Näita oma toitu Vikipeedias!

Pakkumine toidublogijatele, niisama söögihuvilistele ja söögikohtadele: olge head, tehke Eesti toidust pilte ja laadige need Vikipeediasse yles. Just kõige tavalisematest Eesti toitudest ja toiduainetest. Tegelikult on suisa piinlik, kui vähe meil neist siiani fotosid on.

Jah, suurem osa Eestis populaarseid või traditsioonilisi toite on tulnud välismaalt. Aga tihtipeale me teeme neid ikkagi isemoodi. Sellepärast oleks ka hea, kui saaksime inimestele näidata toidu valmistamist. Kuidas täpselt tehakse ikkagi hapukapsast? Kuidas hakitakse, kus hapendatakse, kuidas ja mille kõrvale serveeritakse? Milline näeb välja mulgipuder? Seapraad? Mannavaht? Kuidas praetakse, keedetakse, vahustatakse, hautatakse? Kui peeneks hakitakse, kuidas segatakse, kuidas syyakse? See kõik ei ole sugugi enesestmõistetav.

Tegin kiiruga pisikese nimekirja toitudest, mille kohta meil minu arvates fotosid vaja oleks. Paljudest pole muidugi veel artiklitki, aga selle kirjutamises ei tohiks ka midagi keerulist olla. No kuulge, keedukartuli ja hapupiima kohta oskab ju ometi igayks ytelda, mis need on ja kust tulevad. Kui paljusid inimesi te teate, kes kunagi ei söö?

Nimekiri on siin: http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Oop/Eesti_k%C3%B6%C3%B6k Olge hääd ja aidake.


P.S. Veel yks pisike märkus, lihtsalt igaks juhuks: me ei tohi kasutada Vikipeedias pilte, kus on mõnele firmale kuuluv kujundus või kaubamärk, ilma kirjaliku loata. Pilti Salvesti hapukapsapurgist vabalt pruukida ei saa. Aga kui hapukapsad purgist välja kallata, siis neile autoriõigus ei kehti.

Muidugi võib kysida ka kirjaliku loa. Kõige mugavam on e-kiri, mille saab saata asjakohasele aadressile arvelevõtmiseks. Kui keegi tõesti midagi seesugust teha tahab, olge head, võtke minuga eraviisiliselt yhendust, eks ma siis selgitan, mis kuidas.

Tulge täna Wikipedia sünnipäevapeole!

Toimub kell 18.00 Tartu Lutsu-nimelises linna raamatukogus Kompanii uulitsas. Huvitavat juttu räägivad poppide rastalokkidega Eesti noorim doktor Margus Niitsoo ja Karl Kruusamäe. Pärast pakume soolast ja magusat kringlit, kohvi ja teed.

Reklaamin kyll hilja, aga parem kui yldse mitte. Tulge pittu!

Põhimõtteliselt sai mõte alguse sellest, kui millalgi augustis (vist?) andsin Tallinna Televisioonile intervjuu rahvusvahelise Wikipedia 10. synnipäeva puhul ja reporter kysis, kas torti ka antakse. Lubasin, et millalgi saab - paraku olen nyyd oma tegemistega Tartus, nii et TTV ilmselt ei tule.

Paar täpsustust ka. Eestikeelne Vikipeedia saab 10-aastaseks alles 2012. aastal, tänavu sai 9. Ja erinevalt sellest, kuidas Õhtuleht Kruusamäe Ivo hommikul Terevisioonile antud segasevõitu intervjuud refereeris, ei ole "Eesti rekord" mitte 7000 artiklit, vaid 267 739 muudatust (10. oktoobri seisuga TLY filosoofiaõppejõud Andres Luure, keda naljaga pooleks ka eesti Vikipeedia "peatoimetajaks" on kutsutud). Kes konkreetselt kõige rohkem artikleid teinud on, ei oskagi ytelda.

Eesti filosoofia tõeline pale

Paar juhuslikult valitud pilti sel nädalal Tartus peetud Eesti filosoofia aastakonverentsi esinejatest.







Ja nyyd, noored mehed (ja miks mitte ka naised), vutt-vutt-vutt Tartusse filosoofiat õppima!

Teine sugupool

Avastasin täna hommikul, et statilises leibkonnauuringus peavad inimesed valima oma leibkonnale pea. Selge on see, et perekonnas saab olla ainult yks pea: yks rahvas, yks perekond, yks Juht. Mõni võiks siinkohal pikalt jutustada, kuidas statistika abil yhiskondlikke võimustruktuure kinnistatakse, aga mina praegu ei viitsi.

Artise kino reklaamib oma Euroopa filmide festivali plakatitega, kus kenad noored pyksata naisterahvad ungari, rootsi ja kyllap mõnes muuski keeles meelitavad: ykskõik mis keeles ma räägin, ikka olen ilus vaadata.

