Säästuloogika: mine, kuhu tahad

Briti uus valitsus tegeleb samuti säästmisega. Kummalisel kombel teevad nad seda mõnes punktis meiega võrreldes vastassuunas.

Näiteks kahandatakse synnitoetused jõukatele peredele 250 naelale 50 naelale ja vaeste omad 500 naelalt 100 naelale, seitsmeaastaste toetused peatatakse augustis sootuks. Järgmise aasta jaanuarist ei maksta enam ka synnitoetust. Sealjuures on britid syndimusega samamoodi hädas kui meie ning kogu ylejäänud Euroopa.

Kohalike omavalitsuste eraldisi kärbitakse 1,165 miljardi naela võrra, see on ysna sama suund kui meil. Aga selle tasakaalustamiseks antakse omavalitsustele vabamad käed eelarve suhtes, samas kui Eestis keeratakse kruvisid koomale. Tõsi, meie omavalitsustel on keskeltläbi ka ysna korralik laenukoormus, mida mõnel pool - näiteks Tallinnas - ka raamatupidamistrikkidega maskeerida pyytakse.

Eks Briti valitsuskultuur on yldse muidugi nähtus omaette. Lugesin just hiljuti yle kaks asjakohast raamatut: "Jah, härra minister" ja "Jah, härra peaminister". Osa tuli tuttav ette, osa tekitas kahtlusi. Osa ei tekitanud ka. Meil siin lihtsalt pole veel sellist sajandite pikkust traditsiooni. Korralik byrokraat on ju nagu muru, see tahab kolmsada aastat igapäevast hooldust. Nii et Suurbritanniaga (või, enam veel, Hiinaga) võrreldes on Eesti byrokraadid ja poliitikud suuresti amatöörid.

Võib-olla sellepärast me brittide loogikast aru ei saagi.