Tilisang

"Misasi on due diligence?" nõuab kyljetoimetaja. "Selle kohta on Wikipedia artikkel ka, aga mul pole aega seda lugeda."

Mul pole jälle viitsimist. Välistoimetaja peast ei mäleta ja rohkem suurt kedagi nii hilja enam lehes polegi. Aga midagi siiski koidab.

"Oot-oot, see oli vist yks sõiduk..." Lappan kiiruga "Võõrsõnade Leksikoni". "Käes! "Diližanss, rahvakeeli ka tilisang - postitõld XVII-XVIII sajandil." Ja et due on see, mis peab tulema või on asjakohane (pay the devil his due, eks ole), siis on see ilmselt saabuv postitõld."

Minu argumentatsiooni toetab ka asjaolu, et Narvas tegeleb transpordiga salapärane OY Dilizans ja Tjumenis on sellenimeline reisifirma. Lehte läheb siiski välistoimetaja pakkumine "ostueelne analyys".

Noh, peaasi, et kõik õnnelikud on.

Iseendale

Mälestusi on liiga palju. Nyyd tulevad nad kõik robinal ega jäta hingamisruumi.
Kui mul kõnelda paluti, ei osanud midagi rääkida. Las räägivad teised ja targemad. Ma ei saa endagagi hakkama.

Inimest annab ikka pagana hästi kokku pakkida. Yheksakymmend viis aastat läheb pisikesse puust karpi, mil miskipärast sooned sees, ning sellega põõsa alla auku. Nagu poleks asigi.

Kevadeõhk oli lumekuhilate vahel terav ja joonistas sabiina kadaka iga okka eraldi välja. Umbes nagu filmis, kus esiplaanil liigutav näitleja on jäänud korralikult tausta sulandamata ja tundub olevat peale kleebitud. Niisamuti kinda, mis hauakaevaja tagumikul taskust välja turritas, kuni ta nägi välja nagu hull kana.

Kel midagi ytelda pole, ei peaks minu poolest yldse kõnet pidamagi. Ehkki nende järele tundub nõudlus olevat. "Teda võib nimetada Eestimaa sajandi inimeseks, sest ma olen kõiki Eestimaa sajandi inimesteks nimetanud." No tõepoolest, shut the fuck up. Põletamise hea kylg on see, et põletatu ei saa naerma hakata ega midagi sapist ytelda. Kus selle häbi ots.

Kes nyyd seal aias toimetab? Ei tea ja ega vist õieti tahagi teada. Pole juba kymme aastat teadnud, mis siis enam. Vanasti sai ikka kuuri taga kaemas käidud, kuidas lumikellukesed kuuri varjus varakult päikest uurisid. Puškiiniad ja tulbid ja pojengid ja kes kõik.

Nyyd on kirjad vastamata, tööd tegemata. Ning minu poolest jäävad veel mõneks ajaks. Igasugu tegelased vaidlevad kuskil, arutlevad mingite paberite ja jaamade ja mille iganes yle... Ei tundu see kuidagi minusse puutuvat. Tehku, mis tahavad.

Maksan arved ära ja võib-olla vastan mõnele yksikule kirjale. Homme, ylehomme. Mitte täna.
Sant aeg, sandid päevad.

Mida võib filmidest õppida?

Aeg-ajalt meeldivad mulle õpetlikud filmid.

Näiteks vaatasin ma paari päeva eest vahvat liikuvpilti ".45", mis rääkis, et perevägivald on halb, iirlased ja lesbid aga head. Tore moraal, olen täiesti nõus.

Täna lõpetasin just mulluse filmi "Shoot 'Em Up" (kuidas iganes seda ka eesti keelde ei tõlgitud), kus oli yks rott, yks koer ja palju porgandeid. Põhimõtteliselt "Porgandite öö", võiks öelda. Aga kuna sellenimeline film meil juba on, siis "Porgandite päev". Selles oli suisa mitu tarkusetera.

Näiteks õpetati seal liigse moraalitsemiseta, et kohviga luristada ei ole ilus, ning et rada vahetades tuleb näidata suunatuld. Et porgandid on nägemisele head, yteldi isegi otse välja. Kõigele lisaks kaotas yks mu lemmikuid Paul Giamatti filmi lõpu eel oma sydame - või midagi muud sellesarnast.