Ausõna, mulle meeldivad ilusad paljad naisterahvad. Botticelli "Venuse syndi" vaataks või söömata - eriti Monty Pythoni Münchhauseni-filmis, kus Venust kehastab Uma Thurman. Mõnikord tekib siiski tunne, et neid on, vabandage, kuidagi liiga palju. No mis pagana loogika ses kinoreklaamis on? "Mis sest, et aru ei saa, tule ikka vaatama!" Kas Artis kavatseb subtiitrite pealt kokku hoida või näitab Ungari pornot?

Millaski reklaamiti mu töökoha vastas bussipeatuses mingit spordiklubi - jälle yhe vaese tydrukuga, kel polnud raha pykse osta. Ei saanudki aru, kas see oli siis nudistide klubi või milles asi. Naabermaja ees kipub parkima auto, kus napis rõivas neiuke kutsub pabereid paberihunti toppima. Mis seos seal olema peaks? Vagina dentata ja kastratsioon?

Miks yleyldse peaks kõike siin ilmas paljaste naistega reklaamima? Kas on tõesti kindel ja kontrollitud, et naistel kunagi raha ei ole, välja arvatud lesbidel? Need viimased on muidugi pururikkad, mhmh.

Kuuldavasti tahavad toredad inimesed teha Uut Rohelist Erakonda, kus kõik oleks Teisiti: keegi ei petaks, keegi ei varastaks, keegi ei teeks teisele liiga. Muuhulgas mõeldakse ka sugulisele ebavõrdsusele: "Erakonna 10 esimese Riigikogu saadikukandidaadi seas on vähemalt 4 teisest soost kandidaati ja nende järjestus on üle ühe."

Huvitav, milline see vähemusse jääv "teine sugu" siis on? Ma pakun, et mehed.

Poliitiku ilu

Vaatasin poliitiku hiigelplakatit, millelt paistis iga ta näonaha poor. Õigemini oleks paistnud, kui kõik stilistid, jumestajad ja arvutigraafikud poleks tema kallal oma kunsti täit arsenali rakendanud. Praegu sarnaneb ta animekangelannale - noodki on veatud.

Kunagine modell hakkab vanaks jääma. Ta on endiselt ilus, ent nyyd tekitab tema ilu pigem kaastunnet. Mäletan teda vanadest aegadest ja kõigele vaatamata meeldib ta mulle. Kaunis ja arukas naine, ehkki oma aru on ta saanud märksa vähem tarvitada kui teravat keelt.

Võib-olla tuleb see sellest, kui kasutad oma ilu relvana. Mida pruugitakse, see kulub. Tema näojoontest kumab kurjust ja mul on tast kahju. Ma ei oska teda aidata millegi muuga peale selle, et ma tema poolt ei hääleta.

Kes tahab toimetada ooperit?

Olen aeg-ajalt ikka toimetajate tööpakkumisi reklaaminud. Täna sattusin puhtjuhuslikult teate otsa, et Estonia otsib oma arhiivi toimetajat. Tundub täitsa mõnus töö, ehkki rikkaks sellega vaevalt et saab. Äkki mõni melomaanist filoloog siiski tahab?

Ootame sind osalema konkursil arhiivi toimetaja ametikohale

kui sulle pakub huvi
- arhiivi töö korraldamine
- infokandjate arhiveerimine, säilitamine ja kasutamiseks andmine
- digitaalse infopanga loomine ja korrashoid
- raamatukogu töö korraldamine ja külastajate teenindamine
- artiklite koostamine
- trükiste koostamine ja keeleline ning sisuline toimetamine
- meediaülevaadete koostamine
- ajalooliste näituste koostamine

kui sul on
- põhjalikud teadmised muusikast ja muusikaajaloost
- väga hea eesti ja inglise keele oskus
- arhiivis ja/või raamatukogus töötamise kogemus
- kõrgharidus
- väga hea sõnaseadmisoskus
- väga hea arvuti kasutamise oskus
- planeerimis- ja analüüsioskus

kui oled
- kirglik, kiire ja täpne
- loov ja algatusvõimeline
- avatud suhtleja ja meeskonnamängija.

Konkursil osalemiseks saada palun lühike essee teemal „Milleks rahvusooperile raamatukogu?“ ning fotoga CV kuni 31. jaanuarini turundusjuht Ülla Veerg’i aadressile ylla.veerg@opera.ee. Lisainfo: 683 1242.

Olemise talutav kergus

Sada teemat on pooleli, kuidagi ei jõua kirjutama. Keelefašismist, blogidest, pseudonyymsusest... mingid asjad olid veel. Keegi võiks neid mulle aeg-ajalt meelde tuletada, vast siis kirjutan ka.


***

Seisin hommikul valgusfoori taga. Mammi mu kõrval seletas papile: "Ja ta ei öelnudki, kus ta ylemus istub! Kujutad ette, see on veel see kõige hullem vastus: ta ei tea! Arst ytleb mulle, et tema ei tea, kus tema asutuse ylemus on!"

Vaat' see on ametniku eetika! Mina ka ei ytleks, kui mult niiviisi kysitaks. Piinake, kui tahate - oktoobrilaps saladust ei reeda!

