Oletame, et soovime oma organisatsioonis nõu pidada. Et peetud nõu järeldusi toetaks võimalikult paljud liikmed, peab kuulama võimalikult paljude arvamusi. Et võimalikult paljude arvamusi kuulda, peab võimalikult palju inimesi kohale tulema. Kuidas nad siis sinna meelitada?
Ilmselgelt tasuks alguses uurida, milline aeg ja koht kellelegi sobiks. Kui võimalikud variandid on selgunud, on mõistlik valida välja see, mis sobib võimalikult paljudele. Yle-eestilise asutuse puhul jääb sõelale tõenäoliselt nädalavahetus või riigipyha - ehkki mitte jõulud või jaan, mida rahvas ka tegelikult pyhitseb. Arvatavasti on parem pidada enamik yritusi ära yhe päevaga, kuna inimesed oskavad ka ise oma ajaga yht-teist peale hakata. Nende suhtes on viisakas, kui ei kulutata liiga palju nende aega. Kõige mugavamad on kohad, mis on enamikule osalejaist võimalikult lähedal või kuhu viib vähemalt tihe ja mitte liiga kulukas yhistransport. Kindlasti tuleb mõelda ka parkimisele, eestlased on korralikult autostunud rahvas.
Kuidas korraldatakse aga yritusi kaose meetodil juhitavas organisatsioonis?
Oletame, et tahetakse organiseerida mingit yleyldist kokkutulekut, kongressi või foorumit. Nagu kõigi otsuste korral, vaheldub ka sel puhul tegevusetu apaatia hektilise sahmerdamisega.
Neli kuud varem vastu võetud tegevuskavas on pandud vaikselt paika kuupäev. Hoolimata tavapärasest salatsemisest lekib see siiski lihtliikmeteni. Need teevad ettevalmistusi ja planeerivad oma ajakava.
Kaks kuud varem otsustatakse teha samal päeval enne suuryritust ka avalik konverents. Liikmete huvi langeb: pärast poolt päeva igavaid ettekandeid ei jaksa keegi enam sisulise tööga tegeleda.
Kolm nädalat enne tähtaega leitakse, et keegi pole midagi teinud ning kutsete laialisaatmiseks on juba hilja. Juhtkond otsustab enam-vähem yksmeelselt, et yritus lykatakse edasi, toimub vaid kongress. Edasilykkamise tähtaeg jääb lahtiseks, räägitakse mitmest võimalusest.
Kaks nädalat enne viimast võimalikku tähtaega otsustatakse selle kasuks. Imelikul kombel on tuli just selle ettepanekuga välja juhi abikaasa. Aeg võiks olla näiteks yks päev enne või pärast jaanipäeva. Või siis töönädala keskel, kymnest neljani.
Nimetatud maadam teatab, et uuris pakkumisi ning soovitab korraldada yrituse Ruhnus. Keegi syydimatu vennike soovitab Piirissaart, kus temal on suvila. Enne hääletust võtab ta siiski ettepaneku tagasi. Kõik on Ruhnu poolt. On ka lyhike eelarve. (X krooni toitlustus, y krooni majutus, z krooni nõustamine, n krooni muud kulud.)
Sekretärid helistavad kibekähku läbi neid, kes niikuinii kohale ei tule ja ilmaasjadest midagi ei tea. Korjatakse patakas volitusi juhi, tema naise, naisevenna ja lellepoja nimele. Helistamist hiljem siiski eitatakse lootuses, et keegi ei julge seda avalikult tõendada. Vaevalt keegi sellist kõnet ka salvestada teadis.
Kuulutus saadetakse liikmetele nädal enne yritust, segastel asjaoludel jõuab see mõneni kyll alles pärast yritust. Aga sellised pisiasjad ei riku kellegi head tuju.
Reserveeritakse saal viiesajale inimesele, toitlustus kolmesajale ja majutus kahesajale. Kohale tuleb kakskymmend. Juhi hea sõbra firma esitab hiljem poole suurema arve kui eelarves seisis, aga sellest pole midagi, sest muusika ja banketi arvelt hoitakse kokku. Pealegi on juhtkonnal täieline voli niisugusi kulutusi teha, millest piisab, et põhjendatuse järele pärijad oleksid alatud intrigaanid. Ega pärast esimest korda keegi muidugi enam kysima ei kipugi. Kes ikka avalikult lintšitud saada ihkab?
Tehakse vajalikud otsused, sest häälteenamus on õigete inimeste käes. Presiidiumis istub neli inimest ja kolmsada volitust, saalis on kuusteist hingelist ja kaks volitust. Surnud hinged mõistagi võidavad.
Raske, kuid meeldiva tööpäeva õhtul esineb ansambel. Mis esinemistasust saab, ei tea keegi; muusikuteni see igatahes ei jõua, aga eelarves on hiljem kuluna kirjas kyll.
Koju jõudnult ja puhanult hakatakse reipalt tänitama, et liikmed on passiivsed, ei taha organisatsiooni huvides midagi tasuta korraldada ega osale ka yhistes aruteludes. Järgmisele yritusele ei taha minna ei kriitika objektid ega needki, kes eelmine kord läksid. Milleks?
Otsuseid avalikustatakse veel kaks aastat, iga versioon erineb teistest. Protokolli pähe kasutatakse varem koostatud päevakava. See-eest saab kasutada iga otsuse niisugust sõnastust, nagu parasjagu kasulikum tundub. Ja see viib ju ometi elu edasi, sest juht teab kõige paremini, kuidas juhtida.
Yritus läks korda, kaos kestab ja syveneb.
P.S. Sarnast mudelit annab kasutada ka meelelahutusliku yrituse, näiteks suvepäevade või jõuluyrituse jaoks. Kui seada see liikmete või alluvate jaoks võimalikult ebamugavale ajale ning pärapõrgusse, nii et minek ja tulek muutuvad piisavalt vaevalisteks, on kohaletulijaid tõenäoliselt ysna vähe. Liigset entusiasmi kahandab seegi, kui teha teema või muusika kohta kysitlus, praakida seejärel populaarseimad variandid välja ning öelda, et juhtkond otsustab ise. Siis saab hiljem ytelda, et yhiste yrituste vastu pole huvi ning seepärast võib need ära jätta.
Väga mugav lahendus.
Posts