Kirjandusele teeb moraal yksnes halba, heas filmis on väike tarkusetera aga soola või, veel parem, sojakastme eest.

Proovin järgmiseks kas siis "Vantage Pointi" või "Book of Secretsit". Entel-tentel-trikatrei... Näis, mida õpetlikku neist veel leida võib.

Porknaist on kasu.

Iiri keele õppevideo

Yks äärmiselt tululik õpetus.

Ilm on hukas

Vahing viis oma laiba enda korteri ukse taha, dušinurga torust ei lähe enam vesi alla ja nagu yks tähele pani, joodi roheliste yritusel pudelivett.
Ma ei näe siin mingit seost.

Jäneste ylestõus: häid munavõtteid!

Kukupai munavärvipõhjenduse kommentaarides kysib sjgelle:

Mis seos on ülestõusmisel ja jänestel, kes on ka kuidagi selle püha sümbolid?
Kas siin ei ole ühendatud kuidagi lihavõtted(paastu lõpp), JK ülestõusmine ja kevade saabumine, uue elu tärkamine(munad, pajuurvad ja jänesed).

Uurisin pisut seda teemat ja vastan: kõik on lihtne. Kui surnut teeskleval jänesel mune värvima hakata, tõuseb ta kohe yles.

Sygavamate huvidega munalistele teatab Wikipedia artikkel Easter Bunny siiski veel järgmist:

The Easter Bunny is a mythological rabbit who brings gifts and candy to children on the Easter holiday, most likely based on pre-Christian customs honoring the fertility goddess Eostre.

Ja edasi:

The German and Amish legends were most likely rooted in European folklore about hares' eggs which seems to have been a confusion between hares raising their young at ground level and the finding of plovers' nests nearby, abandoned by the adult birds to distract predators. Hares use a hollow called a form rather than a burrow. Lapwings nest on the same sort of ground, and their nests look very similar to hare forms. So in the Spring, eggs would be found in what looked like hare forms, giving rise to the belief that the hare laid eggs in the spring.

Nii et kõigi jännusõprade kurvastuseks peab nentima, et jänestel pole ylestõusmisega mingit pistmist ja ka Jeebus oli juut, mitte jänes.

S...t päev

Käisin yritusel kohas, kuhu ma varem pole sattunud ja seniste andmete põhjal arvatavasti ka tagasi ei lähe.

Pildistasin

asfaldikujulist käbi käbikujulisel asfaldil,

sammalt lume all

ja sammalt lumeta,

vaikelu

ja vaikelu prygikastiga,

tutsakaid

ning unise maja silma

poolkinnisena piilumas.

***

Et santi uudist võib juba ammu oodata, ei tee teda paremaks.

Kuidas eristada prominente prominentidest?

Arendasin yksvahe teooriat, et lehe arvamuskyljele pääsemiseks on vaja jõuda teatud konstandini, mis on arvaja tuntuse ja arvamuse silmapaistvuse korrutis. Mida prominentsem arvaja, seda sisutum võib olla arvamus. USA või Vene president ei pruugi praktiliselt midagi ytelda, leheruumi jagub talle ikkagi. Samas peab tundmatu tegelase arvamus olema lehte mahtumiseks tõeliselt terane ja asjalik.

Tegelikult on see muidugi bullshit.

Mitte yksnes ei ole tundmatul kujul mõttetu lehetoimetusi tylitada, vaid eri valdkondades on ka erinevad prominendid. Kultuur pole majandus, teadus pole sport. Eks see kõik ole muidugi mõistetav. Naljakas on vaid vaadata, kuidas yhes vallas saavutatud Nobeli preemia ei tähenda teises midagi; vaja on Nobeli preemia suurust käivet.

- Noh, võtame näiteks Linnart Mälli...
- Kelle?
- Täpselt.

Minul majandustausta pole; seevõrra ei orienteeru ma selle valdkonna tegijates. Teisest kyljest on mu jaoks veider, kuidas Toivo Asmeri muidu tore jutt ta poja ralliharrastusest myyakse maha äriseminari pähe.