Ja yldse, milleks neile see saladus? Mu ylemus on kena inimene, las ta saab ka hingata.


***

Aitäh kõigile uutele toredatele inimestele, kellega ma nädalavahetuse synnipäeval tuttavaks sain, ning vanadele tuttavatele, kellega tutvust uuendasin. Kes mind pärast yritust ikka veel tunda tahab, võiks sellest kunagi märku anda - mul on jube vilets nimemälu. (Ei, neid, kes pyhaba lõunaks veel alles jäid, ma ikka mäletan. Aga neid oli vähe ka.)


***

Homme lõpule jõudva koolituse asjus väga palju avameelitseda ei tahaks - mu kiitus tooks tõenäoliselt inimestele hulga pahandust ja laitus poleks teps mitte parem. Näiteks kaotsiläinud lektori kohta jõudsin anda potentsiaalsele tööandjale negatiivse soovituse juba enne, kui ta pool tundi hiljem yles leiti. Ega ta halvasti kõnelnudki. Samas räägiti koolitusel bullshit bingo'st, mis on minu arvates väga positiivne... aga nyyd olengi vist juba liiga laialt suud paotanud.


***

Muuseas: kas te teadsite, et ISIC-kaardiga saab Estonia pileteilt 50% allahindlust? Draamateater pakub näiteks ainult 15%. Me ooperit, me ooperit...


***

Raamatuvirnad aina kuhjuvad. Raamatud tahavad lugemist, tõlkimist, arvustamist, läbitöötamist... mõni isegi kirjutamist. Eks ma teen seda kõike ka, ent prokrastinaatorina olen siiski tugevam. No see on yks mu loomupäraseid andeid, mis teha.

Ei, parem hakkan jälle tööle ja kirjutan Heimtali mõisatalli unikaalsest ajaloolisest väärtusest. Eile kiitsin näiteks Saimre talu sigalat. Tegelikult on see kõik päris huvitav ja õpetlik.


***

Mis on selle jutu moraal? Moraali ei ole. Katsuge ilma hakkama saada. Algul on muidugi harjumatu, kuid uskuge, varsti hakkab kerge ja hea. Kyll mina juba tean.

Kes tahtis tööd?

No Carpe Vinum igatahes pakub, sealjuures suisa Facebooki kaudu. See on niisugune töökoht, et mulle kuu aega tagasi ette sattunud, oleksin ehk isegi proovinud - ja ma ei salli yldiselt võõrastega suhtlemist ega myygitööd. Noh, vast saab selle nyyd keegi asjalikum ja toredam.

Kuidas teha reklaami: Vali oma päeval!

Sotsiaalvõrgustikes on kirjaoskamatus endiselt eduka reklaami alus.

Kuidas toita 95kilost inimest

* lehtsalat
* redised
* tomat
* till
* piparrohi
* sool
* suhkur
* õunaäädikas
* oliiviõli
* sojakaste

See on see, mis ma ise endale kokku keeran, kui olen pärast ulmekriitika konverentsi sõpradega kokku saanud, öö peale jäänud ning lõpuks ennelõunal neli tundi maganud. Kõik teised yritavad mind tavaliselt yle toita ja ega ma ise alati sugugi parem ole. Jõuluks pannile?


***

Konverents oli suuremalt jaolt huvitav ja igatahes Tallinnast kohaletulekut väärt.

Aitäh neile, kes aitasid leida WiFit. Aitäh neile, kes tutvustasid mind nendega, kellega ma tutvuda tahtsin, ning jätsid tutvustamata sellega, kellega tutvuda ma eriti ei igatsenudki. Aitäh neile, kes pakkusid head seltskonda, ajaviidet, söögi- ja joogipoolist ning yleyldist lõbusat segadust. Ja aitäh neile, kes andsid häid ideid. Neist loodetavasti edaspidi.

Nagu ka sarnastest konverentsidest. Kyberpunk järgmisel aastal oleks minu arust hea mõte ning ulmetõlkimine ylejärgmisel niisamuti. Omalt poolt luban, et pyyan leiutada mõne Acta Semioticasse sobiliku teema ja propageerin seda ajakirja teistelegi. Yhtlasi soovin avalikult õnne 1.2 staatusse kerkimise puhul. Juhuu!

Tervitused kõigilt asjaosalistelt kõigile neile, kellele ma unustan tervised otse edasi anda.


***

Ma ei väida, just nagu alguses viidatud salat olnuks kõik ja suutnuks sellega piirduda. Aga ma vähemalt yritan. Kuskil peab tulema sisse see piir - see salat - mis takistab yheksatkymmet viit yheksakymne kuueks kasvamast. Mis sest, et piiride tajumine ei ole yldiselt mu tugev kylg.

Kes tahab koopiakirjanikku?

Heasse peresse ära anda algaja koopiakirjanik ehk copywriter. Tõsi, otseseid kogemusi on tal vähe. Samas on ta ka igapäevases ideepritsimasinas välja väänamata.

