutnud mu mällu nii pysivat jälge jätta, et ma nende nime peast teaks. Ent näe, head lihtsad meloodiad ilmuvad vahel täiesti ootamatult välja. Rahulik ja mahe muusika, hea öösel poole yhe aegu kuulata.



Hiinast Ameerika kirjanduse kaudu Briti muusikasse. Pealkiri pärineda John Keatsi "Oodist ööbikule" ("Ode to a Nightingale"), seda luuletust ma kyll ei mäleta. Kas selle tõlge mitte ehk yhes Vikerkaares ei ilmunud? Äkki ei ilmunud kah.

Tuesday, August 11, 2009

Vähipööripäev

Vähihooaeg on täies õies. V. kirjutas, kuidas vähipyygil lõbutses. Mingis lehes ilmus uudis salavähilistest. Mu enda lähemate sõprade seas on see vahva koduloom yhel juba ammu ning hiljuti sai teine hää tuttav sama toreda uudise. Vähid on moes.

Aeg-ajalt tundub kõik allamäge veerevat. Uudised on halvad, raha napib, töö kuhjub ning jaks lõpeb, ilm on kas liiga palav või liiga kylm või liiga märg või kõike korraga. Igasugused kehaosad valutavad, söök ajab sydame pahaks ja nälg on. Toas on umbne, akna taga niidetakse ohtra karjumise saatel muru, arvuti streigib ja internet venib, tähtajad vuhisevad aga mööda nagu kilpkonnad eesti soost talitajast. Statistika on liiga keeruline, ykski teema pole artikli tarbeks kyllalt huvitav, adminiliides sigatseb ning toimetatavas raamatus kasutab autor normaalsete nimede asemel hiinakeelsete toortõlkeid inglisse, nii et enne asjade ylesleidmist kulub pool tundi Google'i ja Wikipedia seltsis. Kaal kasvab ning põlveliigesele kirjutatud harjutuste leht on kuhugi kadunud.

Siis räägib keegi jälle vähist ning asjad vudivad kiiresti oma kohtadele tagasi. Mul pole midagi viga, kuskilt väga tõsiselt ei valuta, tööd jätkub ning toitu niisamuti. Mind ymbritsevad toredad inimesed ja koledatest hoian eemale. Õigupoolest pole mul yhtegi probleemi.

Teiste pärast muretsen kyll mõnikord.

Saturday, August 8, 2009

Tuhande eelarve aeg

Mälu ei tohi uskuda. Arvad kyll, et tead, kuid tegelikult on kõik sassis. Mõtled, et mäletad inimese nime... ja selgub, et ajasid selle segi mõne ta nimekaimuga või tegid Lehtsaarest sootuks Lehtmetsa. Pagana piinlik.

Käsilolevat Hiina-raamatut toimetades olen lapanud nõrkemiseni kõikvõimalikke veebilehti, kus Hiina ajaloo, poliitika ja muu seesuguse kohta taustainfot pakutakse. ennekõike muidugi inglise ja eesti Wikipediat. Kui kuskil mõnd viga näen, õiendan ära kah.

Nyyd siis omad vitsad peksavad. Avastasin just, et mälule lootes tegin hiina filosoofialoos tuntud "sajast koolkonnast" oma napi aruga tuhat. Võimalik muidugi, et tol ajal, kui Märt Läänemets veel Tartu Ylikoolis Hiina mõtteloo loenguid luges, oligi koolkondi tuhat ja nyyd on neid säästueelarvega kärbitud. Võib täiesti olla, ilmas juhtub imelikumaidki asju. Aga vähetõenäoline.

Ei tea, kust ma need tuhat võtsin. Kyllap oli kuskil mõni tuhandega nimi kah, neil seal on palju kauneid kujundlikke nimesid. Yks ajaloojupp on näiteks "Kevaded-sügised", seda kirjeldava kroonika järgi. Kolmevalitsuse-nimelist aega teavad needki, kes raamatut lugenud pole. (Näiteks riigikoguja Toomas Varek, kes seda 17. sajandi klassikateost kommunistlikuks kirjanduseks sõimas. Ei väsi ma teda selle eest torkimast.)

Mis meil siis praegu olla võiks? Tuhande eelarve aeg? Monumendisõdade periood? Paberist Lehtede Loojang? Või hoopis - miks mitte - Vana ja Noore Ehina ajastu?
Eks kaks tuhat aastat hiljem saame teada.

Friday, August 7, 2009

Inimesed on olulised. Aga?

Maailmale ei meeldi, kui ma tööd teen.