Aga noh, miks ka mitte. Eks ma harju ja õpi.
Silmaringi laiendamine on alati kiiduväärt.

Eksitusest syndinud jutlus

1. Eksitus

Läksin neljabal jälle kirikukontserdi õnge.
Millal ma ykskord õpin, et ykski kirikuõpetaja ei suuda jätta head muusikat solkimata?

Eesti kristlike kirikute tõmblused võitluses viimaste hingede pärast on mõistnud kirikukontserdid kui usuliselt neutraalse žanri väljasuremisele. Järele on jäänud vaid kontsert-jumalateenistused.

Kahju. Mõne asjaga ma tõesti ei yhildu.

Lõpuks oli kirikus kaks inimest, kes said tynga: mina ja, nagu yks hiidlasi kohta käiv jutt ytles, "miis sääl tuusi siis". Okei, "Pal-tänava poiste" ja "Karupoeg Puhhi" tsiteerimine oli hea leid.

Samas lisandusid mu vaimsetele kannatustele ka fyysilised. Loodame, et ma oma tagapingis rohkem kui saja krooni eest ei nihelenud.


2. Lyhike jutlus neljapäeva puhul

"Ööl, mil Jeesus ära anti, andis tema oma jyngritele käsu: armastage yksteist."

See kõik on yliväga tore, kuid mida kristlikud vaimulikud sellest teavad? Parimal juhul armastavad nad elu jooksul yht või kaht inimest, mõnes usulahus aga ei yhtegi. Omast arust on nad pööranud palge oma jumala poole; see võib nii olla, ent igatahes seisavad nad seljaga inimeste poole. Ja kui keegi pöördubki nende poole, igatsedes armastust, tõukavad nad ta huilates ja kisendades ära. Miks peaks mõni jumal võtma omaks need, kes ei võta omaks inimesi?

Mis teha, Ištar teadis neist asjadest rohkem kui Jeesus. Ja kes ei tea, ei saa ka õpetada.

The Good, the Bad, and the Delfi

Ei viitsiks Leedo juhtumist praegu kirjutada, aga kuna klassivend kah EPLis arvas, siis kommenteerin lyhidalt.

Kysimus pole ju yldse roppustes. Kysimus on kahes asjas: esiteks, kas on mõtet nõuda kommentaaride eeltsensuuri ja teiseks, kus on laimu piirid.

Esimene kysimus on lihtsam. Eeltsensuur tähendab, et igas kommentaariumis peab keegi kõik kommentaarid läbi lugema ja vastavalt asutuse enda pelglikkusele need avaldama. Tõenäoliselt on see enamasti yhe kliki kysimus, syvenemisaste sõltub tegelikest kohtuasjadest ja -lahenditest.

Äripäeva terve päeva kommentaarid loeb läbi yhe tunniga. (Tekstihulga poolest; artiklite vahet lippamine võtab tõesti rohkem aega.) Delfi oma 10 000 kommentaariga päevas peab samas ilmselt mitu inimest juurde palkama. Aga nende ärimudelis on kommentaarium ka olulisem, ÄP oma ei loe keegi.

Lõpuks jääb pihku kaks iva: kas eeltsensuur muutub ylearu kulukaks ja kas see tähendab, et pärast paari kaotatud kohtuasja ei pääse "juriidiliselt ebakorrektsed" arvamused enam avalikkuse ette. Eks nende kahe järgi tulebki otsustada.

Siit jõuame teise kysimuseni. Nagu meie värske õiguskantsler juba kuulutanud on (jah, selline libe joklus käib mulle närvidele), ei ole näiteks maadevahetustehingutes mingit korruptiivsust, kuni kedagi pole syydi mõistetud.

Tuletame hetkeks meelde, kui paljud kohtuasjad lõpevad mitte õigeksmõistmisega, vaid kohtuvälise lahendiga, syydistuse vale formuleeringu või tõendite puudulikkuse tõttu. Ja siis mõtleme veel kord.