Seni on ta kirjutanud:
* anekdoote;
* arvamuslugusid;
* börsiuudiseid;
* haikusid;
* juhtkirju;
* kaanetekste raamatutele;
* kinnisvara-artikleid;
* koolituste kirjeldusi;
* koomikseid;
* myygikirju;
* paroodiaid;
* pressiteateid;
* proosaluulet;
* raamatuarvustusi;
* repliike;
* sonette;
* statistikaylevaateid;
* SWOT-analyyse;
* teadusartikleid;
* turuanalyyse;
* tööturu-uudiseid
ja arvatavasti veel midagi, mis kohe ei meenu.

Oskab:
* panna artiklitele suurepäraseid kollaseid pealkirju;
* leiutada uskumatuid fotoallkirju;
* inimesi naerma ajada
* kolme keelt enam-vähem vabalt (eesti, inglise, vene) ja paarikymmet sõnaraamatuga;
* tarvitada tuttavaid ja tundmatuid arvutiprogramme;
* joonistada kaarte, graafikuid ja tabeleid;
* natuke HTML-keelt;
* pruukida sotsiaalmeediat (FB, Twitter, LinkedIn, seesinane blogi siin);
* õigekirja.

On tõlkinud, toimetanud ja projektina käima lykanud umbes kaks tosinat raamatut.

On asutanud
* yhe ajalehe;
* yhe libauudiste agentuuri;
* yhe teadusseltsi;
* kaks MTYd;
* mitu toimivat meililisti
ja olnud käppapidi yhe eriala õpetamise alguse juures Tartu Ylikoolis.

Veidra, kuid viljaka huumorimeelega.

Ei taha tingimata täistöökohta, oleks rõõmsasti nõus poolikuga või mingi muu vastastikuselt kasuliku kokkuleppega. Kogemus ja uue asja õppimine on rohkem väärt kui tavaliselt arvata osatakse.


***

Mõistagi räägin ma iseendast. Olen 1. juulist koondatud ja otsin uut tööd.

Ajakirjandus mind enam eriti ei võlu. See-eest on mul alati olnud kuhjakaupa ideid. Tore oleks ykskord ka kastist väljaspool mõtlemise eest raha saada, mitte yksnes vastu kukalt. Ja reklaamitegemine tundub huvitav. Vähemalt tasub seda proovida, eks?

Paar raamatut tahaks ka suve jooksul lõpuni kirjutada, kui vähegi õnnestub. Ja siis on mul veel yks kurikaval mõte edaspidiseks.

Surnud vanaisa vaim ja elektriga töötav jumal

Avantyristid kaebavad oma blogis, et Eestisse tulles on kultuurinihe. Mul on selle jutu vastu omad eelarvamused, kogemused ja yhe ilusa tydruku jooksvad muljed yhest Aafrika suuremast naftariigist.

"Kui tahad, võid sa Beninis vabalt rääkida oma surnud vanaisa vaimuga. ... Eestis kihistataks selle peale pilkavat naeru."
Kohe näha, et põhjaosariiklane räägib. Meil Lõunas on natuke teised kombed. Ma käin ikka Lõunat kylastades aeg-ajalt isaga viina võtmas, mõni aasta näitan talle uut pruuti kah.

"Beninis kaob igapäevaselt elekter tundideks ja see ei tekita suuremat mure. Eestis tekitab igasugune süsteeminihe paanikahoo."
Elektrikatkestusi on meil 15-20 aastat tagasi kyllalt olnud, mõni on lihtsalt mäletamiseks liiga noor. Maal liiniotstes on tänini, tõin sealt Tallinna UPSigi.

"Beninis suitsetatakse kanepit, et olla ühenduses jumalaga. Eestis juuakse purju, et korrakski unustada kõik."
Mis jumalasse puutub, siis meil siin on lihtsalt pikemat sorti liinikatkestus. Teeme tuld ilma temata, paneme arvutihaldjale tassiga piima. Õige meil ylemusi vaja.

Loodetavasti tuleb teine raamat parem kui esimene. Esimese suhtes kõnelime kunagi, aga jäi too asi kuidagi pooleli. Nurisen ometigi mokaotsast: poolik ja pooltoimetamata raamat oli, hoolimata yhe asjaosalise hilisemast haprast eneseõigustusest. Enesekesksust on huvitavamalgi kujul, lehtpuust Castaneda-imitatsioonita. Noored tydrukud muidugi alles, vast kasvavad.

Reklaam: Harrastusteatri väikesed kuriteod

Avastasin oma postkastist, et olen lubanud reklaamida teatritykki, ent selle siis yhel ja teisel põhjusel edasi lykanud. Juhtumisi on aga täna täiesti sobilik viimane hetk.