Igal õhtul, kui ma laua taga istun ning olen kõik lõbustused arvutis välja lülitanud, saadab maailm kellegi minu juurde. Vahel on see keegi, kel on väga halb ja valus ja kes tahaks sellest rääkida. Vahel on see keegi, kes tunneb end hirmsal kombel üksi ning vajab lihtsalt seltskonda - tunnet, et kõik pole teda maha jätnud. Vahel on see keegi, kellest mul on suur rõõm ja keda näeb muidu haruharva. Vahel on see sõber, kes tuleb ja kysib, kas ta võiks teel punktist A punkti B paar tunnikest minu juures veeta ning juttu vesta.

Ma saan inimeste muredest ja vajadustest täitsa hästi aru. Inimesi tuleb aidata. Ja oma lähedasi ei tohi eemale peletada. Aga nyyd on see kõik kuidagi... kontsentreeritud.

Vahel on kuu aega niimoodi mööda läinud, et ma kedagi ei näe. Käin ainult tööl koosolekutel, tund aega nädalas. No ja mõnikord poes. Praegu, kui mul oleks hädasti tarvis meeletult tööd rabada, on ka kõigil teistel mind vaja - mitte yksnes tööl.

Ma ei tea päris hästi, mida teha. Yritan kuidagi kitsa tara otsas tasakaalu hoida, loobudes kõigest võimalikust ja pyydes sellega siiski mitte kellelegi liiga teha. Ent vahel on tunne, et enam ei jaksa. Ning kui ma seda tööd kibekähku valmis ei saa, järgneb tõepoolest ysna kiiresti krahh.

Nojah. Selle jutuga siin teen ma jälle mitmele heale inimesele haiget.
Ma tean, mida te tunnete.

Thursday, August 6, 2009

Kui tahad laulda, siis laula

Jälle pole mahti blogida.
Jälle Amanda Palmer.



Mina kogu seda tviterdust nii pyhalikult ei usu, aga lyhikokkuvõte on sihuke.

Yhel päeval teatas Amanda Palmer Twitteris, et mängib rannal ukulelet. Kaks päeva hiljem oli kamp koos. Juhtumisi olid seal näiteks yks filmimees, yks fotograaf jne. Kellelegi tuli mõte teha muusikavideo. Tehtigi, kahekymne minutiga.

Tore ju.

Wednesday, August 5, 2009

Kysimus suurele ringile: kaarditarkvara tahaks

Tahaksin teha toredaid ja värvilisi kaarte. Selliseid, kus Euroopa riigid või Eesti maakonnad on mingite parameetrite, näiteks miinimumpalga või tööpuuduse alusel kirevaks värvitud. Yks sort võiks olla sihuke, kus numbri kasvades värv sujuvalt muutub, kollase-punase toonides vms.

Ilmselt oleks sel juhul vaja aluseks võtta kontuurkaart ja edasi kaarditarkvaraga sudida. Raha ma selle alla ei pane, sest keegi kogu see rõõm on mu eralõbu ja keegi vaeva eest juurde ei maksa. Lisaks pole mul millegi keerulise õppimiseks aega.

Kas keegi oskab soovitada mõne lihtsa ja käepärase programmi või veebilehe, kus niisugust asja kerge vaevaga teha saaks? Niivõrd kui mina neid asju tunnen, ei tohiks ju keeruline olla. Kuidagi ei tahaks hakata värvipliiatsite ning paberkaartidega jamama.

Tuesday, August 4, 2009

Midagi vana, midagi uut...

Täna kysiti mult eestikeelset vastet fraasile sanity check. Arutelu käigus koorus välja tervemeelsuskontroll. Pisut orweljas (kellest ma lähemal ajal veelgi kirjutan), aga mis siis.

Olgu siin ka yks puhk, mil seda sõna rakendada. Publik palub lisada kaks märksõna:
1) Genzilla;
2) kawaiiii!

Leping rariteetsetel alustel

Ei mina tea, kas huvitava ning omapärase sõnakasutusega paistab silma munitsipaalpoliitik A. Kiviberg või koosolekute protokollija, aga nii see lause Viljandi linnavolikogu istungi protokollis seisab:

A. Kiviberg – lähtudes loogikast, kui on lepingupartnerid midagi kokku leppinud ja üks osapool soovib garantiisid saada, siis kas poleks mõistlik seda teha rariteetsetel alustel, et sama summa ka linna kasuks juhul, kui teie ei täida tingimusi?