Tegelikult on see olemuselt filosoofiline kysimus. Kui hämaral tänaval tuleb mulle vastu kodanik, kes võtab taskust väitsa, sellega minu arvates yhetimõistetavaid žeste tehes motiveerib mind rahakotist loobuma ja seejärel lahkub kiirustades, kas ta on siis pätt? On's ta röövel ja kaabakas?

Ei teps, sest kohus pole teda syydi mõistnud. Ja päris paljud - ma ytleks, et suisa hämmastavalt paljud - inimesed leiavad, et kuni pole kohtuotsust, ei tohi eraisik ega ajakirjanik tema kohta seadustikus kasutatavaid termineid kasutada. Sõltumata sellest, mida "kahtlustatav" mulle teadaolevalt teinud on, edaspidi teeb või kas ta kohtusse yldse iial jõuabki.

Mina pean säherdust arvamust kyll vaieldavaks, aga kahtlemata on niisugune seisukoht olemas. Ja ysna tõenäoliselt näeb niimoodi eufemismidega kaetud maailm palju kenam ja lillelisem välja. Kui sõber osutab teisele teene ja teine suhtub temasse ametialase lahkusega, on see ju palju kaunim kui kole sõna "korruptsioon".

Ja ma mõistan täiesti kõiki leedosid, kes ei taha, et neid nimetataks neljatäheliste sõnadega nagu "m...n", seitsmetäheliste sõnadega nagu "s...pea" või kymnetäheliste sõnadega nagu "k...ptant". Kui seekord kohtus õnneks läheb, võib selle eest kaevata kohtusse kõik lehed, portaalid ja eraisikud ning edaspidi tohib julgelt ytelda ainult "minu isikliku arvamuse kohaselt mulle isiklikult ebasympaatne inimene" - kui tsensor selle koleduse muidugi läbi laseb.

Senikaua ärgu see aga metsa mingu, kes hunti kardab.

Mitte, et ma ise naljalt Delfis käia viitsiks. Ent kui mina seal ei käi, ei näe ma ka yhtki valu, mis Leedot sinna ajaks. Ärgu siis lõhkugu talvist jääteed, et oma praamidele rohkem reisijaid sundida. Ja jätku Vabaduse plats Tallinnas rahule, va asympaat sihuke.


P.S. Vt ka näiteks selliseid linke:
http://del.icio.us/oop/vjatsheslav_leedo
http://del.icio.us/oop/leim
http://del.icio.us/oop/sõnavabadus
http://del.icio.us/oop/korruptsioon
http://del.icio.us/oop/maadevahetus

Usupimedus

Vahel ilmub lehes uudiseid, mida on liiga lihtne kommenteerida. Nagu lapse käest kommi ära võtta. St, juhul, kui laps eriti vastu ei viitsi hakata. ("Anna mulle ka!" - "Okei.")

Päevaleht ytles:

Indias kaotas nägemise ligi 50 usklikku, kes pingsalt otse päikesesse vaatasid ja lootsid seal Neitsi Maarja kujutist näha.
Kottayami piirkonna murelik meditsiiniteenistus on lasknud üles panna suured sildid, mis teatavad, et kuulujutud Neitsi Maarja ilmumisest päikesesse ei vasta tõele, vahendab The Telegraph.

Samuti hoiatavad plakatid otse päikesesse vaatamise ohtude eest. See ei ole usklikke peletanud ja nad kogunevad endiselt selle maja juurde, mille elanik nägi Neitsi Maarja ilmutust esimesena.

Praeguse seisuga on kohalikku haiglasse pöördunud 48 pimedaks jäänud inimest.

Uute pimedaksjäämiste vältimiseks on isegi piirkonna kirikud meedikute survel ime tunnistamise ametlikult tagasi võtnud.

"Kõigil meie patsientidel on sarnane haiguslugu ja sümptomid. Neil on reetinal fotokeemilised põletused pärast pidevat päikesesse vahtimist," selgitas kohaliku haigla silmaarst doktor Annamma James Isaac.

Võimaliku kommentaari märksõnad oleks ilmselt obskurantism, usupimedus, kirikus pekstav loll, masendav ja Darwini auhind.