Käisin mõne nädala eest Vene tänaval tuttavas pööningutoas, kus Tammsaare teater etendas Éric-Emmanuel Schmitti näidendit "Kooselu väikesed kuriteod". Amatöörteatri kohta täitsa korralik töö, kiitus on asja eest. Ei näitlejad, lavastus ega kujundus anna põhjust nuriseda ning isegi tekst on parem kui ma Schmittilt oodanuks.

Éric-Emmanuel Schmitt on paaril viimasel aastal miskipärast moes. Mina puutusin tema loominguga kokku kuus-seitse aastat tagasi, nähes videokassetilt kunagi ka Eestis näidatud filmi "Vabamõtleja". Pagana hea film oli: teravmeelne ja tempokas, heade näitlejate ning meeldejääva muusikaga. Kahju, et seda hiljem kuskilt saada pole õnnestunud; vaid kord nägin yhel torrentisaidil hollandi subtiitritega koopiat. Paraku ma seda keelt ei mõista ning ka prantsust mitte eriti.

Positiivse mulje põhjal läksin mullu vaatama sedasama "Vabameelset" Vanemuise näidendina, ehkki peaosas oli pigem Jan Uuspõld. Pettusin mitte niivõrd Uuspõllus või lavastuses, kui just tekstis endas. "Oscari ja Roosamamma" haibist olen eemale hoidnud, hiljuti lugesin odavmyygist saadud "Milarepat" ja ei arva sest midagi. Olen, jah, pirts, ja Coelho laadis pseudovaimsust ei armasta. Aga aitab autori põhjamisest, "Kuritegude" lavastus mulle ikkagi meeldis.

Esmapilgul jäi mulje tyypilisest Prantsuse salongikomöödiast, nii nagu Baskin neid juba aastakymneid zombi järjekindlusega harrastab. Eks ta selles traditsioonis on kirjutatud ka, kuid märksa väiksema rõhuga koomikal kui tol õhtul teatrisse kogunenud publik seda eeldas. Nende kohta käis pigem Dostojevski ytelus: "Näita näppu ja juba naerab." (Tsiteerin, mõistagi, ebatäpselt.)

Kogu etenduse aja on laval vaid kaks inimest. Lavastaja Anne Velt tegi seevastu triki ja vahetab paare õhtu jooksul ysna mitu korda. See muudab lavastuse huvitavamaks ja sygavamaks: kui mitmel viisil saab sama rolli näha? Kui erinevalt annab seda tõlgendada? Kuidas erineb sama osa psyhholoogiline struktuur, kui seda esitab kord 30- ja kord 50-aastane? Mõnel pool mujal on seda võtet varemgi rakendatud, ent "Kuritegudes" autor seda ette ei näinud.

Harrastusteatrile omaselt on eri paaride mäng muidugi eri hääduses, kuid igayht annab huviga vaadata, kyllap osalt just tänu vaheldusele. Pisikest ruumi on osatud ära kasutada, nii et sinna mahub ysna palju liikumist ning ka muusika toetab kenasti tegevust.

Kuuldavasti saadi litsents ainult kymneks etenduseks ja kevadega on suurem osa neist läbi. Minul õnnestus tuttava primadonna kaudu koht reserveerida ning toodi ka lisatoole, kuid saal on ikkagi ysna pisike. Aga soovitan ikkagi proovida, ehk veab.

A. H. Tammsaare teatri koduleht on siin, pikem jutt etendusest siin ja autori artikkel Wikipedias siin.

Järgmised etendused toimuvad 24. mail kell 19 ning 3. ja 6. juunil kell 19. Sama seltskonna lasteetendus "Roheline preili ja teisi liivi muinasjutte" on 6. juunil kell 12.

Viru veri ei virise

Jäin yhe tuttava Virumaalt pärit tytarlapse yle mõtlema. Mis inimene ta sihuke on, ei nurise ega porise? Eestlane kohe kindlasti mitte.

Ehk on see mingi psyhhofysioloogiline puudus? Kyllap ta lihtsalt ei oskagi viriseda, isegi kui tahaks. Nagu kord yhes risotooriumis lauldi: "Tal puuduvad seks näärmed." Ponnistab ja higistab, palju tahab, välja tuleb ikka ainult lõkerdus.

Kui samm edasi minna, saaks sellest ju ilusa reklaamilause või loosungi: "Viru veri ei virise!"

Ja õige kah.

Luuletaja koostamine

Kirjanike Majas Benjamin Zephaniah.

koostamisel

(oletatavasti J. Rooste)

Usinad luuletehnikud askeldavad montaažiliini ääres.
Töö keeb nagu kuningas Kambysese köögis.
Täna on suure luulepeo eelõhtu,
ega ei saa ju siis riskida sellega, et
luuletaja koostamine homseks lõpule ei jõua, et
tal mõni jupp esinemisel puudu jääb,
näiteks luulekeel või värsisoon, et
tal käsi rahva ees kyljest kukub
või tuigub ta hooldusvigade tõttu lavale,
anžambmaani täis nagu tara-
kan.

