Muusika, seks ja õlu

Paar korda aastas avastan enda jaoks taas yhe raadiojaama. Toredal netimängul nimega Kingdom of Loathing, mida ma mõne korra ka kiitnud olen, on oma veebiraadio: Radio KoL. (Õigupoolest on neil isegi mitu jaama, aga see on enam-vähem ametlik.)

Radio KoL mängib ypriski mitmekesist muusikat. Seda teevad huvitavad inimesed ja huvitav, ehkki laialt varieeruv, on ka nende muusikaline maitse. Tavaliselt juhtubki nii, et kui too jaam mulle millegipärast meenub, siis kuulan ma teda tunnikese ja teen hoolikalt märkmeid. Järgmised paar tundi lappan veebi ja Youtube'i ning järgmised paar nädalat mitmesuguseid muusikahankepaiku. Nii need uued lemmikud tulevad.



Heather Alexander oli Ameerikast pärit keldi muusik, kes käis veerandsada aastat mööda ulmesõprade ja loherahva yritusi ning keskaja laatu. Pärast 2007. aastat käib ta edasi, ainult Alexander James Adamsi nime all - tol aastal vahetas ta sugu. Kuuldavasti teeb või tegi palju koostööd Mercedes Lackeyga ning ta laulutekste on pruugitud ysna mitmes ulmeraamatus.



1918 kirjutas Bertolt Brecht ypriski ekspressiivse näidendi "Baal" noorest mitte eriti kenast ega inimsõbralikust poeedist. Näitetykis on ka neli laulu ja sissejuhatav hymn (vt ylal). 1982. aastal lavastas selle BBC, pannes peaossa David Bowie. Muusikast ilmus samal aastal plaat, mis 2007 ka netti riputati. (Jälle 2007 - kas siin on mingi seos?)



Sageli võib Radio KoList kuulda kummalist muusikat, millest osa kõigub ebakindlalt hea ja halva maitse piiril ning mõni pala prantsatab ka ilmatu myrtsuga halva maitse poolele. Nagu Wikipedia rõhutab, ei kirjutanud Kanada koomikute punt The Arrogant Worms laulu "The Assumption Song" ise, seda tegi Vito Petroccitto. Eestis harrastas enam-vähem sama nilbet nalja ontlike pereinimeste lemmikansambel Suveniir. Uhhh! Aga puhtpoeetiliselt võttes leidlik.



Yks kena inimene syydistas mind hiljuti snobismis. Igati õigustatud syydistus, võtan rõõmuga omaks. Öödisko lõpetuseks pyyan siiski tõestada, et minagi kuulun laiade masside sekka, ning tervitan teda lauluga, mis on halva maitse piirist kahtlemata nii kaugel, et ei kostagi selleni. Ometigi on Pat McCurdy loos "Sex and Beer" midagi siirast ja yldinimlikku, seal kajastatud ideaalidega suudab suhestuda märksa suurem osa inimkonnast kui näiteks Bowie ja Brechti ylalviidatud koostööga. Juhuks, kui mõni humanist tahab tunda ennast osana inimkonnast ning kaasa laulda, riputan siia ka sõnad.

St. Paul in his letter to the Ephesians
Said, "It came to me upon a midnight clear
I finished writing all of my gospel
Now all I seem to want is sex and beer"

Marc Antony looked down on Caesar's body
He said "Friends, Romans, Countrymen, lend me you ear
I did not come here to praise Caeser
I came here for sex and beer

(Chorus)
Sex and beer, sex and beer
Are the two things we hold dear
Sex and beer, sex and beer
Are the things we like 'round here

George Washington, he never crossed the Delaware
There was no midnight ride for Paul Revere
Ben Franklin never discovered electricity
They were too busy looking for sex and beer

(Chorus)

Charles Dickens gave us "Great Expectations"
Shakespeare gave us "Hamlet" and "King Lear"
Dostoyevsky gave us "Crime and Punishment"
Who the hell is gonna give us sex and beer

(Chorus)

From the city to the suburbs to the country
From the Southern to the Northern Hemisphere
They're holding a tremendous referendum
And everyone's choosing sex and beer

(Chorus)

They can take away my pride and my dignity
They can use up all my blood and sweat and tears
They can take away my name and give a number
But they can never take away my sex and beer

(Chorus)

We like sex and beer and sex and beer
And sex and beer
And sex
And beer