Niisugustele inimestele pole Haige Mõistuse Syndikaati vaja.

Põrgusse kõik riigikogu palgad

Yldiselt mind see Postimehe-Ekspressi ylesässitatud riigikogu palkade teema ei huvita. Aga Silver Meikari blogist leidsin niutsuva vaimustusega ("siiski ei ole IRL-i kõik liikmed läinud populismi libedale teele") tsiteeritud jupi Lauri Vahtret P-mehe kommentaariumist:

Sidumine miinimumpalgaga on absurd. Ajakirjanikest on väga alatu lasta inimestel nõuda miinimumpalgaga sidumist, sest sel juhul muutuks miinimumpalga tõstmine võimatuks (!). Uskuge või mitte, aga nii see on: seadus ütleb, et riigikogu ei tohi omaenda palka muuta. Kui palk on seotud miinimumpalgaga, siis järelikult ei saa miinimumpalka tõsta.

Noh, sama loogika alusel ei tohi siis siduda ka keskmise palgaga, sest muidu ei või riigikogu teha midagi, mille tulemusena keskmine palk tõuseks. Ei ainsatki otsust, mis eestlaste elujärge võiks parandada. Ses mõttes samasugune jura kui kogu see protestki.

Ei ole jah kõik IRLikad populismi libedale teele uisutama läinud, Lauri Vahtre yksi teebki tireleid ja kaari. Noh, vähemalt sellel teemal.

Selge see, et kuluhyvitistega toimuv ajab mässama kõik, kes ka tegelikult 5000 krooniga läbi peavad ajama. Aga samas on kogu riigikogu palgandus niikuinii puhas asendustegevus. Meil on negatiivne riigieelarve, syvenev isolatsionism, väljasuremishysteeria, pidurduv majanduskasv, konveieritega massiylikoolid ning lollusepõhine majandus. Mis kuradi palgad? Mis kuradi riigikogu?

Mis teha tahad, tee kohe

Koju tulles nägin, kuidas meie maja aia taga seisid kaks noort tytarlast. Olid sinna tassinud aiast laua ja tooli ning kleepinud plangu peale mingid sildid. Arutasid omavahel: "Ähh, keegi ei osta ju." Laua peal paistsid olema pajuvitsakimbud või midagi sellesarnast. Katsusin neist keset lagedat kaarega mööda hiilida, kaabu varjus syydlaslikult muheldes ja suur raamatupakk kaenlas.

Tuppa jõudes mõtlesin, et kui varsti taas välja lähen, ostan neilt suurema pundi urvalisi ja viin sõbra naisele kylakostiks. Aga kui ma ykskord omadega valmis sain, oli juba hämar ja polnud aiataguses ei lauda ega tydrukuid. Aia kyljes seisis vaid silt "Avatud pood". :(

Tiibet põleb

Hannes Rumm piriseb, et Andres Herkel ja Silver Meikar kyll kiruvad Hiina tegutsemist Tiibetis, aga ise ometi midagi ei tee. Hakaku lehes kirjutamise asemel parem riigikogu Hiina yhenduse liikmeid boikoteerima või pangu ette riigikogu ametlik avaldus sel teemal. Esimene peaks vist olema reductio ad absurdum või on Rumm lihtsameelsem kui ma tahaks uskuda, teise puhul ei mõista ma, miks ta avaldust ise ei algata. Tore mõte ju.

Nojah, Herkeli juttu võib mugavusprotestiks nimetada kyll. Rummule jääb siis mugavus ilma protestita. Ent Tiibeti yhendus võiks riigikogule niisuguse avalduse ette panna siiski, isegi kui Hiina Kommunistliku Partei sõbrad selle maha hääletavad. Kui muud ei saa, lasku vähemalt paar pauku õhkugi.

Tasub soovitada riigikogu rohelistele, kellest 2/3 kuulub Tiibeti toetusryhma. Seda enam, et kui EPLi uskuda, edastab toetusryhma esimehe Aleksei Lotmani sõnu ajakirjanikele mingil mystilisel põhjusel hoopis Reformierakonna pressinõunik. Aga noh, tegelikult pole ju tähtis, kelle õlg vankri all on - peaasi on see kraavist välja saada.