Tööriistad, mõõdikud, täppistehnika
lendavad mööda yyratut luulehalli kui piiritajad.
"Kes kurat virutas ära mutrivõtme number 10?"
nõuab ägedalt tehnik, kes parasjagu
monteerib luuletajale värsijalga alla.
Keegi ei tea. Ju viruskundra ta viis.

Kiireks läheb. Tuleb tarvitada ajutisi lahendusi,
leppida täisriimi asemel kahe poolikuga,
tõmmata read otse läbi lehe, kylge pööramata,
kasutada luuletaja biograafias ilmunud kogude asemel
kylmunud lugusid.

Homseks, homseks on luuletaja kindlasti koos.
Keskööl kõmiseb kõu, taevane välk imetakse
tsehhikatusel turritavasse piksevardasse.
Arutust elektrist saab kirjanduslik inspiratsioon.
Festival võib alata.



***

Vt ka Tallinna kirjandusfestival.

Enesepromo ehk Kuidas parseldada luulekogu

Sain luulekogu käsikirja kokku ja tylitan sellega nyyd kirjastusi. Kirjastused ei taha. Suurem jagu tõrjub viisakalt, mõni ei vasta ka yldse. Enamjaolt nenditakse, et neil pole mu vastu isiklikult midagi,

Uurin nyyd Kultuurkapitali paberimajandust, värban soovitajaid ning mõtlen, mida teha annaks. Ehk oleks rahataotlemise ja muu säherduse kõrval mõtet tegelda ka turundusega? Näiteks riputada siia või muudesse säändsetesse paikadesse aeg-ajalt näidiseks paar luuletust yles. Lugeda mõni linti ja panna Youtube'i. Uurida, kas keegi ehk ka endale eksemplari broneerida tahab. Oleks nii-ytelda kaasavara, millega kirjastuste vahet käia - näe, mul kymme (sada, tuhat) ostjat juba olemas. Iseasi, kui tõsiselt nad seda võtaksid, surnud hingi on veebis ju lihtne genereerida. Aga ikka parem kui paljas vesi.

Eks ma olen tegelikult rohkem vaikselt nurgas istuja ning märkamatult mööda seinaääri hiilija, ei taha pyyne peale ja prožektorite ette. Oleksin palju rõõmsam, kui leiaksin kellegi teise mu tekste lugema. Aga mis sa hädaga teed.

Mõtlen veel selle yle.

AS Eesti Gastriit: Minu ja remont selles maailmas

Mida vastab Google otsingule "gastriit"?


Mnjah. Tõepoolest, Eesti Gastriit ei kõlagi nii veidralt, kui seada see yhte rivvi Eesti Gaasi, Eesti Põlevkivi, Eesti Raudtee ja muu säärasega. Igatahes oleks see yks huvitav firma; eriti tahaks ma näha äriplaani. "1.Gastriit. 2. ... 3. Profit!" Tõsi, Eesti järjekordse Nokia loomises on Google vaid passiivne osaline, tegelikult seostab end kataloogis gastriidiga vaid yksik veeseadmefirma.

Märksa abivalmim on pildil tooduist alumine link "Kuidas ravida gastriit abiga Jumal SWT?", sealset teksti tahaks kohe pikemalt tsiteerida. Siin Google juba syytusele pretendeerida ei saa.

Ravi sõltub põhjus gastriit. Ravimid, mis neutraliseerivad maos happeline (antatsiidid) või teiste ravimitega, mis vähendavad maohappe sekretsiooni tavaliselt hajutada sümptomeid ja parandada / vähendada haiguse käigus. Narkootikumide ja vahendeid, mis võivad põhjustada gastriit peaks lõpetama (alkohol, mittesteroidsete anti, raua preparaadid jne)
Turul on olemas kaks rühma ettevalmistustest vähendatakse mao happesus: H2-retseptorite antagonistid (ranitidiin, tsimetidiin, famotidiin) ja prootonpumba inhibiitoreid (omeprasool, pantoprasool, lansoprasooli). Ravi gastriit põhjustatud H. pylori oli kombineeritud: antibiootikumid, blokaatorid happesekretsiooni ja maolimaskesta protektivima. Praegu kõige täpsemat nii. Kolmekordne ravi kahe antibiootikumiga vastu H. pylori koos ravimid, mis blokeerivad happe sekretsiooni ega protektivom (nt asitromütsiini + amoksitsilliin + omeprasool). Seda kasutatakse sümptomite leevendamiseks, tapab oma põhjus ja kordumise vältimiseks (tagastamise haigus).