Ja nyyd ytleme kõik koos: pariteetne. Ytleme veel kord. Mekutame seda sõna keele peal, naudime ja meenutame, et pariteetne tähendab võrdset, rariteetne aga haruldast. Kui mõnd Viljandi poliitikut näeme, ytleme neile kah.


P.S. Vist on kysimus ikkagi protokollijas. Veidi hiljem kirjutas ta "Selge on see, et müüa tahab raha kätte saada." See ei saa olla suuline viga.

Poliitilistel yritustel on tihti protokollijatega probleeme. Tean yht erakonda, kus praktiliselt iga väljaminev dokument on kirjavigu täis. Eks igayks kujundab enda mainet ise.

Monday, August 3, 2009

Eesti - saaduvedavate kanade maa

Irve propageerib oma Norra-reisi päevikus turismiarendust:

Kõrvalepõike korras mõtlesin, et Eestile on vaja luua mingi oma selline ekspluateeritav mütoloogilis-loom ja siis teda igale poole toppida, et turistid mingeid mõttetuid, aga nutikaid asju ära veaksid meie riigist suurtes kogustes. Need Norra trollid olid väga edev näide.
Jäin mõttesse. Keerulisevõitu nagu. Selliseid päris endeemseid mytoolevusi meil eriti ei ole. Mittemytoloogilisi samuti mitte. Kui hoolega järele mõelda, pole vist isegi taimi; kõik, sunnikud, kasvavad peale Eesti vähemalt ka Lätis või Soomes. Ei ole patriotismi taimeriigis.

Pokud ehk sobiks, aga nemad on Edgar Valteri jagu. Noh, Soomel on muidugi kah muumid ja Tove Jansson. Ja jõuluvana, kellele on veel paar pretendenti. Pokud sobiksid Eesti kui rabamaa brändiga, mida Fred Jyssi ja sõbrad on yritanud promoda. Rahvatraditsiooniga neil samas suurt pistmist pole, vanu lugusid ei liigu ning uusi leiutada on kah kahtlane - kes kord autoriõiguslaste hambu jäänud, ei sest enam elulooma saa. (Äkki peaks hoopis noid eksportima? Myyme rattused ja kivistikud kasudega maha?)

Mardus on ilus sõna, ent sisu jääb rahvaluules pisut segaseks. Pealegi pole see kuigi originaalne, iirlastel on märksa kuulsamad banshee'd-bean sí'd ning eesti sõna tuleb hoopis skandinaavia tyvest.

Haldjates on originaalsust veelgi vähem ja ehkki Eesti haldjad on enam-vähem hiielised ning keldi omadest erinevate elukommetega, on seda vahet turistile veel raskem selgitada kui erinevust pronkssõduri ja vabadussamba vahel.

Näkid, nagu teada, on taas Skandinaaviast pärit immigrandid. Ja nii edasi ja nii tagasi. Mis meil siis yle jääb?

Õnneks saab alati pöörduda folklooriklassikute poole. Ka Kivirähk kirjutas oma "Rehepappi", Eisen õlal jalgu kõlgutamas. Ning tõesti, Eisenil on terve rida huvitavaid tegelasi.

Esimesena meenub muidugi kelladega kaetud ilves. Paraku võidaks seda pidada poliitiliseks satiiriks või siis jällegi propagandaks, sõltuvalt pidaja vaadetest ning vajadustest.

Samas on aga nii Eisenil kui ka Kivirähul suurepärane ning meeldejääv tegelane: kana, kes veab saadu. Tõepoolest, sellist asja ei näe iga päev. Teisalt on komponendid jällegi odavad, heinasaadudest ja kanadest ei tohiks meil linnugripile ja heinapalavikule vaatamata suurt puudust olla. Nii heinahunnikut kui ka meie levinuimat kodulindu on lihtne kujutada, turistidele saab myya rinnamärke ja savikujukesi, maale ja kampsuneid. Kas poleks uhke näha lennukile voorivat Briti poissmeeste karja, igayhel seljas saadu vedava kana pildiga T-särk? See on symbol, mida keegi järele ei tee, kuid ka unustada ei suuda - igal nägijal jookseb juhe kokku. (What the frick is THAT and where did you get it? - Eh... eh... Stonia!)

Miks ei võiks Eestist saada maa, kus iga jumala päev aasta läbi, sõltumata ilmast ja poliitikast, leidub yks kana, kes isamaa pinnal vabalt saadu võib vedada? Anname Evelinile ja Estrile järgmised miljonid pihku, moodustame sihtasutuse ja sealt see Eesti maine tuleb. Ega hullemaks ikka ei lähe.

 
eXTReMe Tracker