Yldiselt paistab eestikeelne blogosfäär Tiibetisse suhtumises siiski yhtne, kuigi mitte väga rikkalik: näiteks siin, siin, siin, siin, siin, siin ja siin. Yks huvitav leid oli ka, mis sellesse ritta päris hästi ei lange.

Pekingi olympiatuli Lhasas.
Laenatud Kirikirjast,
nemad ilmselt kuskilt mujalt.

P.S. Tegin ise kah, mis sain. Eestil Tiibetiga eriti majandussidemeid pole, nii et pikalt jutuks ei saa võtta, aga nupsaka panin ikka lehte. Kui nyyd muidugi järele mõelda, on Tiibetis viimaste rahutuste mahasurumise käigus tapetud juba mitte kaks, vaid ligi kolm korda sama palju inimesi, kui Eesti Pekingisse olympiale saadab. St, kui Õhtulehe jutt kolmekymnest ikka tõele vastab. Aga no sõbralik riik ja rahulik elu, miks ei peaks kõik sinna tahtma, eks ole. Loodetavasti läheb ka Pullerits.

SMS-odekolonn

Sirje soovitas mõne päeva eest odekolonnijoojatele head ja odavat napsi pakkuda. Minu arust on see ysna sama kui pakkuda SMS-laenuga end lõhki laenanuile odavaid telefone ja tasuta SMSe. Sirje arvas seepeale:

aga ma ei ole nõus SMS-laenu ja alkoholismi võrdlemisega. SMS-laen ei ole sõltuvus nagu näiteks kasiino. kui inimesel on vähem raha raiskamiseks, ma ei usu, et ta näiteks vargaks hakkaks, et ikkagi kasvõi ebaseaduslikult raha saada.

Tulge mulle jah ytlema, et SMS-laen ei tekita 3000 krooni kuus teenivas inimeses sõltuvust. Bullshit, täiesti konkreetselt tekitab.

SMS-laenud ei ole mingi probleem reklaamides suitsukatteks kujutatud rikaste vanemate võsukestele, kes taskuraha läbi löövad; laenud on probleem neile, kes oma sissetulekuga välja ei tule ja võtavad laenu igapäevakulude katteks. (I ja II tuludetsiil, nagu Malle Salupere armastab ytelda.) Sellisel juhul kandub võlg kuust kuusse ja muutub elajalike intresside tõttu väga kiiresti veel suuremaks probleemiks kui varasem rahapuudus.

Laenudest kui niisugustest on abi yksnes neile, kel on vaja teha yhekordne suurem väljaminek ning kelle pysisissetulekust pidevalt nii palju yle jääb, et piisab ka laenumakseteks. Ses suhtes on traditsiooniline pangandus märksa eetilisem: maksejõuetut inimest ei koorita kylma rahuga põhimõttel "pooltelt saame papirulli kätte ja kui pooled kärvavad, mis see meid kotib". Normaalne pankur selliseid lihtsalt jutule ei võta ning vaatamata rahapuuduses vaevleja emotsioonidele on see kõigi jaoks parem.

Aga kuna SMS-laenudest tekib jama vaid neile, kes laenuturu yle otsustajate isiklikku tutvusringkonda ei kuulu, siis seda oluliseks sotsiaalseks probleemiks ei peetagi. Sirtsu enda jutt on suurepärane näide: "Ise on nad syydi, kes käskis laenata!" Ytle seda siis, kui miinimumpalgaga kaht last toita yritad.

Kogu mu kynismile vaatamata vahel siiski hämmastab, kui kylma kõhuga lastakse edulugude varjus vohada täiesti dickenslikul röövkapitalismil. Noh, eks see ole sama nähtus, millest räägib "Pöidlakyydi käsiraamatus" Douglas Adams: inimestel on ainulaadne oskus nende arvates sobimatuid asju mitte näha.

The Sweeneywick Toddicle

Kaks filmi järjest on ysna paljuvõitu - eriti, kui mõlemad head on.