Abiks on ka praktilised nõuanded:

Näpunäiteid eneseabi-ja toitumishäired
On soovitatav, et regulaarne tarbimine päevas süüa - sagedamini kuid väiksemate kogustena tegevusetuse hilisõhtul jahu ja ärritusnähtude vältimiseks mao limaskesta tugevat vürtside, liiga kõrge või liiga madala temperatuuri toit ja joogid, gaseeritud joogid ja kofeiniziranim. Soovitav on vältida toitu, mis on teadaolevalt põhjustavad tagasijooksu (edasi-tagasi maohappe arvesse söögitoru) järgmiselt:
-Tomati ja tomati tooted
-Tsitrusviljad (sidruni, mandariini, apelsini-, greipfruudi) ja tsitruseliste mahlad
-Sibul ja küüslauk
-Pipra, chilli pipar
-Pickles
Šokolaadi-MMMM ....
-Kohv, kange tee ja kofeinizirani tooted
-Piparmünt tooted, mis sisaldavad sellist
-prnaiste-, toidu-rikas õlid ja rasvad
-Maitseained (eriti tšilli, pipar)
Äädikas-äädika-
Dieet peaks eelistama puuvilju (mitte tsitrusviljade) ja köögivili, teravili ja hapendatud piimatooted, vältides suuri koguseid liha, eriti kuivatatud liha. Suitsetamisest vältida alkohoolsete jookide ning vähenes kasutamine mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite (MSPVA) on kohustuslikud. On soovitatav kõrvaldada igapäevast stressi nii palju kui võimalik.

Ja mis on siis tarkuse allikas?

Allikas:
• Vrhovac B. et al. :''Sisehaiguste'', Zagreb: Ljevak, 2003.
• M Feldman: Sleisenger & Fordtran's Seedetrakti ja maksahaigus. 7th ed. Philadelphia: WB Saunders Co, 2002: 587-603.
• Wolfe M: Stress seotud erodeeriv sündroom. In: Bayless T, ed. Jooksev teraapia Gastroenteroloogia ja maksahaigus. 4th ed. 1994: 139-143.
• Wolfe MM, Sachs G: Acid allasurumine: optimeerides ravi mao haavaparanemises, gastroösofageaalne reflukshaigus ja stressiga seotud erodeeriv sündroom. Gastroenteroloogia 2000 Feb; 118 (2 kaasanne 1): S9-31

Aga tegelikult?

Jumal, parandage mind mu usk, mis on peamine kaevanduses, minu ja remont selles maailmas, sest ma elan seda, remont maailmas mind, sest ma lähen talle, kutsudes mind kuni mu elu on hea, ja anna mulle surma, kui me Surm on dobra.Daj mulle, et mu elu on suurenenud iga hea ja minu surma rahu ja õndsuse kõigest kurjast "-Amin

Vabandage, kuid see viimane on juba blasfeemia. Umbes nagu peldikuid õnnistav piiskop.

Ununenud unistaja mantel

Swedbank tuli välja uue loteriiga: yhel õnnelikul on võimalus saada Maire Raadiku mantlipärijaks. Rutake, seltsimehed unetud! Konkurss toimetaja ametikohale kestab ainult 30. märtsini - ehk homseni.

Kui keegi ei tea - ja enamik inimesi arvatavasti ei tea ning kyllap ei tahagi teada -, siis Maire Raadik on legendaarne toimetaja, tänu kellele meil yldse midagi eestikeelse finantsterminoloogia sarnast on. Ehkki, jah, iga aastaga on seda yha vähem märgata.

Raadiku muistne (ehk viisaastakutagune) raamat "Panganduskeel" seisab eelmisest ametist saati minugi riiulis. Ega majanduslehe keeletoimetajal midagi paremat võtta ju pole. Muidugi on ka too yllitis eelkõige unistav mõtisklus teemal "mis oleks, kui meil oleks omakeelne terminoloogia", ent unistustest kaugemale pole keegi siiamaani jõudnud. Mis näitab, et pangas töötamise kõrvalt võib inimene keele heaks paljugi kasulikku teha, kuid selleks kutsutud ja seatud asutuses on ta maast ära lõigatud ja kaotab jõu nagu Antaios. Ei sealt tule enam midagi.

Nii et oh tule, noor ja tugev mees ja vaata ringi panga sees, tee pangakeeled teravaks ja kirjad puhtaks, säravaks. Mõnel vabal hetkel kysi aga, kus on Maire Raadiku endine kabinet, ning vii tolle ukse taha kimp leinasidemega lilli yhe kustunud unistuse mälestuseks. Toa uus asukas võib õite yllatunud olla. Ytle talle, et seal kummitab.

Kuidas lypsta lolle ehk petitsioon.ee funktsionaalsusest veidi

Olen mitu päeva soe ja sõbralik olnud, vahelduseks võiks ka veidi sappi välja lasta. Ihumahlad peavad ikka liikvele pääsema, see on organismi fysioloogilisele talitlusele hea.

Paar nädalat tagasi kirjutas tehnokratt Peeter Marvet uuest toredast veebiportaalist nimega petitsioon.ee. Jutu järgi tundus suurepärane koht kõiksugu yleskutsetega vehkimiseks. Läksin ja proovisin siis ka.

Registreerimine, nimi, kysimus, tähtaeg... Makske 25 krooni ja meie admin vaatab taotluse läbi. Okei, mis see kahekymneviiekas siis hea nalja eest ära ei ole. Maksin raha ära ning jäin ootele.

Kui uues veebiprojektis on osa teksti ingliskeelne, ei ole selles midagi yllatavat. Eestis ei suudeta yhtki programmi lõpuni ära tõlkida. Et liitujalt nõuti nõustumist kasutustingimustega, mille link viis aga tyhjale lehekyljele, oli natuke naljakam. Aga noh, tegijal juhtub.

Takkajärele mõeldes oli see muidugi ohu märk. Samuti see, et ykski tegija portaali omaks ei tunnistanud. Kontaktiks oli miskipärast antud Eesti Omanike Keskliidu telefon. Veebiportaal, milles toimuvat admin justkui jälgima peaks, ning ainsaks kontaktiks on telefon? See on nyyd kyll veider mõtteviis.

Tegelikult polnud selle kohta muidugi sõnagi, kes on admin, millal ta oma tööd teeb, kuidas ta mind otsusest teavitab või kas äraytlemise korral raha tagasi saab. Nii et põhimõtteliselt ei kohustunud keegi millekski ja ma võiksin rahumeeli viimsepäeva laupäevani oodata. Nii hullusti siiski ei läinud. Samuti ei pidanud paika mu kahtlus, et Omanike Keskliit kogu ettevõtmisest midagi ei tea.

Päev hiljem uuesti sisse logides sain teada, et pean maksma 100 krooni avaldamistasu ning alles siis "teenuse haldur vaatab petitsiooni üle". Nii efektiivset ärimudelit tahaks paljudki: teenuse hind viiekordistub ilma, et keegi sõrmegi liigutaks! Ainult et kui naljategemine maksab 25 krooni asemel ka 125, pole sellise käitumise puhul mingit põhjust uskuda, et järgmiseks veel 400 krooni ei kysita. Mine tea, äkki maksabki?

Tõstsin Petsi kommentaariumis lärmi. Ei ole hullu, lohutas Pets, 100 krooni on kirjaviga ning kyll tuleb kohe keegi sõbralik onu ja tegeleb minu pisikese murega.

Nädal läks, ei kippu ega kõppu. Ainult Petsi kommentaarium korjas kasutajate nurinaid, muuhulgas privaatsuse teemal. Nimelt korjab petitsioon.ee inimeste identifitseerimiseks isikuandmeid, ent ei võta yhtki kohustust seoses nende käitlemisega. Suurepärane viis spämmiandmebaasi kogumiseks, seda poliitikud ostaksid.

Viis päeva tagasi vaatasin asja veel kord yle. Kõik ikka sama: kirjatöö on "ootel", maksa sada krooni, keegi ei reageeri. Kustutasin petitsiooni oma teada ära ning kirjutasin sellest ka Petsi juures. Nentisin muuhulgas, et vähemalt polnud ma ainus loll, keda lypsti: mina annetasin neile ainult 25 krooni, mõni andis aga oma hea nime lypsimasina reklaami tarvis.

Ja siis, kui mina olin valmis kogu yrituse unustama, syndis ime! Teisipäeval kirjutas mulle Omanike Keskliidu peasekretär Taavi Madiberk, et oli petitsiooni yles riputanud, makseteavitusega olevat neil raskusi ja äkki ma sooviksin kirjatyki kõrvale ka pildi panna. Rahast mitte sõnagi.

Mingil imelikul põhjusel on mul siiski tunne, et tänan neid lahke pakkumise eest, kuid ei soovi kasutada ei petitsioon.ee ega Omanike Keskliidu teenuseid. Huvitav, miks kyll? Pigem palun noorsandil mu konto ja andmed kustutada, kuna mulle kui kasutajale sellist võimalust ei pakuta.

Keskerakondlastest fännide väitel olevat Omanike Keskliit IRLi varifirma. Kodulehelt nimesid vaadates võib nii olla kyll: Urmas Reinsalu, Ken-Marti Vaher, Tiit Ulas, Rein Kilk... Loodetavasti ei pane IRL siiski järgmist valimiskampaaniat vedama petitsioon.ee andekaid kommunikatsioonispetsialiste. Kui valijatega suheldakse sama edukalt kui petitsioon.ee kasutajatega, langeb valimiste järel riigikogust välja mitte roheline erakond, vaid IRL. Seda oleks ju nukker vaadata, yhest Rahvaliidust aitab täiesti.

Keeletoimetajat otsivad

Ma tean, et siin käib aeg-ajalt inimesi, keda sellised asjad huvitavad, mõnda isegi väga. Nii et reklaamin: tõlkebyroo nimega A&A Lingua OÜ otsib keeletoimetajat eesti ja inglise keelde. Töö algab suvest, konkurss lõpeb 1. aprillil. Tõsi, nad tahavad vähemalt 3 aastat Euroliidu tekstide toimetamise kogemust ning soovitavalt veel mõnd väga head võõrkeelt, nii et enamikule see ei sobi. Aga ehk on kellelgi siiski kasu.

Sõja aeg, kärbes ka liha.