"Spiderwicki kroonika" meeldis mulle juba raamatutena. Holly Black on yks mu lemmikkirjanikke (just lõpetasin järjekordse raamatu, "Valiant") ning Tony DiTerlizzi on Planescape'i loojana legendaarne.


"Sweeney Todd" vääris kõiki kahtlusi. Okei, teatud kindel mall ses muidugi on: Tim Burton, Johnny Depp, muusika ja koledused... Aga päris hea mall. Huvitav, kas muusikal kah sama hea oli? Või, veel enam, oletatav ajalooline mister Todd?

Takkajärgi signore Pirelli alias Collins Boratina tuvastada oli kah päris lõbus.

Igatahes ei saa seda filmi verevaeseks nimetada. Ma ytleksin suisa, et mahlakas.

Lihapirukat tahaks.

Telefonikõne

- Sa ei kujuta ette, mille mina leidsin!
- Noooh?
- Rapsiõli - basiiiiiilikuga!
- See kõlas nyyd, nagu tal oleks väiksed pojad.
- Kuule, on jah.

Usalda mind!

Tänast hommikut alustas Windows Defender lärmiga: appi! appi! Yks pisike programm on paha! Väga paha! No mitte päris väga! Natuke paha! Võib-olla! Appi!

Lähemalt uurides ytles kodanik Gates nii:
"This potentially unwanted software is detected by the Microsoft antispyware engine. Technical details are not currently available."

Circulating - No
Affected operating systems -
Affected software - Not specified
Infection rating - Low
Recovery difficulty - Easy
Damage rating - Low
Transmission rating - Low

Hmmmmmmmm. Tead, Pisike ja Pehme, mine sa ka õige...

Give me your trust, said the queen on her throne,
for I must bear the burden all alone.
Trust me to lead and to judge and to rule,
and no man will think you a fool.
But trust is the sound of the grave-dog’s bark.
Trust is the sound of betrayal in the dark.
Trust is the sound of a soul’s last breath.
Trust is the sound of death.

Kaks Aasia teemat: Eesti maine ja Dali-laama

Kristo Nikkolo kirjeldab oma Aasia-blogis Jaapani politsei ja kaitseväe maskotte ning yldisemalt seda, kuidas jaapanlased kasutavad oma maa ja riigi tutvustuseks animaatorite abi. Õhkab sinna sekka, et Eesti politsei reklaamib end pigem macho'de džiibirallina, ent kus ikka jaapanlased...

Aga meil on ju ka animaatorid. Ilmakuulsad. Või, noh, nii me armastame kujutleda vähemalt. Ilvese-maadam on nyyd parema lobi peal, annaks järgmised miljonid parem Priit Pärnale?

Welcome to Tagurpidiantsla!

Kui Jaapanit ma veel suhteliselt hästi mõistan, siis Tiibetiga on asi segasem. Pikemat aega ringleb netis ja nyydseks on jõudnud blog.tr.ee edetabeli tippu dalai-laama isiksuse test.
Aru ma ei taipa: mis pagana pärast peaks ma dalai-laama isiksust testima? Ma isegi ei tunne teda.

Pealkirjas ei ole kirjaviga.

Iirimaa kuulsaid poegi, vol. 6: Luka Bloom

Luka Bloom.


Yks lugu - "Monsoon"...


...ja teine lugu - "I'm a Bogman".

Kahjuks on see video lõpust kuidagi veidralt tyhi ja teine Youtube'is leiduv esitus on natuke liiga... entusiastlik.Tavapäraselt on see lugu ikkagi ysna ... ei oskagi head sõna leida. Tasane. Sygav. Roostepruun ja turbalõhnaline.
Mh, no eks mulle meeldivad sood ja rabad ka.

Avastasin enda jaoks hiljuti sellise koha nagu LiveIreland.com, kus on ka kaks kanalitäit raadiot rohke sedasorti muusikaga, mispeale minu kõrvad sulamett ja myrri jooksma hakkavad. Sestap kuulan kodus öö läbi raadiot ja hommikul tuian uimaselt ringi, kirudes, et netiraadio empekasse ei ulata. Eluaeg olen head muusikat nõrkemiseni armastanud.
Kaaaaaaaif.